Martin Haug
130271
TN 1. rühm
Robotid , kui inimese asendajad
Inimese mõistusel pole piire. Teadmised ja omandatud oskused võimaldavad meil luua
roboteid mis toimetavad edukamalt, kui inimene ise. Robotid jagunevad kolme põlvkonda
ning asetsevad nendes hierarhiates vastavalt oma töö täpsuse ning n-ö intelligentsi järgi.
Kõige uuemaks ehk kolmandaks põlvkonnaks loetakse tehisintellektiga roboteid, kes on
kahjuks või õnneks alles laboratoorse uuringu staadiumis . Robotite kiire areng on niivõrd
jõuline, et on pannud meid küsimuse ette, kas inimesed vahetatakse ühel päeval
tehisintellektide poolt välja.
Läbi aegade on inimene trotsinud tööd- paljud asjad käivad üle jõu, on tüütud või lihtsalt ei
ole meeltmööda. Selle kõige varjus on üritatud leida alternatiive enda elu lihtsustamiseks ning
töötegemise hõlbustamiseks. Praeguseks hetkeks oleme jõudnud ajajärku, kus robotid on
lahutamatuks elu osaks ning abistavad meid peaaegu kõige juures. Tööstustes kontrollivad
täpsust ning kvaliteeti erinevad masinad , kuna inimene jääb nendes valdkondades lihtsalt alla.
Ükski inimene ei ole suuteline silmaga eristama mikromillimeetrit või tõstma suuri raskuseid
hommikust õhtuni- sellised miinused inimkonna juures on minu arvates esile toonud vajaduse
robotite järgi. Lisaks kõigele muule on teatud keskkonnad inimese jaoks lihtsalt liiga
ekstreemsed, näites erinevad planeedid . Normaalne temperatuur ning hapniku olemasolu
omab meie jaoks elulist tähtsust, roboti piirid ulatuvad aga märksa kaugemale.
Saadet vaadates tekkis mul arvamus, et robotid on ühel päeval võimelised asendama inimest.
Kui kaks tehisintellekti suudavad ühe õhtuga välja arendada ühe baasi oma keelest, siis mida
suudaksid need kaks kolme aastaga? Kuid asjad ei käi nii lihtsalt, neile on siiski mingil määral
sisse programmeeritud kood, mis paneb neid teatud asju tegema. Robotil puudub aga
uudishimulikkus, mis ongi edasiviivaks jõuks igapäeva arengus. Inimesed ei oleks nii targad,
kui neil puuduks huvi vastuste järgi.
Inimene on uurinud ennast oma aja algusest, ent siiani ei tea me täpselt, kuidas töötab meie
aju või miks on meil huvi millegi uue vastu. Rääkimata reaktsioonidest või instinktidest.
Senikaua , kui kestab teadmatus meie iseenese kohta, on meil ka raske iseennast jäljendada.
Kuid kes teab, ehk mingil määral pimedas kompimise läbi, üritades luua tehisintellekti, leiame
me ennast olukorra eest kus oleme endale teadmata rajanud tee, mis aitab meil mõista nii
iseennast, kui ka luua täiuslik tehisintellekti.
Minu arvates on robotid jätkusuutliku arengu üks tähtis komponent . Ilma abita ei suudaks üha
kasvav populatsioon ennast ära toita või majadesse paigutada. Aja jooksul on otsitud viise
kuidas rakendada masinaid ning hõlbustada inimese töötegemist. Nüüdseks mil need robotid
on lahutamatuks osaks meie igapäevaelust on hakanud inimesed kartma, et ehk neid ei olegi
ühel päeval vaja. Olgugi, et tehisintellektid on vaikselt pead tõstmas, ei oma see minu arvates
ohtu inimkonnale. Peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et me ei suuda arendada midagi
endasarnast, kui me ei tea täpselt kuidas ja miks me ise sellised oleme.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mhaug1337
Õppematerjali autor
Naine oli kaos ise, loodus. Mees suutis seda kontrollida. Mehi köitis naiste maailma kaootilisus. McClary on kirjutanud, kuidas meesooperiloojad kujutasid hullu naist. Said kasutada atonaalsusi, sest kujutati kaost ennast. Saadi kujutada kõike, mida tahtsid. Geeniusest hullumeelsuseni on üks samm. Kui mehel kaob kontroll kaose üle. Sellel on sisuline tähendus Nietzche nägi jõude. Mõlemad, mida ta nägi olid olemas kr tragöödiates. Teda huvitasid antiikajastu praktiline arusaam inimese kohast kultuuris ja maailmas. Antiikkreekas lunastust ei ole, elu on tervik koos surmaga. Surmahirmu ei ole, lunastust ei kardeta. Oldi valmis tervitama elu kõikides ilmingutes, ka surm kuulus sinna. Dionüüsiline printsiip nautida elu kuni see lõpeb. Võtmemõiste oli tal pricipium individuationis. Lääne inimese maailma keskpunkt on tema individuaalsus. Me oleme uhked oma individuaalsuse üle. Lääne inimese alus on individuaalsus nietzche arust. Individuaalsus on inimese jaoks
saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on
· Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt hulka teksti ning pole kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6
3 mis tähendaks "kõikide soda kõigi vastu". Hobbes peab ka inimest iseloomult egoistlikuks ja kui inimeste tegvusi ei piirataks, siis tekiks reguleerimata inimgrupi hulgas huvide konflikt, mis oleks aluseks kõikidevaheliseks sõjaks. Selline elu ei saaks olla pikk ega täisväärtuslik, see oleks pigem armetu, lühike ja kehv. Hobbes peab parimaks riigikorraks absoluutset monarhiat, kus oleks võim koondatud ühe inimese kätte, kes oleks ideaalis õiglane ja omakasupüüdmatu ja kes oleks võimeline seadustega õhiskonda kontrollida. Hobbes ei pidanud õigeks seda, et valitsevad paljud inimesed, sest siis tekivad ikka nendevahelised probleemid. Leian, et üks monarh ei suudaks tervet maailma valitseda ja kontrollida, kuna tal puuduks ülevaade ning üks inimene ei ole võimeline tervet maailma edukalt juhtima. Samuti mängivad suurt rolli siin erinevad
(Põgenedes näitaks ta, et väljakuulutatud kohtuotsusel pole mingit jõudu, sest üksikisikud, nagu ka Sokrates, muudavad neid kehtetuks ja tühistavad.) Kant: (1724-1804) 9) milline on filosoofi ülesanne ajaloo uurimisel ja ajaloos Filosoofid peavad avastama looduskavatsuse inimeste kui terviku käitumises. („Filosoofile pole siin muud nõuannet kui see, et kuivõrd inimeste ja nende mängude puhul tervikuna ei saa ta eeldada ühtegi inimese enda mõistuslikku kavatsust, siis proovida avastada selles inimlike asjade mõttetus käigus looduskavatsus, tänu millele olendeil, kes toimivad ilma oma plaanita, saaks siiski olla looduse kindla plaani kohane ajalugu. – Me tahame näha, kas meil niisugusele ajaloole teatavat juhtlõnga leida õnnestub; ja jätta seejärel looduse hooleks niisuguse inimese sünnitamine, kes on võimeline ajalugu sellekohaselt üles tähendama.“)
Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea?
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas
Sellisel juhul võib eristada kolme liiki küsimusi. Esiteks, küsimused, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal kas praegu või tulevikus. Selliste küsimustega tegelevad näiteks füüsika, keemia ja bioloogia, mille olulisteks tunnetusmeetoditeks on vaatlus, eksperiment ja induktsioon ehk üldistamine. Kogemuse põhjal saab vastata näiteks sellistele küsimustele: Mitu planeeti on päikesesüsteemis? Kas Marsil on elu? Mis mõjutab inimese vananemist? Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele? Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma jõuan ohutult üle tee minna? Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette? Teiseks, küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutluse (vt deduktsioon) tulemusel, lähtudes aksioomidest, definitsioonidest, reeglitest vms
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid