,,Miks puhkes külm sõda?" Arutlus Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid
armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Mobiliseeriti 1905-1922 aastatel sündinud mehed. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Esialgu ei lubanud
· Varssavi Pakt (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955); Ida-Euroopa sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline liit. · Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. · Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (Oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. · Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja
eelkõige sõjamajanduse edendamiseks. Elati pidevas kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langes. Rahva elatustase langes kuni näljahädade ja massilise suremuseni. Kui riigis oli näljahädad ja kriis, müüdi teistesse riikidesse vilja, et mitte näidata seda seisu mis tegelikult Nõukogude Liidus toimus.. Välispoliitika oli endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peeti vaenlasteks. Sageli ei usaldatud ka teisi kommunistlikke riike. Kõik väljatoodu ei paistagi võib-olla nii hirmus kui see tegelikult oli, on toodud lagedale palju inimeste jutustusi küüditamistest ning vangilaagrites olemisest. Neid lugedes on ilmselge, et kommunismis ei ole midagi inimlikku ja selline valitsemisviis väärib hukkamõistu.
oli rahulolematu juhitud demokraatiliku ajajärgu. Juunikommunistid osalesid juunipöörde käigus moodustatud valitsuse töös. Olen seisukohal, et juunikommunistide näol on tegemist Eesti riigi reeturitega. Juunikommunistide osakaal Eesti rahvast oli äärmiselt väike ning nende tegevus ei peegeldanud 1940. aastal Eesti rahva seisukohti. Isiklikult arvan, et ei oleks osalenud juunipöördes, sest pooldan demokraatlikke väärtusi, mitte kommunistlikke diktatuure. Teiseks valikuks võib lugeda ka metsavennaks hakkamist. Metsavendlus oli aktiivne relvastatud vastupanu okupatsioonivõimudele. Metsavendlus muutus eriti aktiivseks pärast 1941. aasta juuniküüditamist. Metsavennad võitlesid sini- must-valge lipu all mis näitas, et nad võitlesid Eesti omariikluse eest. Tuleb tõdeda, et metsavennad käitusid osalt ka vääritult oma rahva suhtes. Nii näiteks rüüstati mitmeid Eestimaa talusid ning mõrvati kaasmaalasi
SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise lepingud) SALT ja START sõlmiti aastatel 1972 ja 1979. Strateegiline relv koosneb tuumapommist ja kandurist. 1975 oli pingelõdvenduse tipphetk, siis toimus ka Helsingi '75 (Helsingi protsess, moodustatakse Euroopa julgeoleku ja koostöö protsess CSCE, mis aastast 1995 kannab OSCE nime; Helsingis kirjutas sellele alla 33 riiki Euroopast ja 2 Ameerikast). Breznevi doktriini (1968 Tsehhi kriis 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel. Eisenhoweri doktriin ehk doominoteooria väitis, et kui üks kolmanda maailma riik sattub ,,kommunismi küüsi", järgnevad sellele pea ka teised. Sellest lähtuti Vietnami sõjas. John Kennedy oli aastail 1961 1963, Kuuba kriisi ajal, USA president. Nikita Hrustsov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 1964), ka Kuuba kriisi ajal. Fidel Castro Ruz oli Kuuba diktaator 1
olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a. oma II kongressil kuulutas Komintern välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. 1923.a. organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaaris ja Poolas. 1. detsembril 1924.a. toimus kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Eestis. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. 1923.a. oktoobris algas ülestõus Hamburgis,
Eesti väeosad sund mobiliseeriti Nõukogude sõjaväkke, lisaks veel saadeti paljusid eestlasi töölaagritesse. Suur osa eestlasi kes ei soovinud sõdida punaarmee poolel põgenes kas Soome,Rootsi või Saksamaale. Paljud Soome põgenenud Eesti meestest astus ka Soome sõjaväkke lootes kunagi koos Soome sõjaväega Eesti vabastada Nõukogude võimu käest. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule tekkis nn metsavendlus, selline vastupanuliikumine aitas hoida eestlust elus. 1941. aasta 22. juuni kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja. Eestlased pidasid sakslaseid kui vabastajateks, mis siis et mitmeid sajandeid olid Saksa aadlikud valitsenud Eesti talupoegade üle. Saksa armee ja politsei teenistusse astusid paljud eestlased vabatahtlikult, et ära hoida Punaarmee uut pealetung. Tänu eestlastest vabatahtlikele vallutasid sakslased 28
peaminister András Hegedüs põgenesid Nõukogude Liitu. Peaministriks sai Imre Nagy ja partei esimeseks sekretäriks nimetati János Kádár. Nagy kutsus rahvast üles vägivalla lõpetamisele, lubades uuesti käivitada kolm aastat varem katkenud poliitilised reformid. Rünnakud jätkusid. Vastupanu käigus teisaldati või hävitati avalikud kommunistlikud sümbolid nagu punatähed ja Nõukogude vägedele püstitatud mälestusmärgid. Põletati ka kommunistlikke raamatuid. Esile kerkisid spontaansed maakaitseväed. Imre Nagy Ülestõusu lõpp Kokkupõrked ülestõusnute ja Nõukogude vägede vahel kestsid 28. oktoobrini, mil sõlmiti relvarahu. Relvarahu tulemusena taandus enamik Nõukogude vägedest Budapestist 30. oktoobriks Ungari maapiirkondades paiknenud garnisonidesse. Tagajärjed Ungaris Arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, kellest 26 000 üle peeti ka kohut. Karistus määrati 22 000 inimesele,
lahendust pakkuda. Piirati ka mitmetes Euroopa riikides sisserännet USA-sse, mis aina teravdas sotsiaalprobleeme. Rahvas ootas "kõva käega" valitseja võimuletulekut, kuna tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist. Võimule üritasid saada erinevad liikumised. 1920. Aastate algul Euroopas Nõukogude Venemaa polnud loobunud kehtstamast kommunistlikku kord maailmas. Moskvas moodustati maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. Mitmes Euroopa riigis muutus kommunistlik partei poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. Nende eesmärk oli haatara võim- kui vaja siis ka vägivallaga. Kõigepealt organiseeris Komnitern relvastatud mässu 1923. Aastal Bulgaaris ja Poola siis Saksamaal, kuid nende katse oli läbi kukkunud. Kommunistlikku liikumise aktiivsus tõi kaasa natsionalistlike liikumiste tekke
Ent erakonnajuht peab lähtuma erakonna programmist, ideoloogiast, juhatuse ja volikogu otsustest ning üldistest tavadest ja reeglitest, seetõttu pole juht oma otsustes ja tegutsemises vaba. Erakonna esimees on eelkõige esindusorgan ja mitte otsustaja. Erakonnajuhi ja seeläbi ka erakonna mainet kujundab väga palju juhi taust. Mart Helme oli 1995-1999 suursaadik Venemaa Föderatsioonis. Seetõttu peavad mõned inimesed näiteks EKREt venemeelseks või kommunistlikke ideid pooldavateks. Mart Helme puhul tuleb tema poliitiline taust mainekujunduses siiski pigem kasuks, muutes erakonda tõsiseltvõetavamaks. Kogemused välispoliitikas ning hilisem asekantsleri amet välisministeeriumis näitavad, et Helme on pädev nii siseriiklikus kui välispoliitikas. Kogemused tulevad kasuks erakonna juhtimisel ning läbimõeldud otsuste tegemisel. Järgmine EKRE esimees peaks kindlasti arvesse võtma Helme kujundatud erakonna mainet.
kogemused Teisest maailmasõjast olid hirmutavad ning lisaks teati, kui tugev on vastase relvastus. Mõisteti, et tuumapommi alla viskamine vastasleeri poolt on vägagi kergelt teostatav ja sellega ei tahetud riskida. Kolmas põhjus, miks külm sõda jäigi külmaks sõjaks, on minu arvates see, et kummalgi osapoolel polnud piisavalt ressursse ja aega. Nii USA kui NSV Liit tegutsesid pidevalt kolmanda maailma riikidega. NSV Liit üritas peale suruda kommunismi ja toetas kommunistlikke riike rahaliselt ja USA jällegi võitles kommunismi vastu ja aitas rahaliselt neid riike, kes NSV Liidu ,,abist" keeldusid. Lisaks olid USA ja NSV Liit olulisel määral Silver 9B 10.03.2013 seotud ka selliste kriisidega nagu Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda ja Berliini blokaad. Tuginedes eelpool kirjeldatud väidetele, järeldan, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest USA ja NSV Liit pidid kulutama tohutult palju aega ja raha, et oma tahtmist kolmanda maailma
Teine maailmasõda kestis aastatel 1939-1954, mille tulemusena jäid teiste riikide hulgas võitjapoolele kaks suuremat riiki maailmas: demokraatlik USA ning diktaatorlik NSVL. Ühises võitluses natsismi vastu olid nad olnud vägagi edukad koostööpartnerid, pärast Saksamaa alitamist tekkis aga liitlaste vahel konflikt. Usa esindas lääneeriike kui antikommustlikke, ning NSVL idariike kui kommunistlikke riike. Külma sõja alguseks ja lõpuks on pakutud ajaloolaste poolt erinevaid daatumeid. Kuid siiski, 1945. aastast said USA ja NSVL rivaalideks, lõpuks vaenlasteks, ning nende riikide vastasseisu, kus otsesest sõjalisest konfliktist hoiduti, hakati nimetama Külmaks sõjaks. Üsna peatselt pärast pärast Teise maailmasõda jagunes maailm kaheks: kaks suurriiki, kellele mõlemale antud nimetus ,,võitja" ei mahu korraga ühele pulgale. Selgitamaks välja, kumb on
__________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte. Pagulaskirjandus (1944-1992) Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude terrori hirmus paljud tuntud kirjanikud: UNDER Marie ________________, GAILIT Gustav Suits, August ______________, Henrik Visnapuus, August Mälk, ___________ KARL
G. W. LEIBNITZ saksa valgustuse suurim esindaja. Arvas, et jumal lõi küll maailma, kuid lähtus seejuures loodusteadustest. Oli vaja teadlaste igakülgset koostööd. Oli vaja teadlaste seltse. 1700.a. Preisi Teaduste Ühing. Ta kohtus ka Peeter I veenmaks teda looma teaduste akadeemiat ka Venemaal. Ta nõudis ka lihtinimese heaolu tõstmist ja nende haridustaseme tõstmist, kuna sellest pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles kommunistlikke ideid. Tuntud matemaatikuna ja filosoofina. Ta on saksa klassikalise filosoofia tuntuim esindaja. JOHANN GOTTFRIED von HERDER (1744-1803) Oli Riia Toomkooli asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeliga. Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal.
tegemisel, päevakorra peale surumine kampaaniate kaudu ja mõtete mõjutamine eesmärgiga suruda peale oma tahtmist. Minu arvates kasutatakse seda ka tänapäeval ja igapäevaselt. Parimaks näiteks on reklaamid ja valimiskampaaniad, kus räägitakse mida inimesed kuulda tahavad. 2) Kas post-kommunistlikud riigid on suutnud tänaseks oma mineviku selja taha jätta? Vaatle küsimust reziimiteooriate võtmes, too näiteid. Post-kommunistlikke riike on palju ja need pärinevad erinevatest piirkondadest. Tuttavamate riikide hulka võib lugeda kõik endise NSV Liidu riike, SDV-d ja hiina RV-d. Pärast 1991 aasta detsembris viimaste alles jäänud liiduvabariikide laialimineku kuulutamist lagunes NSV Liit lõplikult ja riismetest loodi SRÜ. SDV aga liitus 1990 aasta oktoobris SLV- ga. Kommunismi valitsemise poliitikas lõpetas minu arvates kõlm sõda.
R. MacDonaldiga NSV Liitu. Augustis esitati allakirjutamiseks ulatuslik üldpoliitiline kaubanduslik kokkulepe Nõukogude Venemaaga. See ärritas mitmeid ringkondi. Vallandusid protestilained, mille eesotsas olid konservatiivid. Õli tulle valas ka Kominterni Täitevkomitee esimehe Grigori Zinovjevi kiri, mis sisaldas juhtnööre Suurbritaannia Kommunistlikule Parteile, et see tagaks Briti-Vene lepingu ratifitseerimise ja peale selle asuks kommunistlikke rakukesi sõjaväes. Hiljem tunnistati küll Zinovjevi kiri võltsinguks, kuid käimasoleva valimisvõitluse juures oli see NSV Liidu poole kalduvaile leiboristidele suureks hoobiks. 24. novembril 1924. a. asus võimule konservatiivide valitsus eesotsas S. Baldwiniga. Välisminister J. A. Chamberlain saatis N. Liidu valitsusele noodi, milles oli öeldud, et lepingut pole võimalik parlamendile arutamiseks soovitada. Nii algatati Suurbritannia ja N. Liidu suhete halvenemise periood
aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi mobiliseerimine okupatsiooniriikidest oli sel ajal keelatud
praegusele tasemele- 2400 ühikut mõlemal). Sellele nn SRP-1 lepingule pidi järgnema ka SRP-2 mis oleks veelgi vähendanud kandurite hulka. SRP-2 lepingu labirääkimised hakkasid 1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33
Breznevi doktriin? Kriis seisnes selles, et Tsehhoslovakkias tehti humaanseid muudatusi. et anti rahvale rohkem vabadusi jne. ja siis venemaale see ei meeldinud, arvas, et siis hakkavad järjest teised riigid ka nii tegema ja see seab kommunismi ohtu. ja lahenes nii, et venemaa saatis tankid prahasse ja nõuti, et valitsus vahetataks välja. ja tuligi võimule keegi moskvameelne kommunist, see toimus 1968. aastal. Breznevi doktriini (1968 Tsehhi kriis 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel 12. Hrustsovi "sula" *mõistis hukka Stalini isikukultuse *suhete parandamine kõikide välisriikidega *rehabiliteerimine- küüditatuid ning sõjavange lasti koju *majanduses muutused- Liiduvabariigid hakkasid ise oma majandust juhtima *eesmärgiks USA-le järgi jõuda ja mööda minna
kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega, 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks · PRANTSUSMAA: edukas tööstusriik, kiire majanduslik areng, poliitiliselt ebastabiilne, kiire valitsuste vahetumine Diktatuurid Euroopas · Natsionaalsotsialistlik ja fasistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtsust (võimule tuldi dem. valimiste teel) · Esimesene kujunes välja kommunistlik liikumine (1919 loodi Venemaal Komitern ehk maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon, mis üritas läbi viia maailmarevolutsiooni), mis tähtsustas tööliklassi (võim haarati vägivalla abil) · Diktatuuri tekkel aitasid kaasa: a) uute, kergemini manipuleritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu b) pettumine Versailles' süsteemis c) pettumine demokraatlikus riigikorralduses d) majanduslikud raskused
NÕUKOGUDE SAKSA SUHTED 1920. AASTAIL Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste. Moskvast juhitav Komitern oli korduvalt korraldanud kommunistlikke ülestõuse Saksamaal. Kuigi need suruti maha, ei unustanud kommunistid oma plaane. Sellest hoolimata hakkasid Saksamaa ja Venemaa teineteisele lähenema. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud. Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õnnestunud saavutada venelastega kokkulepet tsaariaegsete võlgade tasumise osas
teenimisel. Neljandaks tähtsaks sammuks sõja järel oli kahtlemata ühiskondlike korralduste muutumine ning äärmusliikumiste populaarsuse tõus rahva seas. Leiti, et senine riigi võimukorraldus on jätnud soovida ning oodeti, et nüüd astuksid ajalooareenile tõeliselt karmikäelised valitsejad, kes leiaksid probleemidele tõhusad lahendused. Seetõttu hakkasid 1920. aastate algul tekkima kommunistlikud liikumised. Juba 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern, kes kuulutas vahetult hiljem välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile. Selle tagajärjel hargnesid edasi juba natsionaalsotsialistlikud ja fasistlikud liikumised. Kuid rõhuks siinkohal on nimelt see, et inimesed olid hakanud panema suuremat lootust füüsilisele isikule, kes seaks korda sõjajärgse majanduse ja ehitaks uuesti vundamendi üldisele heaolulule. Inimesed olid minetamas usku Kõigevägevamasse.
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M
Gestapo, Nõukogude Liidus GPU). Demokraatia säilitamine Rootsi: · Heaoluriik · Sotsiaaldemokraadid · Masinad ja tööriistad Demokraatia säilitamine Soome: · Taheti kuulutada kuningriik · 1919 vabariik · Põhiseadus · President · 1920 rahu Venemaaga · Lapua Autoritaarne riigikord · Eesti · Poola · Läti · Leedu Lapua liikumine · Kodusõda Soomes ei olnud kommunistide mõju täielikult kaotanud ja kommunistlikke põhimõtteid toetavad erakonnad said valimistel ligikaudu 15% häältest. (Lähiaajalugu gümnaasiumile I) · Kommunistlike ideede ja hiljem ka sotsiaaldemokraatide ja parlamentaarse demokraatia vastu tekkis 1920. aastatel rahvuslik- parempoolne Lapua liikumine. · Tegevus 1929-1932 · Liikumise juhid: Vihtori Kosola, Kurt Martti Wallenius. Lapua liikumine · Tegemist oli peamiselt põllumeeste liikumisega. · 1930. aastal - marss Helsingisse, milles osales ligi
7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei noorteorganisatsioon. 10) ENAMLASED – bolševikud, kommunistid Venemaal 11) KOMITERN – Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendas eri riikide kommunistlikke parteisid ning mille lõppeesmärk oli maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles
kommunistliku partei juhtimisel, kujutas endas avalikustamist, kus toodi välja kõik ajaloo ,,valged laigud". Välispoliitikas kehtestati mõte, et julgeolek kõikidele või seda pole üldse. Toimus demokratiseerimine, mis andis alguse arvamuste paljususele ja erinevatele huvigruppidele. Gorbatsov viis perestroikaga inimesed nii kaugele, et kogu kommunistlik partei jooksis inimestest tühjaks. Perestroika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale. Moskva asus mõjutama kommunistlikke parteisid, et need asendaksid parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõsma. Parteijuhid polnud aga perestroikast sugugi vamustatud. Gorbatsov ei teinud sellest aga väjagi ning mõistis hukka Praha kevade ja 1987. aastal loobus avalikult Breznevi doktriinist. Kesk- ja Ida- Euroopas tugevnes opositsiooniliikumine. Baltimaade laulev revolutsioon näitas, et NSV Liit on nõrgaks jäänud, sest ei suuda isegi oma otsesel võimualal korda hoida
Asuti rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeriti relvastatud mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha. · Ülestõus korraldati ka Saksamaal, mis samuti ebaõnnestus, kuna rahvas ei toetanud riigipöörajaid. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada oli läbi kukkunud. · Peale kommunistlikke oli ka natsionalistlikke liikumisi, mis rõhutasid rahvuse kui terviku huve, olles samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele. Saksamaal ei mõjunud, küll aga Itaalias. Nad nimetasid endid fasistlikeks. Majanduslik tõus: · Liikumised nõrgenesid majandus tugevnes. USA ettepanekule anti Saksamaale veidikene järgi kergendati reparatsioone ning nende tähtaegu. Peale selle anti veel laenu
inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid, see soodustas omakorda äärmusliikumiste levikut. Äärmusliikumiste tugevnemine. Komintern Sõjajärgne pettumus. Ka nüüd tundus väljapääs olukorrast paljude meelest peituvat riigi osa jätkuvas suurendamise ning ,,kõva käega" valitsejate võimuletulekus. See kõik tugevdas 1920.aastate algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.aaastal moodustati Moskva maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. Oma II Kongressil 1920. Aastal kuulutas Komintern avalikult välja suuna nõukogude vabariigi loomisele. Mitmes Euroopa riigis kujunes kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. 1923. Aasta sügisel organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaarias ja Poolas, 1.detsembril 1924.a. Eestis
Ta oli veendunud antifasist ning läks vabatahtlikult sõtta. Teise maailmasõja ajal viibib lühiajaliselt Saksamaal vangis. Aastal 1945 loobus õpetajaametist ning asutas ajakirja Les Temps Modernes. Neljakümnendail aastail oli Sartre kommunismi suhtes skeptiliselt meelestatud. Muutus tuli 1952. aastal, mil Le Havre'is puhkes suur dokitööliste streik. Siis ütles kirjanik: "Kas tahame või mitte, aga vene sõdur on kommunist ja me peame teda toetama. Mina toetan kõigi maade kommunistlikke parteisid." Samas mõistab Sartre hukka Punaarmee invasiooni Ungarisse 1956 ja Tsehhoslovakkiasse. Aasta pärast Stalini surma 1953 tutvub ta kirjanik Konstantin Simonoviga ja Sartre külastab Nõukogude Liitu. Selle reisi ajal on tal armuafäär oma tõlgi Lena Zoninaga. Suvepuhkusel viibiv peasekretär Nikita Hrustsov kutsus ta oma suvilasse Gruusias, kuid suhtus kirjanikepaari väga tõrjuvalt. Otsustaval hetkel meenus peasekretärile, et 1956. aastal Roomas
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp: Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid, et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Gorbatsov ei lasknud ennast vastasseisust häirida. Gorbatsov soovis Kesk-ja Ida-Euroopasse samasuguseid muudatusi, nagu oli toimunud NSV Liidus. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968a. ja 1987a loobus avalikult Breznevi
SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Komitern- e. kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Moskvas moodustatud maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon. Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Enamik riigipöördekatseid ebaõnnestusid. B. Mussolini- Itaalia sotsialistide peahäälekandja toimetaja, fasistide juht. Lubas taastada Itaalias korra ja muuta ta sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahva heaolu. Sai peaministriks
Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. Vastaspooled üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, teaduselus jne. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toatimine nii sise- kui ka välissurve (eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSVL eestvadmisel relvajõuga võimule pääseda) vastu. Marshalli plaan Georg Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad - NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel
vastasseis, mis hõlmaks kõiki eluvaldkondi). Raudseks eesriideks nimetati Nõukogude Liidu üritust piirata Punaarmee poolt vallutatud maades Lääne riikide mõju eralda muust maailmast. Trumani doktriiniks nimetati seisukohta, et riigi (USA) välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Sise- ja välissurve all pidas Truman silmas eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaaniks hakati nimetama kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Trumani doktriin kui ka Marshalli plaan pidi andma USA'le eelise võitluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete
ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopim rahvale!") 1.5. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: (Vt.ka õpik lk.100; 149;160-172) · NSVL- i välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, organisatsioon, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923- 24 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: · 1922.a. sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist.
· ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopium rahvale!") IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´ NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks: · Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. · reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: o sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. o neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga.
massiliselt. Toimus ka tööstuslik sabotaaz. Kasutati ebakorralisi meetmeid uurimine 10p, surmaotsus viidi täide koheselt, sõjaväetribunal, edasikaebamis õigus puudus, kaitse mittelubamine. NL välispoliitika 1920/30ndatel NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930´aastatel:
üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne. Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, näljahädad ja talurahvamässude laine. Välispoliitika - NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist.
4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN, NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu. Trumani doktriin 1947- Dokument, mille alusel tuleb USA- l anda majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, kelle iseseisvust ohustatakse või püütakse õhutada kodusõda, et teostada selle käigus riigipöörde. Marshalli plaan- Plaan, mille alusel tuli sõjast kannatada saanud riikidele võimaldada ulatuslikku majanduslikku abi, sest ajalugu näitas, et kommunistlikke riigipöördeid on võimalik läbi viia riikides, kus rahvas on äärmiselt vaene. NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon) 1949- Sõjaline liit, mis moodustati et kaitsta end NSVL eest. Otsese tõuke andis sellele Berliini kriis. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955- Sõjaline organisatsioon, mis loodi NSVL ja Ida- Euroopa sotsialistlike riikide (va. Jugoslaavia) poolt vastukaaluks NATO-le VMN (Vastastikune Majandusabi Nõukogu) 1949- Majanduslik organisatsioon, mis pidi
Kes on Lenin - Rahvakomissaride Nõukogu esimees, enamlane, Kerenski - Ajutise Valitsuse esimees, Foch - liitlasvägede ülemjuhataja, Araabia Lawrence - Thomas Edward Lawrence, legendaarne Inglise sideohvitser, kihutas türklaste vastu mässule araablased kõrbesõjas. Mustafa Kemal - Türgi rahvuslaste eesotsas olev kindral, hakati rahulepingule vastu, uue Türgi vabariigi president Kodusõda Venemaal: Puhkes kuna Venemaa piirkonnad keeldusid uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast, tekkisid valged valitsused kelle eesmärgiks oli ''ühtse ja jagamatu'' Venemaa taastamine Kodusõtta sekkus Antandi riigid, võeti ära sadamad, et need sakslaste kätte ei läheks, Enamlased võitsid(olid rohkem koordineeritud, neil olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed) Sõlmiti rahud Eesti, Läti, Leedu, Soomega kuid Venemaa nendest kinni ei pea Kodusõda lõppes 1922, maailmas kujunes esimene totalitaarne riik Eesti Vabadussõda
*Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandmanni uus majanduspoliitika 1924 -kulude kärpimine -impordi piiramine ja ekspordi hoogustamine (tehti erinevaid maksusoodustusi firmadele, kes eksportisid) -orienteerumine Euroopa turule -põllumajanduse eelistamine -kodumaise tooraine kasutamine -rahareform 1.01.1928 Suur kriis: algus/põhjused, tagajärjed, meetmed kriisist väljumiseks. Algus/põhjused: *Puhkeb 1929
alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlik riik on üldreeglina totaalne riik. Kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kommunistliku partei ladvikust kujuneb välja valitsev eliit; partei juhist saab faktiline riigipea ja diktaator.
Miks Teise maailmasõja tulemusena tekkinud maailmasüsteem kokku varises? Et vastata küsimusele miks Teise maailmasõja tulemusena tekkinud maailmasüsteem kokku varises, tuleb minu arvates kõigepealt mõista selle maailmasüsteemi olemust. Selle maailmakorralduse tagamaad ulatusid juba Teise maailmasõja eelsesse aega, kui Venemaa bolsevikud kutsusid maailma üles kapitalismi kukutama ja sisse seadma kommunistlikke reziime. Tulevaste supervõimude, USA ja NSV Liidu suhete tagamaad olidki seal. Vastuolusid tekitas nii USA sekkumine Vene kodusõtta, kui ka Ühendriikide poolne NSV Liidu mitte tunnustamine kuni 1933. aastani. Nõukogude Liidu ja USA suhted kaugenesid veelgi II maailmasõja ajal. Nõukogude Liidu arvates oli USA ja lääneriikide esialgne sõtta mittesekkumine kapitalistide plaan NSV Liidu hävimiseks. Ameeriklaste jaoks aga oli teisest küljes Stalini reziim
Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui välissurve vastu ehk siis kommunistlikke võimuhaaramiskatsete vastu. 1947 Marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ja sellega loodeti nõrgestada kommunistlikku mõju. Anti majanduslikku abi. 1948juuni Berliini blokaad Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, kütus, toit), lootes linna nii endale saada. USA suutis õhusilla abil Lääne-Berliini varustada ja NSV Liit oli sunnitud blokaadi lõpetama. Ametlik külma sõja algus.
intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine) ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopium rahvale!") IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´ NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks: · Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. · reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930´aastatel:
Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. · NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: · 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist.
Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks. Kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Kõige tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. 1. Sotsialismileeri kujunemine
*Saksamaa pidi maksma reparatsioone. *Saksamaa jäi ilma Danzigist. *Saksamaalt võeti ära tema kolooniad. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100000 meest. *Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjaväe lennuväge. *Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks. Kodusõda Venemaal: Kelle vahel? Punased ehk enamlased, valged ehk endised Asutava Kogu liikmed Millal? 1917. aasta lõpul Miks? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav
Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. 2.1.5.NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
vaid Saksamaa peab pma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. 3.saksamaa lüüasaamine armee või tagala nõrkus? Mõlema. Armee, sest sõdurid olid kurnatud, neid jäi järjest vähemaks ja neil puudus võitlusvaim. Tagala, sest polnud kuskilt võtta uusi sõdureid juurde ja polnud korralikku sõjavarustust, näiteks tankid puudusid. VI 1. miks puhkes Venemaal kodusõda? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Pertogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Esialgu suutsid enamlased vastuhakud maha suruda, kuid 1918.a kevadel puhkes uus kodusõda. Tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. 2. miks õnnestus kommunistidel Venemaal püsima jääda? Neil õnnestus punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks. 3. punaste ja valgete propagandat, milliseid väärtusi kumbki pool tõhutas ? Valged- eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine.
annaabi.ee 
