Eestlaste valikud 2 maailmasõjas (0)

Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine   maailmasõda   algas   1.septembril   1939.   aastal,   see   oli   raske   aeg   kogu
maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle
idanaabriks   oli   suur   ja   võimas   Venamaa.   Teise   maailmasõja   ajal   tehtud   otsused
mängisid   suurt   rolli   Eesti   iseseisvumise   ja   eestluse   püsima   jäämisesse.   Kuidas
mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse
abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase.
Eestlastel   polnud   valikuvõimalust,   kuna   keeldumisel   ähvardas   Nõukogude   Liit
sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii
ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000
punaväelase   sisselaskmist   ning   nõukogudemeelse   valitsuse   moodustamist.   Eesti
pidas   sõjalist   vastupanu   lootusetuks   ja   nõustus   esitatud   tingimustega.   21.   juunil
nimetas   president   Päts   ametisse   Nõukogude   saatkonna   näpunäidete   järgi
moodustatud   valitsuse   eesotsas  Johannes  Vares-Barbarusega.   Algas  Nõukogude
võim Eestis. Nõukogude   võim   Eestis   oli   laastav.   Eesti   sovitseeriti,   kehtestati   nõukogude
seadused   ja   elukorraldus,tugev   tsensuur,   majandus   riigistati,   tekkis   suur
defitsiit,inimesi  küüditati,   kogu  võim   oli   kommunistliku   partei   käes.  Eesti  väeosad
sund   mobiliseeriti   Nõukogude   sõjaväkke,   lisaks   veel   saadeti   paljusid   eestlasi
töölaagritesse. Suur osa eestlasi kes ei soovinud sõdida punaarmee poolel põgenes
kas Soome,Rootsi või Saksamaale. Paljud Soome põgenenud Eesti meestest astus
ka   Soome   sõjaväkke   lootes   kunagi   koos   Soome   sõjaväega   Eesti   vabastada
Nõukogude võimu käest. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või
kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule tekkis nn metsavendlus,
selline vastupanuliikumine aitas hoida eestlust elus. 1941. aasta 22. juuni kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja. Eestlased pidasid
sakslaseid   kui   vabastajateks,   mis   siis   et   mitmeid   sajandeid   olid   Saksa   aadlikud
valitsenud Eesti talupoegade üle. Saksa armee ja politsei teenistusse astusid paljud
eestlased vabatahtlikult, et ära hoida Punaarmee uut pealetung. Tänu eestlastest
vabatahtlikele   vallutasid   sakslased   28.   augustil   1941.   aastal   punaarmee   käest
Tallinna.   Kuigi   Saksamaa   Eesti   iseseisvust   ei   tunnistanud   oli   Saksa   okupatsioon
tunduvalt   leebem   kui   Nõukogude   oma.   Tegutseda   sai   metsavendade   üksusel
põhinev Omakaitse, mis hoidis tagala puhta kommunistlikest partisanidest. Algselt ei
pooldanud sakslased suuremate eestlastest koosnevate relvaüksuste loomist aga
kui   idarindel   oli   rohkem   mehi   vaja   kuulutati   välja   sundmobilatsioon.   1944   aastal
murdis   punaarmee   läbi   Leningradi   blokaadist,   mis   sundis   rahvuslikul
vastupanuliikumisel kurssi muutma. Rahvast kutsuti kaasa liituma Saksa armeega,
et ära hoida järjekordne Nõukogude okupatsioon. Eestlaste kahjuks langes sõjast


välja Soome ja Hitler, mille tagajärjel Saksa väed taganesid ja tekkis hetk kus Eesti
oli vaba maa, seda hetke kasutati ära ja kuulutati välja Otto Tiefi juhitud valitsuse,
kuid   juba   nelja   päeva   pärast   hõiva   punaarmee   Tallinna.   Algas   pikalt   kestev
nõukogude võim. Selline lüke andis eestlastele lootust, et isegi väga keerulistel ja
rasketel aegadel on võimalik iseseisvuda ning kunagi ei tohi lootust kaotada.