Inimigused ja kommunism Enamik inimesi nustub sellega, et igal inimesel peaks olema igus kindlatele asjadele, nagu niteks mitte saada piinatud vi orjastatud. Need phiigused peaksid olema kigile hesugused. Kui igused on riigis seadusega kaitstud, siis on need tsiviiligused. Inimigused Enamik RO liikmed on alla kirjutanud Inimiguste Hartale. Seal on kirjas mitmed phiigused, nagu igus elule ja igus oma arvamust avaldada. Erinevad rhmitused ks thtsatest igustest on vrdiguslikkus seaduse ees. Paraku ei kohelda inimesi vrdselt kas nahavrvi, soo vi vanuse prast. Vimu kuritarvitamine Mnikord eiravad riigid inimigusi. Niteks 1948.-1994.a ei lubatud mustadel luna-aafrikastel valida. Ka praegu rikutakse mitmel pool maailmas inimigusi. Kas tead? Naised said esimesena valimisiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Mnes riigis ei tohi naised veel praegugi valida. Kommunism Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku...
aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2 Loe lisaks (järgnev kommunismi tutvustav tekst pärineb entsüklopeediast Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism ) Kommunistlik ühiskonnakorraldus Teoorias Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine". 3 Praktikas
Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart
1. Nimeta 20. sajandi tähtsamad vägivallateooriad. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism ja mauism. 2. Kes olid kommunismi ideoloogid? Karl Marx Friedrich Engles 3. Selgita lühidalt, milles seisneb kommunistliku teooria sisu? Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla käega juure, rõhus itaallaste rahvuslikule uhkusele ja sisaldas patriarhaalseid jooni 5. Kes oli fasistide juht? Benito Mussolini 1922 6. Selgita natsionaalsotsialismi põhimõtteid.
piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on võrdsed ja ei ekristeeri erinevad klasse. 3. Kommunistlik ühiskonna korraldus Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine". 4. Kommunismi voolud Stalinism- Stalinismi iseloomustab siis totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud
mitte näidata seda seisu mis tegelikult Nõukogude Liidus toimus.. Välispoliitika oli endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peeti vaenlasteks. Sageli ei usaldatud ka teisi kommunistlikke riike. Kõik väljatoodu ei paistagi võib-olla nii hirmus kui see tegelikult oli, on toodud lagedale palju inimeste jutustusi küüditamistest ning vangilaagrites olemisest. Neid lugedes on ilmselge, et kommunismis ei ole midagi inimlikku ja selline valitsemisviis väärib hukkamõistu.
Albaania, Mongoolia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Ungari, Kongo RDV, Saksa DV, Põhja- Vietnam ning Kuuba lisandus 1962. Kommunistid tulid neis võimule, kas siis abipalvega pöördumisel, kujunemine NSVL okupatsioonitsoonidest, võit kodu- või kolooniasõjas: sellepärast ei jäänudki sotsialistlik maailmasüsteem püsima. Sotsialistliku maailmasüsteemi juured olid põhimõtteliselt Marx'i ideoloogias- inimkond peaks elama kommunismis, kus kõik omand on ühine ja inimesed võrdsed. Lenin ehitas NSV Liidu sellele ideoloogiale. On aga ilmselge, et see on sama hea teostamatu utoopia, kui näiteks Thomas More'i Utoopia. Seega oli kogu maailmasüsteem üles ehitatud teostamatule unistusele Üheks kindlaks põhjuseks, miks sotsialistlik maailmasüsteem püsima ei jäänud, oligi see, et too oli rajatud jõule ja ideoloogilisele kontrollile. Ühe juhtpartei süsteem, kuid mitmel pool
majanduskriisi. Euroopa riikidest sai enim kannatada Saksamaa. Kõik mis Saksamaal toodeti, läks USA välisturule, saksamaa majandus kukkus kokku ning tööpuudus oli suur. USA tõi majanduskriisist välja Franklin Delano Roosevelt, kes oli 4 ametiaega järjest ametis. Ta hakkas rääkima seda, et turg ei majanda ennast ise ning vaja on teha muudatusi. Koostas uue majandus plaani ,,New deal". Riik hakkas tugevalt sekkuma majandusse ning pandi piirid. Roosevelti vastased süüdistasid teda kommunismis, aga tegelikult see tõi neid kriisist välja. Nt. tekkisid riiklikud töökohad. Ta lõi miinimumpalga eest hädatöökohad, inimestel sai mingisugusegi sissetuleku, seega said nad nüüd tarbida, mis omakorda tähendab seda, et oli mõtet jälle tootma hakata. Hakati andma abirahasid ja toetuseid. Põllumajandussaadustele kirjutati ette miinimumhind. Seda selleks et farmeritel oleks põhjust toota ning linna söögiga varustada. Umbes 1933-34 majandusdepressioon lõppes
Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. K.Marx-kommunismiteooria- ommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. 3.)naturalism-rõhuti loomulike tungide tähtsust.Elu kujutati eelkõige selle viletsuses.Emile Zola ,,Söekaevurid".Oks. Impressionism-olulised muljed, meeleolud,värvid.Ridala, M.Under,H.Visnapuu. Ekspressionism-tunnete julge väljendamine.M
ja sõjatööstusel peatus stagnatsioon Lootis, et nõukogude Majanduslik kriis inimeste selle ajane Rõhk sõjatööstusel põlvkond hakkab 80. ammendumine elama kommunismis Kampaaniate korras Poliitika Füüsiliste vastaste Vägivallapoliitika Tugevnesid hävitamine pehmendamine tagurlikud poliitilised Taheti Ühiskonna jõud kommunistlikku liberaliseerimine Karmistati kontrolli
Ning sellepärast muutus ta esimene film suures tagasilöögiks tema tulevasele karjäärile. Kuid ta ei heitnud meelt ning varsti esines ta telerites juba Tramp'ina, mis on arvatavasti üks tuntuim tegelaskuju maailmas. Selle tegelaskujuga oli Charlie oma näitlejakarjääri kindlustanud. Charlie käe all valmis mitmeid tummfilme, kus ta ise kaasa lõi. Ta loometöö ei peatunud ka siis kui filmitööstusse tulid helifilmid. Pikalt Ameerikas elanud Charliet, hakati süüdistama kommunismis ja ebaameeriklases tegevuses. Selle ajendil otsustas ta elama asuda Sveitsi. Sveitsis elades tegeles ta põhiliselt heliloojana. Sveitsis veetis ta ka oma viimased elupäevad, kus ta 1977. aasta jõuluõhtul suri, olles 88 aastane. Tema säilmed varastati, soovides neid müües suurt tulu saada. Õnneks vargad tabati ning säilmed maeti uuesti maha. Seekord kaeti Charlie säilmed kahe meetri betooniga. Charlie elu ajal ning ka peale surma, käis meedias suur arutelu tema
Kommunismi rakendamine Eestis Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. 1940
teisejärguliseks. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis. Rõhutati, et maailm jaguneb kaheks: ühele poole jäävad sotsialistlikud riigid (head, eesrindlikud, helge tulevikuga) ja teisele poole kapitalistlik maailm (vaenulik, võõras, roiskuv, manduv). Juurutati isikukultust. Stalin suri 5. märtsil 1953.aastal, tema järglaseks sai Nikita Hrustsov. Lõppes senine massiline vägivallapoliitika, algas ,,sula". Hrustsov lubas, et nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis. 1964. oktoobris kutsusid vandenõudlased Kremlis kokku Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi, mille tulemusena astus Hrustsov tagasi. Hrustsovi pärijaks sai Breznev, tema valitsusaega iseloomustab stagnatsioon. Majanduslik stabiilsus säilitati, kuid NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud üksnes majandusega, see kajastus ja levis ka poliitikas ning vaimuelus. Breznev suri novembris 1982, tema koha päris KGB juht Andropov
võim vähemuse üle, siis alati jääb demokraatlike vabaduste piiramine vähemus alla - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus - Valida saavad ka poliitikast on pikas perspektiivis mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut Suund diktatuuridele · Demokraatia langes kriisi. · Oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. · Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. · Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teised rahvad, kommunistid. · Totalitaarne diktatuur Võim on koondunud ühele isikule või rühmale. Kontrollitakse inimese elu(mõtteavaldused teod jne). valitseb hirmuvalitsus inimõiguseid rikutakse, kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. · Autoritaarne diktatuur Võim on koondatud ühe isiku või väiksemarühma kätte
Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. Demokraatia langes kriisi, oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teiseks rahvad ja kommunistid. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord. Manipuleeriti rahvast kaasama poliitikasse. Laiendati valismisõigusi ja see tõi kaasa uued ja suuremad valijate rühmad. Pettumine Versailles´ süsteemis, paljud rahvad
sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Tohib kasutada kõiki vahendeid: relvi, vägivalda, kehtestada hirmuvalitsust · Sarnasus: mõlemad olid vägivaldsed 4.Mis toimus :1917,1922,1932/33 ?
saksamaa. · Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu Suund diktatuuridele: · Demokraatia langes kriisi · Üksikisiku roll oli tähtsusetu · Oodati diktatuuri,mis viiks riigi majanduslikule õitsengule · Klassihuvid allutati rahvuse huvidele · Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kirikukoolis,oli sotsialistide ajakirjanik,I MS heideti ta sotsialistide parteist välja,oli
1969, Berliini müür mobiliseeris ameeriklasi, ,,suur ühiskond", neegrite õigused Martin Luther King(marss Washingtoni), 1960 lõpus majandusbuum läbi, mõttetu Vietnamisõda. NSVL-sulaaeg, Hrustsov normaliseerib suhteid läänega, Ungarikriis näitas NSVL jõudu, 1957-69 kosmonautika kuldajastu, viisaastaku asemel seitseaastak (59-65) eesmärk nsvl kõige rikkam maailmas toidus ja tarbekaubas. kommunism näis käega katsutav(1980 aastaks), 1961 Berliini müür pettumus kommunismis läänes, majandusprobleemid nätiasid, et kommunism ei tule, Breznev võimule, kelle juhtimisel hiljem nsvl mandub, Moskvas keerati kruve koomale, barrikaadid ka sotsmaades, vaimne/majanduslik stagnatsioon. Kumb üliriik oli vastutav kriisiseisundi tekkimise eest Kuuba piirkonnas? Kas leitud kompromiss lahendas kriisi? Põhjenda. Nsvl vastutav, ostis ära Kuuba suhkru ja paigaldas maa-maa-tüüpi raketid Kuubale. USA sai õhufotodelt aru, nõuti kindlakäeliselt nende eemaldamist
Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel. Tootlikud jõud koosnevad tööjõust ehk inimestest ja nende suhtest tootmisvahenditesse (tooraine, töövahendid, tehnoloogia). Nt. keegi omab vabrikut, keegi töötab seal vahendeid kasutades, keegi saab palka, keegi saab toote. majandusliku baasi ja ühiskonna pealisehituse vahekord nt. 18
8. Saksa okupatsioon (1941- 1944) iseloomustus: Eestlased arvasid, et sakslased tulid aitama neid saada tagasi nende iseseisvust, kuid tegelikult olid Saksamaal Eestiga hoopis teised plaanid. Saksamaa tahtis teha Eestist ühe osa Suurest- Saksamaast. Seal taheti ellu viia Berliini poliitika. Toimusid suured repressioonid. Need olid suunatud juutide, mustlaste, eestlaste, sõjavangide ja kommunistide vastu. Neid süüdistati riigi vastasuses, rahvuslikus kuuluvuses, kommunismis ning mobilisatsioonist kõrvale hoidmisest. Tagajärjed Eestile: Eesti ei saanud iseseisvaks, vaid langes Nõukogude Liidu alt Saksamaa alla. Paljud inimsed langesid repressioonide alla. 9. Eeslased erinevates sõjavägedes ( Teine maailmasõda, 1941-1944). Iseloomustus: Eestlased võitlesid nii Saksa kui Nõukogude Liidu kui ka Soome poolel. Saksa poolele sattusid eestlased tänu sundmobilisatsioonile, eestlased tahtsid
1933. Aastal nimetati riigipresidendi kantsleriks Adolf Hitler. Esialgu tegutseid nad põhiseaduse piires, kuid varsti kehtestati üheparteisüsteem. Hitler võttis pärast riigipea surma selle ameti ja muutus diktaatoriks ehk füüreriks. Hakati tagama rassilist puhtust. Abiellumine juutidega keelati. Jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Niimoodi võttis riik õiguse sekkuda inimeste eraellu. Kõige rohkem aga kiusati taga ikkagi juute. Neid süüdistati kommunismis ja kodumaa reetmises. Ka siinkohal pöörati majanduskriisi ületamisele tähelepanu. Ehitati kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid väeüksusi kiirelt transportida ja samas andis tööd miljonitele inimestele. Tänu sellele paranes majanduslik olukord. Kuna see võis ajutine olla, vajas Hitler võidukat sõda. Nii marssisidki Saksa üksused keelatud Reini piirkonda. Samas säilis Suurbritannias ja Prantsusmaal demokraatia. Neid ei mõjutanud majanduskriis nii palju
demokratiseerimist, uskudes, et kui demokraatia õigesti integreeritud saab, siis see vaid tugevdab sotsialismi. Kui alustati glasnostiga, siis usuti, et kui Nõukogude Liit oma mineviku suhtes ausam on, siis ka Nõukogude ühiskond on meelsamini valmis Gorbatsovi reformidega kaasa minema. Selline uskumine, et glasnosti kaudu suudetakse reziimi legitiimsust tugevdada aga oli vale. Paljud Nõukogude intellektuaalid hakkasid Nõukogude kommunismis kahtlema ja ajakirjanduse kaudu ka seda otseselt kritiseerima. Suurem sõna- ja meelsusvabadus ka julgustas mitmeid Nõukogude Vabariikides ja Ida-Euroopa sotsialismimaades rahvuslike ja kommunismivastaste liikumiste tekkimist. Üha suurenev vabadustunne, mitmed aktsioonid Euroopas, Berliini müüri langemine kõik need kombineeritud üha suurema vastumeelsusega kommunismi suhtes sundisid Nõukogude juhtkonda rahvastele üha suuremaid ja suuremaid vabadusi lubama ja 1990
Che hulljulgeid ettevõtmisi ja riske saab projitseerida otsekui neijale tasandile: 1. Psühholoogilis-ühiskondlik: materiaalse tööstiimuli asendamine moraalse ajendiga. Uue, omakasupüüdmatu, vaid ühiskonna hüvanguks tegutseva inimese kujundamine ja selles protsessis uue teadvuse saavutamine liikumaks täiuslikku 4 ühiskonda, mis leiab oma lõpliku teostuse klassideta kommunismis. 2. Revolutsioonilis-strateegiline: maaelanikkonnale toetuv geriljasõda operatsioonibaasiga varjatud kohas; valitsusvägede vastu väljaastuva partisaniarmee loomine. Kuubas saavutatud võidu ülehindamine ja ekslik ettekujutus, et samal moel võib forsseeritult saavutada revolutsioonilise pöörde kogu LadinaAmeerikas. 3. Riigipoliitiline: kinnistunud sotsialismi edasiarendamine puhtaks kommunismiks.
Haridustee · Lõpetas külakooli · Keskhariduse omandas Hrustsov pärast kodusõda töölisfakulteedis Sisepoliitika · ,,Sulaperiood" o Ühiskonnaelu muutus liberaalsemaks o Tühistati piirangud erinevates eluvaldkondades o Hrustsov kritiseeris avalikult Stalini kuritegusid o Hrustsov koondas enda kätte kogu võimutäiuse asudes ka ministrite nõukogu esimehe ametikohale o Lubas paremat tulevikku kommunismis, kui lahendatakse kõik majandusprobleemid o Majanduse vallas tiomusid pidevad kampaaniad ja ümberkorraldsed · Elamujärje paranemine, elamuehitus (nn hrustsovkad) · Konflinkt intelligentsiga Välispoliitika · VLO · Ungari kriis · Suessi kriis (relvamüük, laen, sekkumine) · Berliini müür · Kuuba kriis · 1962 osaline tuumakatsetuste piiramine Majandus
aastal detsembris. 10) Kirjelda Hrustsovi valitsemist - Inimestele meeldis Hrustsovi lihtsus, emotsionaalsus ja hea kontakt rahvaga. 1953. aasatl sai ta parteijuhiks ja suutis eemale tõrjuda peamise konkurendi-Malenkovi. Tema valitsemisaega nimetati sulajaks. 1957. aastal püüdsid poliitikaga rahulolematud kaaslased teda võimult tõrjuda, kuid see ei õnnestunud. 1958- aastal sai ta Ministrite Nõukogu esimeheks. Ta lubas, et Nõukogude praegune põlvkond hakkab elama kommunismis. 1964. aastal kõrvaldati Hrustsov võimult. Ta suri 1971. aastal. 11) Kirjelda Breznevi valitsemist- Ta sai valitsejaks peale Hrustsovi surma. Ta üritas teha kohe uusi uuendusi, kuid see oli tulutu. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. 1970. aastal muutus ühiskonnaelu kõigis valdkondades - majanduses, poliitikas, vaimuelus - valitses seisak ehk stagnatsioon. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu juhtimine tema lähikondlaste kätte,
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale
teistelte võimu taotlejatele. Leevendas korda ( beria sula) c)Stagnatsioon kujunemine Breznevi ajal TV ja Hrustsovi valitsemisaega on nimetatud sulaajaks, sest ta pehmendas vägivallapoliitikat ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Paljastas rahvale ka Stalini kuritegevusi, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. d)Dissidentlus Hrustsov lubas rahvale, et inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis e) Gorbatsovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused TV f) Augustiputs ja Nõukogude Liidu lagunemine Tv ja Eesti ja teised liiduvabariigid ei soovinud Gorbatsovi pakutud liidulepinguga ühineda selle pärast, et liiduleping oleks hoidnud endist suurriiki koos. Eestlased ja teised liiduvabariigi rahvad tahtsid aga saada iseseisvaks. Nad ei tahtnud, et endine suurriik koos oleks. 3. Idabloki lagunemine a) kommunismi kokkuvarisemise põhjused TV b)Murranguline 1989. aasta TV *Poolas
ühiskonna jaoks tervikuna ja üksikisik peab selle nimel loobuma oma huvidest , 2) vabaduse all tuleb mõista just üksikisiku vabadusi. Inglismaal võtsid Locke'i ideed oma poliitika aluseks viigid ( ingl whigs), keda hakati hiljem nimetama liberaalideks. Locke oli seisukohal, et riigi põhiülesanne on inimeste vabaduse ja omandi kaitse. Põhjendusena käsitles ta omandi kujunemist ühiskonna arengu käigus. Ta väitis, et kuni tegeldi vaid korilusega, elati primitiivses kommunismis. Kui inimene hakkas aga maad harima, tahtis igaüks oma töö vilju endale saada ning tekkiski omand ja tsivilisatsioon. Seega eeldab tsivilisatsioon omandi kaitset. Nende kahe ülesande tõttu ei saa olla riigi võim piiramatu ja peab jagunema seadusandlikuks, täidesaatvaks ja liidu e. föderatiivseks võimuks. John Locke viis lõpuni ka Kopernikust alguse saanud heliotsentrilise maailmakontseptsiooni.
Lisaks sellele on ühe klassi huvid teistega alati vastuolus (Bergman, 2005, LK 119). Karl Marx on filosoof, kes tuli välja kommunismi ja ideaalse ühiskonna ideega. Ta uskus tõsimeeli, et on võimalik klassiteta ja eraomandita ühiskonnavorm. Ta leidis, et kapitalismi enesehävitus ja seeläbi proletariaadi võimulepääsemine, on ajalooline paratmatus. Tootlikuse tõstmiseks pakkus vahendeid kapitalism. Kapitalism oli 4 vajalik vaheetapp. Kommunismis pidid tootmisvahendid saama ühiseks. Rikkused tuli kõigi vahel võrdselt jagada. Kommunistlik riik oli Marxi käsitluses kapitalistliku vastand ning ühtlasi ajaloolise dialektika viimane ning kogu inimkonnale kasu toov faas (Bergman, 2005, lk 119) 5 2. DIALEKTIKA Dialektika (vanakreeka sõnast dialektik, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning
seadustega peale NSV Liidu lagunemist. Eesti riigi suurimaks ekspordi artikliks sai mets mis oli hädavajalik maarahva eluspüsimiseks, mis muidugi oli kurb kuna eksporditi töötlemata puitu, mitte valmistoodangut. Praegusel ajal on demokratiseerida lihtsam tänu EL-ile kes aitab majandusraskuset üle ja toetab ka muudes asjades. Riigid kes on vastu võetud teevad suuri edusamme ja süvendavad demokraatiat. Kolmandaks probleemiks on saanud aga kihistumine, mis põhimõtteliselt kommunismis puudus. Toetudes Marxi Lenini teooriale, kus enamus majandust oli monopoliseeritud oli see suhteliselt välistatud. Tänapäeval on aga kihistumine suur probleem, mis üha süveneb. 3) Milline demokraatiamudel Sulle kõige enam sümpatiseerib? Kas otsedemokraatial on tänapäeva ühiskonnas kohta? Põhjenda oma arvamust. Raske on leida asja, mis läbinisti meeldib ja kus ei le ühtegi vastumeelset argumenti. Minu jaoks kaldus kaalukauss Rosseau arendatud arengu-demokraatia poole
peaküsimust on järgnevalt: - 1. Kes on tõeline moslem? - 2. Milline peab olema see ideaalne ühiskond ja riik ning kes peaks seda valitsema? KOMMUNISM Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse (teooria, mis üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele inimühiskonnas) ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. FASISM Poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd
on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab uue liikumise poliitiline programm. 1859 ilmus "Poliitilise ökonoomia kriitika", 1867 aastal "Kapitali" I osa. Nendes töödes pannakse alus uuele
Vietnam jagati mööda 17.paralleeli kaheks: · Vietnami Demokraatlik Vabariik e. Põhja-Vietnam, mis oli kommunistlik · Vietnami Vabariik e. Lõuna-Vietnam, mis oli kapitalistlik . Lõuna-Vietnami peaministriks määrati Ngo Dinh Diem . 23. oktoobril 1955 toimunud referendumil tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem. Ta valitses autoritaarselt ja onupojapoliitikaga, pidevalt piinati ja tapeti ,,kommunismis kahtlustatavaid" ning kiusati taga ühiskonna enamuse moodustanud budiste. USA toetas tema poliitikat, sest neil polnud muud valikut. Kuigi 1954. aastal otsustasid suuriigid, et 1956. aastal korraldatakse vabad valimised ja Vietnam ühendatakse taas, seda siiski ei juhtunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimisel enam piisavalt jõudu ning neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Lisaks oli kahe Vietnami vahel puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Dien Bien Phu lahing 13
Hegel mõtles seda vaimu/ideedemaailmas. Feuerbachi materialism ->kõige aluseks on mateeria, ideede maailma pole olemas. Feuerbachi mateeria+Hegeli dialektika -> Marx rakendab seda ühiskonnas -> Orjapidajad(orjanduslik ük) Feodaalid(feodalism) Töösturid(kapitalism) Kommunism Tees | Süntees ->(sõjad) | Süntees-> | Süntees-> Antitees Orjad Talupojad Töölised Kommunismis on kõik kõigi oma, see pidi olema vastuoludeta ühiskond ning pärast kommunismi ei tule mitte midagi. Igalt ühelt vastavalt tema võimetele, igale ühele vastavalt tema vajadusele. Ta ei arvanud seda, vaid oli 100% kindel, et nii juhtub. „Religioon on oopium rahvale“ „Kunsti funktsioon on sotsiaalne kriitia“ Pilet 5 1. Platon ja filosoofia 427-347 e.Kr Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja. Pidas matemaatikat kõige tähtsamaks, aga oli ka poeet
t kaupu oli toodetud rohkem (tänu uutele masinatele oli alanud kaupade masstootmine) kui oli rahval raha nende ostmiseks. Tööstusest kandus kriis ka teistesse majandusharudesse ja sealt edasi ka juba teistesse riikidesse, sest maailmakaubandus oli tihedalt seotud USA majandusega. Riigi väljatoomiseks kriisist otsustas USA president F.D.Roosevelt rakendada erakorralisi reforme, mis sisuliselt tähendas riigi sekkumist tootmisse. Paljud süüdistasid teda seetõttu kommunismis, kuid antud juhul oli see ainuõige lahendus. Samamoodi otsustasid mõni aeg hiljem käituda ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Skandinaaviamaad ning nendes riikides säilus demokraatia. Teine võimalus oli kehtestada riigis diktatuur ja terroriga probleem lahendada nagu juhtus Saksamaal ja Itaalias. 3. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda oli pinev, sest: a) Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lähenesid, et toetada üksteist sõjategevuses,
Riigipea ise tegi palju ümberkorraldusi ehk reforme. Selleks koostati tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Deal'iks. Selle kava loomine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Roosevelti kavad aitasid ka vaeseid ning avati ainult panku, mis suutsid korralikult toimida. 1933.aastal hakkaski majanduselu paranema. Kuid majanduskriisi tagajärgedest toibuti lõplikult alles pärast Teist maailmasõda. Roosevelti süüdistati fasismis, kommunismis jne. Kriitikast hoolimata valiti ta 1936.aastal jälle presidendiks ning ta sai jätkata ümberkorraldustega. Kuid siis tundis ta juba tugevat vastuseisu, aga kui1938.aastal tabas USA-d uus majanduslangus ning see sundis nii Kongressi kui ka Ülemkohut oma suhtumist presidenti muutma. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad ja tuli ka pensionikindlustusseadus. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka
ei tee sellest showd. Moraalsus tähendab seda, et inimene valib endale teatud laadi maailma ja elab selles maailmas. Mitte et inimene püüaks hoida oma sisemist mina rikkumatuses. Oleme pidevas muutumises, ma ei saa kunagi valmis. Kui tuleb surm finito. Ebaõigluse vastu sõdis. Oli antifasist. Teise maailmasõna ajal saksa vangilaagris. Kommunismi pooldaja (Prantsuse sadamatööliste streigi ajal eriti). Pettus kommunismis. Tuntuim raamat ,,Iiveldus" 1964. käis Eestis. DEONTOLOOGILISED EETIKAD ,,peaks"eetika Hea ja kuri ei ole inimeste poolt välja mõeldud, vaid need on mingis mõttes juba antud. Tuleneb sõnast deon peab, peaks. Inimene ei saa määratleda ainult läbi eesmärgi, mille poole ta püüdleb õnn, kasum, nauding, võimutahe. Need pigem kogemused. Inimene midagi enamat kui kogemuste kogu
nimetama sulaajaks. Hrustsov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid Hrustsovi poliitikagarahulolematud kaaslased teda võimult kõrvaldada. Hrustsov suutis end kaitsta ja tema vastu välja astunud ,,parteivastase grupi" võimult tõrjuda. 1958. aastal sai Hrustsov Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimutäiuse enda kätte. Enesekindel ja end eksimatuks pidav Hrustsov lubas, et ,,nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis". Ta lootis, et 1950. aastate keskel alanud majanduslik tõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse. Kuid juba 1960. aastate algul sai selgeks, et need lootused on alusetud. Samal ajal süvenes partei juhtkonnas (ja ühiskonnas laiemalt) rahulolematus Hrustsovi tegevusega. 1964. aasta oktoobris organiseerisid Hrustsovi vastased vandenõu ja kõrvaldasid ta võimult. Hrustsovist sai üleliidulise tähtsusega pensionär. Ta suri 1971. aastal.
nimetama sulaajaks. Hrustsov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid Hrustsovi poliitikagarahulolematud kaaslased teda võimult kõrvaldada. Hrustsov suutis end kaitsta ja tema vastu välja astunud ,,parteivastase grupi" võimult tõrjuda. 1958. aastal sai Hrustsov Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimutäiuse enda kätte. Enesekindel ja end eksimatuks pidav Hrustsov lubas, et ,,nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis". Ta lootis, et 1950. aastate keskel alanud majanduslik tõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse. Kuid juba 1960. aastate algul sai selgeks, et need lootused on alusetud. Samal ajal süvenes partei juhtkonnas (ja ühiskonnas laiemalt) rahulolematus Hrustsovi tegevusega. 1964. aasta oktoobris organiseerisid Hrustsovi vastased vandenõu ja kõrvaldasid ta võimult. Hrustsovist sai üleliidulise tähtsusega pensionär. Ta suri 1971. aastal.
Inimesed ei ole kulu-tulu analüüsi tegemisel nii järjepidevad kui ratsionaalse valiku mudel eeldab. Ha-Joon Chang: täiesti vaba turgu pole olemas, iga turgu iseloomustavad reeglid ja piirangud. Võib tunduda, et turg on vaba, sest me aktsepteerime osasid piiranguid. Turu toimimiseks vajalikud tingimused: omandiõiguste kehtestamine ja lepingute jõustumine. Kommunistlik majandus – puudub eraomand ja sotsiaalsed klassid, plaanimajandus, teadmata turunõudlus. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Turumajandus – konkurents, eraomand, tuntakse turuvajadusi. Hind kujuneb nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. TURUTÕRKED Valitsuse sekkumine on põhjendatud, kui esinevad turutõrked. Selleks, et turg saaks hästi toimida, on vaja asjaõigust ja võlaõigust. Lepinguõigus võimaldab lepingute sõlmimist osapoolte vahel, kes üksteist ei tunne
Hruštšov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid Hruštšovi poliitikagarahulolematud kaaslased teda võimult kõrvaldada. Hruštšov suutis end kaitsta ja tema vastu välja astunud „parteivastase grupi“ võimult tõrjuda. 1958. aastal sai Hruštšov Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimutäiuse enda kätte. Enesekindel ja end eksimatuks pidav Hruštšov lubas, et „nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis“. Ta lootis, et 1950. aastate keskel alanud majanduslik tõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse. Kuid juba 1960. aastate algul sai selgeks, et need lootused on alusetud. Samal ajal süvenes partei juhtkonnas (ja ühiskonnas laiemalt) rahulolematus Hruštšovi tegevusega. 1964. aasta oktoobris organiseerisid Hruštšovi vastased vandenõu ja kõrvaldasid ta võimult. Hruštšovist sai üleliidulise tähtsusega pensionär. Ta suri 1971. aastal.
nimetama sulaajaks. Hrustsov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid Hrustsovi poliitikagarahulolematud kaaslased teda võimult kõrvaldada. Hrustsov suutis end kaitsta ja tema vastu välja astunud ,,parteivastase grupi" võimult tõrjuda. 1958. aastal sai Hrustsov Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimutäiuse enda kätte. Enesekindel ja end eksimatuks pidav Hrustsov lubas, et ,,nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis". Ta lootis, et 1950. aastate keskel alanud majanduslik tõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse. Kuid juba 1960. aastate algul sai selgeks, et need lootused on alusetud. Samal ajal süvenes partei juhtkonnas (ja ühiskonnas laiemalt) rahulolematus Hrustsovi tegevusega. 1964. aasta oktoobris organiseerisid Hrustsovi vastased vandenõu ja kõrvaldasid ta võimult. Hrustsovist sai üleliidulise tähtsusega pensionär. Ta suri 1971. aastal.
Selles instituudis 1980ndatel ligi 50 töötajat. Kõikides ülikoolides loodi PAI, Nõukogude ajaloo õppimine oli kõigile kohustuslik esimesel ja teisel kursusel. Hruštšovi ajal loodi ülikoolidesse kohustuslik teadusliku kommunismi õpetamine alates 1963. aastast. 1964. a said NSVLi juhid aru, et jõudmine kommunismi ei ole nii kerge. Kommunistliku ajalugu õpetati neljandal ja viiendal kursusel. Kõik kõrgkooli lõpetajad pidid sooritama eksami teaduslikus kommunismis. Tartu Ülikooli ajaloo osakond. Põhifookus oli kogu nõukogude perioodi suunatud varasemale ajaloole. Sisemises organisatsioonis suured muutused. Kui algselt jätkasid ülikoolis varasemad õppetoolid (eestiaegse malli alusel). 1949. aastal likvideeritakse mitmed kateedrid, ka eesti ajaloo, kunsti, arheoloogia kateeder ning kogu õppe- ja teadustöö koondus alates 1950. aastast üldajaloo ja NSV Liidu ajaloo kateedritesse. Eesti ajaloo kool ja NSV Liidu ajaloo kateedri alla
ühiskonna langusele. Tema teooria ilus tervik kohati ilmselt ka täpne, millel viidatakse kohati siiani. Teine tegelane sakslane Karl August Wittfogel (1896 - 1988). Oli alates 1920 saksa kommunist, peale IIMS aktiivne antikommunist. Hiina ajaloo asjatundja. 1930 oli ka poliitikas, oli fasismi vastu ja istus isegi vangis ja läks ära ameerikasse ja hakkas taas tegelema orientalismiga. Peateos ilmus 1957 Orientaalne Despootia. Jäi vasakpoolseks oma ideedelt kuid pettus kommunismis, astus kom parteis välja. Suhtus negatiivselt nii NSVL kui Hiinasse. Tema seisukoht kokkuvõtvalt oli see, et tsivilisatsioon tekib niisutuspõllundusest. Hüdrauliline hüpotees tsivilisatsiooni tekkimkisest temalt. Kõik esmased riigid just niisutuspõllunudusest tekkinud, kuid see tõi kaasa orientaalse despootia. Hiina põhiliselt tal silme eest, nats ka Egiptus. Sellest, mis enne põlluharidust oli ei räägi. Põlluharimine nõuab
See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramcsist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab uue liikumise poliitiline programm. 1859 ilmus "Poliitilise ökonoomia kriitika", 1867 aastal "Kapitali" I osa. Nendes töödes pannakse alus uuele
Kõigis on majandus vähemalt mingil määral segatud. Et riike majanduspoliitiliselt iseloomustada, kasutatakse 3-e "ismi": kapitalism, sotsialism ja kommunism. Neid mõisteid kasutatakse ka ideoloogias ja poliitikas, kuid paremini saaks neid iseloomustada selle poliitilis-majandusliku sirge peale asetamisega. turumajandus kapitalism sotsialism kommunism käsumajandus Kommunism versus sotsialism Kommunismis kontrollib kogu tähtsamat tootmist riik, sotsialismis on eraomandi osa suurem. Kommunismi eesmärk on totaalne võrdsus, sotsialism ei taotle täielikku võrdsust. Sotsialism versus kapitalism Sotsialismis: - segab riik aktiivsemalt majandusse vahele - on rohkem majanduse riigi poolset planeerimist - ümberjagamine vaestele on suurem Kapitalismis: - suurem osa tootmist ja otsustamist toimub erasektoris
täiesti lubamatu), sest naised on samade võimetega kui mehed (isegi sõjalistes kohustustes). Rassi parandamine nõuab selektiivset seksuaalpartneri valikut. Parimad mehed parimate naistega, lapsed antakse ära, hiljem naised kasvatavad küll, aga ei tea, kelle last ta kasvatab. Vigased lapsed hukatakse või käsitööle. · Naised suudavad võrdselt meestega kõiki ülesandeid täita, sooline erinevus pole oluline. · Kommunismis teenistuse eest toit, mitte raha, elamud läbikäidavad jne. Kommunism teeb linna rohkem "üheks", täiuslikumaks, linn on kui üks perekond, kõik peavad kõiki oma pereliikmeteks, see on suurim võimalik ühtsus. Eros ja perekond ohverdatakse. Platon, Nomoi (Seadused) Kirjutatud 30 aastat hiljem, mil Platon pole enam noor... Riik oli kirjutatud kui utoopia (utopos - koht, mida pole olemas), Seadustes räägib Platon juba praktilise poliitiku juttu, kuidas oleks
võitles vägivalla, sõja, sotsiaalse ülekohtu vastu. Samadel seisukohtadel on ka Tarapita. Keskendutakse ühiskonnakriitilisele luulele, Tarapita on ka tüüpilise ajaluule esindaja. Nad protestivad mandunud väikekodanlase elulaadi vastu, neid häirib kultuuritus. Tarapitalt ilmub manifest, mille lõppsõnas: ,,Meid on ühte viinud opositsioon raha vastu." Ühiskonnakriitikaga minnakse nii kaugele, et neid süüdistatakse lausa kommunismis meeletus, absurd. Visnapuu ja Gailit on vastased. Kuigi samas Visnapuu isamaaluule muutub ühiskonnakriitiliseks autor alles algusjärgus, otsib oma nisi. Tarapitalt ilmub ka 7 numbrit ajakirja, korraldatakse ka kirjandusõhtuid. Lahku viivad sisesed vastuolud. 30-ndatel on palju katsetajaid, kuid tõsist jälge pole jäetud. ARBUJAD(1938-...lagunemine oli sujuv, seega ei saa kindlat aastaarvu määrata) NE ja S rea jätkaja. Liikmed: B
kätte, tasuta haridus lastele, põllumajanduse ja tööstuse "ühendamine" jne. Väga täpset kirjeldust, kuidas kommunism hakkab välja nägema, ei ole. See on ühiskonna enamuse võim ühiskonna enamuse huvides, ajaloo lõpp, vabaduse tipp ning olukord, kus riiki enam ei ole vaja (valitsemine toimub ise-organiseerumise põhimõttel, nagu N Liidus praktiseeriti nõukogude võimu näol...), inimesed saavad kommunismis vabalt areneda, pole enam kaubavahetust, raha ega orjastavat tööjaotust - võid hommikul käia kalal, päeva ajal natuke lugeda ja teha mõttetööd, õhtul lähed jahile. Vot selline elu. Ja tööd tuleb teha väga vähe, sest ei pea enam kodanlase mõttetute rikkuste pärast rabelema. Majandussuhete mõju kultuurile, kunstile... Iga epohhi poliitika, religioon, filosoofia, kunst ja seadused on selle ajastu majanduslike suhete tulemus. Kõige alus on inimeste materiaalne elu
Ka kainenemine tuli kohe. Programm võeti vastu 1961- see oli juba see aeg, kui majandusnäitajad ja prognoosid olid selgelt negatiivse alatooniga. Majandusinimesed mõistsid, et see, mis 50ndate II poolel või lõpus oli, ei jätku, sellega on mõne aja pärast lõpp. 1963 oldi sunnitud tõstma kuni 30% lihatoodete hindu- tõi kaasa rahva väljaastumise, Novotšerkasskis isegi tööliste meeleavalduse ja tulistamise. Hruštšov ütles, et „NL inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis“. Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et utoopia jäi utoopiaks. Välispoliitika Välispoliitikat üldisemalt vaadates toimus selles vallas päris suur muutus- Stalini ajal NL oli väga kinnine ühiskond. Stalin kui NL liider sisuliselt välismaal ei käinud, välissuhtlus oli väga tagasihoidlik. Hruštsov on see liider, kes välismaad ei pelga, vaid vastupidi- tema välispol aktiivsus on enneolematu Nõukogude varasemat ajalugu silmas pidades. H hakkab mööda maailma ringi käima
annaabi.ee 
