UNESCO UNESCO ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16. eriorganisatsioonist. UNESCO on ÜRO süsteemis ainulaadne oma rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest. UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks
legaliseerimiseks, mida tõendab ka eelmisel aastal toimunud katse rahvahääletust korraldada. Päevakorras oli opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) soov palju eriarvamusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu üle korraldada rahvahääletus. Riigikogu ei toetanud antud ettepanekut ja rahvahääletuse korraldamist ei toetanud ka parlamendi põhiseaduskomisjon. 5. Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused” 3 Seminaritöö 1 5.1. Kaasamisel peetakse komisjoni esimehe rolli tähtsaks kuna tema loal moodustatakse töörühm ja kutsutakse istungile teised osapooled. Kui aga komisjoni esimehe aktiivsusest hoolimata
omavalitsuse alla kuuluvaid elanikke. Et oleks paigas visioon ja missioon, on kohalike omavalitsuste areng määratletud arengukavaga. Kohaliku omavalitsuse arengukava on reguleeritud Kohaliku omavalitsuse seadusega. Arengukava koostamisel püstitatakse visioon ja missioon, mis omakorda aitab koostada tegevuskava ja see aitab määratleda arengukava perioodi. Arengukava on valminud erinevate huvigruppide, 12 vallaelanike, vallaametnike, volikogu liikmete ja komisjonide koostöös. (Võru valla…) Arengukava koostamisel on arvestatud valla asukohta maakonnas: vald piirab rõngana maakonnakeskust Võru linna, mistõttu on vallal linnaga palju kokkupuutekohti nii majanduses, sotsiaalsfääris, meditsiinis, tervishoius kui ka kultuuri- ja hariduselus. Uurimisülesanded: selgitada Võru valla peamised arengusuunad; analüüsida 2015 aasta tegevuskava; anda ülevaade visioonist ja hetke olukorrast; Töö koosneb 2 osast
Riigikogu juhatus. Eestis ei ole fraktsiooni liikmel õigust arvestada komisjoni pääsemisel isiklike soovidega. Kuid tegelikult on see peamine. Formaalselt teeb lõppotsuse fraktsioon. Poolas võib iga komisjoni liige, kelle muudatusettepanekud on arvestamata jäetud, nõuda eriarvamuse lisamist raportisse. Leedus on eriarvamuse lisamiseks vaja vähemalt kolme saadikut. Eestis eriarvamuse lisamist ette nähtud ei ole. Ainus võimalus on selleks esitada nõue. Eestis on komisjonide istungid suletud, nende avalikuks kuulutamise otsustab enamus. Leedus ja Poolas on asi vastupidi. Poolas võib saadik, kes ise komisjoni ei kuulu, istungist osa võtta ja isegi ettepanekuid teha. Ka Leedus võivad saadikud osaleda kõigi komisjonide istungeil. Kõikides riikides on saadikuil kohustus ja õigus olla komisjoni liige. Väikese komisjoni puhul on saadikul rohkem mõjutamisvõimalust seadusandlikus protsessis
Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni. Kui Riigikogu istungi päevakorda ei ole kavandatud arupärimistele vastamist, algab pärast täiskogu
erakondlikust koostisest ja muutub seega alati pärast uue parlamendi kokkutulekut. Formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees ja aseesimees) ming komisjonid ; poliitiline struktuur jagab parlamendi fraktsioonideks, koalitsiooniks ja opositsiooniks. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes on eri demokraatiavormides üpris erinevad nõuded. Parlamendi esimees ei võta osa komisjonide ega fraktsioonide tööst, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes, riigi presidendi pikaajalisel eemalolekul , muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/kommiteed on parlamendi tähtsad tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või kommiteedeks, sel pole sisulist vahet, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti riigikogus on komisjonid, USA kongressis komiteed
· Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. · Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. · Valla või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla võilinna põhimääruses sätestatud korras.
Kontrolltöö- põhiseaduslikud institutsioonid I Parlament Riigikogu 1. Mis on Riigikogu istungjärk? 2. Mis on: a. Riigikogu komisjonide; b. fraktsioonide ülesandeks , mitu neid on? 3. koalitsioonivalitsus 4. poolthäälteenamus 5. Riigikogu koosseisu häälteenamus 6. Millise hääletustoiminguga on tegemist, kui on vaja vähemalt Riigikogu koosseisu 68 pool häält? 7. Riigikogu peamised ülesanded - 5 8. Missugust võimu esindab parlament? II President 1. Kirjelda presidendivalimiste protseduuri. 2. Presidendi ülesanded- 5 3
8. Kirjeldage Riigikogu juhatuse koosseisu, valimist ja funktsioone. Juhatuses on ESIMEES ja 2 ASEESIMEEST ning VALIMISED toimuvad esimesel istungil. KANDIDAAT võib olla iga Riigikogu liige. ESIMEHE ja ASEESIMEESTE valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. JUHATUS vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. ESINDAB Riigikogu KINNITAB fraktsioonide/komisjonide struktuuri REGISTREERIB fraktsioonid ja nende koosseisud KOORDINEERIB õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö ADMINISTREEERIMINE KORRALDAB erakorraliste, täiendavate ja töönädala INSTUNGITE ETTEVALMISTAMIST ESIMEES - kutsub kokku RK istungeid ja JUHATB neid KOORDINEERIB istungite ajakava, tagab istungi KORRA, KIRJUTAB ALLA vastuvõetud seadustele ja otsustele SAADAB eelnõud VALITSUSELE Täidab PRESIDNEDI ÜLESANDEID 9
3) Lissaboni lepinguga kehtestati kodanike initsiatiiv ehk rahvaalgatus. Selle alusel saab 1000 000 Euroopa Liidu kodanikku, kes on pärit vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, taotleda vahetult Euroopa Komisjonilt tema pädevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide ettepanekute esitamist. See peaks andma meile hea aluse, et rahvaalgatuse debatt võiks Eestis areneda soodsal pinnasel. Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused” RiTo nr 20, 2009 1) Käesolevas artiklis on välja toodud, et Eestis ei ole välja arenenud kindlat huvirühmade ja riigi suhete mudelit ning Eesti ei esinda puhtakujulist kaasamise mudelit, vaid tegu on korporatiivsuse ja pluralismi vahepealsega. Olen samal seisukohal - pluralismiga sarananev mudel on Eesti kontekstis vähe levinud – Eestis ei ole piisavalt palju erinevaid
Valitsuse seadusandlikku tegevust. 6. Kirjeldage Riigikogu juhatuse koosseisu, valimist ja funktsioone. Juhatuses: esimees ja 2 aseesimeest ning valimised toimuvad esimesel istungil. Kandidaat võib olla iga Riigikogu liige. Esimehe ja aseesimeeste valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. Juhatus vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. Esidab Riigikogu. Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri. Registreerib fraktsioonid ja nende koosseisud. Kordineerib õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö administreerimine: korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist. Esimees kutsub kokku RK istungeid ja juhatab neid, kordineerib ajakava, tagab korra istungil. Allkirjastab vastuvõetud seadused ja otsused. Saadab eelnõud valitsusele. Täidab presidendi ülesandeid. 7
4. Juhib ja planeerib personali koolitusvaldkonda. Korraldab koolitusarvestuse pidamist ja eelarve täitmist. 5. Koordineerib ja nõustab teenistujate ametijuhendite koostamist. 6. Koordineerib teenistujatega vestluste läbiviimist ning personali perioodilist hindamist. 7. Juhendab personaliarvestuse korraldamist personaliarvestusprogrammi PERSONA abil. 8. Osaleb vajadustel direktori poolt määratud töörühmade ja komisjonide töös. 9. Korraldab asjaajamist ametnike atesteerimiskomisjonidega. 10. Täidab täiendavaid ülesandeid personalitöö valdkonnas vastavalt direktori korraldusele TÖÖALASED ÕIGUSED 1. Kasutada oma töös vajalikku ja korras bürootehnikat 2. Moodustada ja juhtida töögruppe ning teha ettepanekuid isikute nimetamiseks töögruppi 3. Esindada Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli oma vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes 4
Riigikogu põhilised ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid Valib Vabariigi Presidendi Otsustab rahvahääletuse korraldamise Kinnitab, tühistab välislepinguid Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Riigikogu juhatuse ülesanded: Valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra Määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmed Võtab eelnõu Riigikogu menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni Korraldab Riigikogu esindamist ja tööd
Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tavaliselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikri ül: tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine, ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks, nimetab komisjoni esimehed. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni, ühes komisjonis peab olema saadikuid mitmetest erakondadest.Umbes pooli komisjone peaksid juhtima opositsioonierakondade saadikud. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Nt väliskomisjon töötab välispoliitikat käsitlevate
Mis tagab arengu jätkusuutlikkuse Paljudele Riigikogu liikmetele tuletas see mõte meelde tulevikukomisjoni moodustamise ideed. X Riigikogu tegevuse alguses arutleti elavalt nn tulevikukomisjoni moodustamise üle, eeskujuks samasugune Soome parlamendi komisjon. Paraku realiseerus tulevikukomisjoni idee Euroopa Liidu asjade komisjonina, mis tänu oma erilisele staatusele alaliste komisjonide hulgas on kindlasti samm õiges suunas. Ometi on meil lisaks diskussioonile Eesti positsioonide üle Euroopa Liidu asjus vaja ka pidevat diskussiooni Eesti tuleviku asjus, sealhulgas regulaarseid analüüse eri arengukavade ja strateegiate koostamise vajalikkuse ja nende arengukavade täitmise kohta. X Riigikogu tegevuse üks oluline tulemus oli Eesti Arengufondi seaduse vastuvõtmine. Eelkõige on rõhutatud arengufondi tähtsust riskikapitali fondina kõrge riskiastmega
(praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) prof Bruno Luki klaveriklassis.Martti Raide on saanud mitmeid parima kontsertmeisrti preemiaid, sealhulgas Tiit Kuusiku nimelisel lauljate võistlusel Tallinnas 1995. aastal ja Aleksandr Dombrovski nimelisel keelpillimängijate võistlusel Riias 1998. ning 1999. aastal.Martti Raide on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, alates 1995. aastast on ta korraldanud Üle-eestilisi Klaveriõpetajate Päevi, olnud paljude komisjonide ja züriide liige,andnud meistikursusi mitmel pool Eestis.Praegu töötab Martti Raide pedakoogina EMTA kammermuusika osakonnas ning Tallinna Muusikakeskkoolis, kus ta on klaveriosakonna juhataja. Konserdil laulis Mati Turi saksakeelseid,venekeelseid ja eestikeelseid laule.Saksakeelsedest lauludest oli näiteks:"Sehnsucht" tõlkes ,,Igatsus","Der Einsame" tõlkes ,,Üksik","Der zwerg" tõlkes ,,Kääbus","Wehmut",tõlkes ,,Kurbus" jne.Saksakeelsedest lauludest meeldis mulle
ROPER LOGAN TIERNEY Elulugu Nancy Roper Inglise õendusabi teadlane ja praktiline teoreetik 1976 a välja töötatud mudel Joan Alison Tierney Oli Õenduse Teadusliku Uurimise Keskuse direktor Ühendkuningriigi kogenuim õendusteadlane Elulugu 2 Winifred Logan Oli Glasgow Kolledzi Tervishoiu ja Õenduse Teaduskonna juhataja 197880 oli Rahvusvahelise Õendusnõukogu tegevdirektor Osalenud mitmete rahvuslike õendusalaste ja akadeemiliste komisjonide töös Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Õenduse alused" Täielikult tänapäevane mõtteviis Terminid on aegade jooksul muutunud Mudel on avar ja paindlik Elamise mudel ehk elamistoimingute komplekt Kokku 12 Kirjeldab inimest, kes on mudelis kesksel kohal Elamistoiminguid mõjutavad tegurid
krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Moskva suurvürstiriigi aadelkond koosnes 3 liigist: bojaarid, okolnitšnid ja duumaaadlik. Määratavad duumaadlikud (teenisaadel), osalesid Bojaaride duuma tegevuses; tema komisjonide töös, juhatasid prikaase, täitsid õukondlikke ja sõjaväelisi kohustusi ja määrati ka linnade vojevoodideks. Poola aadlile kuulusid 14. sajandist 18. sajandini Poola kõrgemad riiklikud ja kiriklikud ametid ning maa. Nad moodustasid aadlivabariigi, kus nad kõik olid võrdsed ja valisid kuninga. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast, kuna Poola riigi valitseva ühiskonnakihi moodustasid enamjaolt katoliku usutunnistusega poola ülikud.
· tulemused kuulutab Vabariigi Valimiskomisjon välja hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimisi. · Hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks Riigikogu struktuur Koosneb 101 liikmest. On 1 kojaline. Riigikogu juhatuses on 3 liiget: ESIMEES, I ASEESIMEES, II ASEESIMEES Juhatuse ülesanded: Esindab RK; Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri; Registreerib RK fraktsioonid ja nende koosseisud; Koordineerib õigusaktide menetlemist RKs; RK töö administreerimine Korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist; Koordineerib õigusaktide menetlust RKs pigem tehnokraatlik juhtimine, ei oma sisulist mõju seadusandluse menetlemisele Esimehe ülesanded: Kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja RK otsustele; Saadab eelnõud
Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul (PS § 68) • Istungjärkude ajal toimuvad Riigikogu ja selle komisjoni istungid • Nädal, millal toimuvad Riigikogu korralised istungid, on Riigikogu täiskogu töönädal. • Kolm üksteisele järgnevat täiskogu töönädalat moodustavad Riigikogu täiskogu töötsükli. • Täiskogu töötsüklile järgnev nädal on ette nähtud Riigikogu liikmete tööks valijatega, Riigikogu, komisjonide ja fraktsioonide poolt antud ülesannete ning muude Riigikogu liikme kohustuste täitmiseks Otsustamine Riigikogus • Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust (PS § 70) • Otsustamine toimub hääletamise teel ja poolthäälte enamusega (PS § 73) • Samas näeb PS ette ka suurema häälteenamuse
Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Ulrika Eleonora läks Riiginõukoguga vastuollu ning ei omanud riigijuhtimisannet. Ulrika Eleonora ja Frederik I abielu jäi lastetuks ja Ulrika surmaga 1741 lõppes Rootsis seega ka 1654 Karl X Gustavist alguse saanud Pfaltzide dünastia. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Fredrik I ametisse astudes piirati monarhi võimu veelgi. Riiginõunike arvu vähendati 16-le ja nendelt võeti komisjonide juhtiumi õigus. Sisuliselt oli tegemist seisusliku parlamentarismiga ehk seadusandlik võim kuulus endiselt nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale. Riigipäeval oli oluline roll aadlil. Talupojad olid välja jäetud Riigipäeva salakomiteest, kus otsustati tähtsamad poliitikat puudutavad küsimused. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Riigipäeva istungid - vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös . Komisjon ja komitee on parlamendi tööorganid. Tähendus on sama ,aga ainukene erinevus on ,et komisjon on Eesti Riigikodus aga USA kongressis on komiteed. Komisjon jaguneb kaheks: Alatine komisjon( keskendub ühele valitsemisalale ning teeb koostööd ministeeriumitega,NT: rahanduskomisjon töötab koos rahandusministeeriumiga) ja Ajutine komisjon( kestab mõned kuud ja lõpetab ametliku rapordi esitamisega, tegelevad erakorraliste ja oluliste probleemide uurimisga
Komisjon on RK väike mudel. neid on 10: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õiguskomisjon. need moodustatakse elualade järgi. Fraktsiooni ehk saadikurühma kuuluvad kõik ühe erakonna nimekirjas RKsse valitud poliitikud. Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks -nimetab ametisse tähtsad ametnikud -kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra
Venemaa, Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Norra, Tsehhi. Ühekojaline ja kahekojalise parlamendi alamkoda moodustatakse üldiste valimiste teel. Kahekojalise ülemkoda on määratud seisustest (kohtuametnikud, piiskopid jne) või piirkondlikust esindatusest lähtudes, kui on tarvis kaitsta piirkondlikke huve. Parlamendi formaalõiguslik struktuur (siseõiguslik struktuur; mida seadus ütleb parlamendi ülesehitamise kohta) Jaotamine: juhatus ja komisjonide liikmed. Juhatus koosneb esimehest (spiiker) ja kahest aseesimehest. Komisjonid saab jagada alalisteks (11) ja ajutisteks, näiteks Euroopa asjade komisjon, Kultuurielu-, Maaelukomisjon. Komisjonidesse jagatakse oskuste alusel. Spiikri ülesanded: 1. juhatada parlamendi istungeid 2. kutsub kokku parlamendi juhatuse koosolekuid 3. presidendi eemal olles täidab presidendi ülesandeid Parlamendi poliitiline struktuur Parlamendi jaotumine erinevateks fraktsioonideks
Ministeeriumide ametnikud tunnevad antud valdkonda paremini kui Riigikogu saadikud ning saavad anda professionaalsemaid hinnaguid seadusandluse puudujääkidele. Parlamendi liikmetel pole alati vastavalt valdkonnale piisavalt kvalifikatsiooni, et teha vajaminevaid muudatusi. See suurendab valitsuse rolli veelgi ning jätab veelgi enam parlamendi ainult heakskiitja rolli. Eesti Riigikogu liikmete haridus tase ja vastava valdkonna teadmised mitmel juhul puuduvad. Nimelt on osade komisjonide esimehed ja aseesimehed täiesti teise haridusvaldkonnaga kui nõuab antud komisjon. Rahanduskomisjoni aseesimees on nimelt Erki Nool, kellel ei ole rahandusega seotud haridust ja kvalifikatsiooni. Seega ametnikud ministeeriumis suudavad paremini juhtida tähelepanu kitsaskohtadele. Kolmas mõjuv põhjus, et parlamendi roll väheneb on meedia rolli kasv. Seda saab ka pidada põhjuseks, miks Riigikogu roll ka väheneb. Meedias ja ka online meedias toimub tänapäeval
NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid NATO PA eesmärgid ja ülesanded Vastus NATO PA eesmärgid ja ülesanded Pluralistliku demokraatia ja inimõiguste kaitsmine; transatlantilise ruumi julgeoleku tagamine; võitlus rahvusvahelise terrorismiga Mis on delegatsiooni eesmärgid? Vastus Mis on delegatsiooni eesmärgid? Kaitsta Eesti välispoliitilisi huve; osaleda aktiivselt PA üritustel ja komisjonide töös; tagada Eesti julgeolekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s
VALLAVÕI LINNAVOLIKOGU esinduskogu,valitakse kohalikel valimistel neljaks aastaks. · Riigikogu on rahva esindus.Tema tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine. · PÕHILISED ülesanded: võtab vastu riigi eelare,kinnitab selle täitmise,valib presidendi,otsustab rahvahääletuse korraldamise,kinnitab ja tühistab välislepinguid jne. · RIIGIKOGU JUHATUS: valmistab ette riigikogu täiskogu töönädala päevakorra,määrab alatiste komisjonide liikmed,korraldab riigikogu esindamist,ja tööd · RIIGIKOGU KANTSELEIriigiasutus,mille põhiülesadeks on riigikogule tööülesannete täitmiseks vajalike tingimuste loomine.(korralab välissuhtlus,suhtlemist riigiaasutuste ja avalikkusega,nõustab ülesannete täitmisel,õigusloome alal jne) · Seaduseelnõu algatamine :vabariigi valitsusel,riikogu liikmel,fraktsioonil,komisjonil on õigus algatada.
ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker ( Ene Ergma) , kelle valivad parlamendisaadikud. Tavakohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. Umbes pooli komisjone peab juhtima opositsioonierakondade saadikud. Koalitsioon moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone. Ühe fraktsiooni liikmed on
detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud ,,Arhiivieeskirjaga"; 13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus- või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord; 6. Mis võib olla asutuse asjaajamisperioodiks? Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. 7. Millal peab asutus avalikustama uued sideandmed, kui need andmed muutuvad? Kui asutuse sideandmed muutuvad, avalikustab asutus uued sideandmed vähemalt 10 tööpäeva enne andmete muutumist. 8. Kui pika aja jooksul peab asutus elektronposti muutumisel tagama vana aadressi kasutamise? Asutuse ametliku elektronposti aadressi muutumisel tagab asutus vana aadressi
Margus Hanson juhib linnamajanduse ja linnavarade osakonda. Anto Ili juhib linnakorralduse ja maakorralduse ning arhitektuuri ja ehituse osakonda. Komisjonid on volikogu töö hõlbustamiseks loodud nõuandvad organid, kus toimub õigusaktide eelnõude ja muude volikogu menetluses olevate küsimuste sisuline arutamine. Igal volikogu fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjonide koosolekud toimuvad reeglina sellel nädalal, kui ei ole volikogu istungit. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed, revisjonikomisjoni võivad kuuluda ainult volikogu liikmed. Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees. Komisjoni koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda peale komisjoni liikmete ka komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise
Protokollide ja aktide kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed (1) Asutuses koostatud protokollide ja aktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) organi nimetus (protokollide korral); 2) number; 3) kuupäev; 4) päevakord, teema või pealkiri; 5) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed); 6) muud andmed vastavalt asutuse asjaajamiskorrale. (2) Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste koosolekute protokollide kohta võib kanda andmed kirjade juurde registrisse, sidudes need asjakohase saabunud või väljasaadetava algatusdokumendi täitmisega. Lepingute kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed Asutuse poolt sõlmitud lepingute kohta kantakse registrisse vähemalt järgmised andmed: 1) lepingupoolte nimed või nimetused ja vajadusel registrikood või sünniaeg; 2) lepingu liik; 3) number või tähis; 4) kuupäev;
vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 10 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete
Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab tema ülesandeid Riigikogu aseesimees. Alates 2014. aastast on Riigikogu esimees Eiki Nestor. Riigikogu ülesanne seadusloomes on algatada seaduse eelnõu ja seaduse vastuvõtmine. Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta. Riigikogus juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alatisest komisjonist. 2. Vabariigi Valitsus PS § 86 sätestab, et täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Valitsuse ülesanded on järgmised: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Esimene koht kuulub mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise 2) ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös 3) riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Riigikogu komsjonide loetelu kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Umbes pooli komisjone juhviad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone.
Volinike kolleegium: president, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget, kokku 27 volinikku. EL Nõukogu-ministrite nõukogu. Esindavad liikmesriikide huve. Ülesanded: EL õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Kolm tasandit 1. ministrite kohtumised: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. 2. COREPER: alaliste esindajate komittee. 3. Nõukogu töögrupid: liikmesriikide eksperdid+ Komisjonide ametnikud. Nõukogu roll seadusandlikus protsessis on EL õigusaktide vastuvõtmine. Euroopa Ülemkogu-EL liikmesriikide valitsusjuhid (riigipead) + Euroopa Komisjoni president. Ülesandeks kõige kõrgemate poliitiliste otsuste otsustamine/tegemine.Otsustab uute liikmete vastu võtmise, kandidaatriigi staatuse andmise, välis- ja julgeolekupoliitika otsused/strateegiad. Euroopa Parlament-rahva esindajate kogu. Liikmesriikide kodanikud valivad omale EL parlamendi saadikud
korraldab kohaliku elu küsimusi;esindab valda või linna kohtus.Kohalike omavalitsuste olulisemateks kuluallikateks on haridus (õpetajate ja lasteaiatöötajate palgad), kommunaalmajandus (hoonete ja teede remont ning uute hoonete ehitus), kultuur (kultuurimajad, raamatukogud) , sport (spordikoolid, staadionid), sotsiaalhoolekanne (toetused, hoolekandeasutused), üldvalitsemine jne. 61) Riigikogu fraktsioonide ja komisjonide vahe seisneb selles, et …fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus. Riigikogu komisjonid katavad riigielu valdkondade kaupa ning nende peamine ülesanne on arutada ja ette valmistada seaduseelnõusid.
Formaalõiguslik struktuur- fikseeritud seadusega (parlamendi juhatus-esimees ja aseesimehed) Poliitiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust kosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. (fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon) Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ka päevakorra täitmine. · Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. · Erakorralistes oludes muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks-riigipea kohusetäitjaks. Koalitsioon moodustavad need parteid , kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Kohuseks on kritiseerida valituse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.
Neid vigu ei varjata ja neid püütakse igati esile tuua, olgu see siis läbi artiklite ja raamatute kirjutamise või dokumentaalfilmide. Oluline on, et juutidele tehtut ei salata maha ning neile pakutakse võimalusi enda kehtestamiseks. 1990. aastal avati Vilniuses Sholom Aleichem´i põhikool, kuhu asus õppima ligikaudu 200 juuti 9. Põgusalt räägitakse lahti juutlusega seotud haridusküsimusi nagu ka poliitilisel tasandil ettevõetud tegemisi, milleks on erinevate komisjonide loomine, seminarid ja kohtumised. Seoses 1998. aasta 12. mail toimunud kohtumisega, kus Balti riikide presidendid näitasid üles initsiatiivi, loomaks okupatsiooni ja selle tagajärgede uurimise tarvis komisjon, andis pool aastat hiljem Leedu president Valdas Adamkus välja dekreedi, millega loodi Natsi ja nõukogude reziimi ajal toime pandud kuritegude hindamise komisjon10. Selge märk sellest, et holokaust on riigi poolt hukka mõistetud ning
Riigikogu liikmed valivad juhi endi hulgast. Riigikogu esimehe ehk spiikeri ülesanne on juhtida istungeid. Riigikogu, kuhu kuulub 101 liiget erinevatest parteidest ja üksikkandidaatide hulgast. Riigikogu liikmed on valitud rahva poolt - seega esindab Riigikogu kogu rahva tahet. Noori ei lubata Riigikokku enne, kui nad saavad 21-aastaseks. Seaduseelnõude väljatöötamiseks on Riigikogus moodustatud 11 alatist komisjoni, millesse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed (v.a Riigikogu juhatus).Komisjonide kaudu jõuavad seaduseelnõud istungisaali, kus need läbivad kolm lugemist. Ajutine komisjon tuleb kokku, vaid tetud küsimuste arutamiseks. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. 5. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Ta on lõpetanud Jäneda
Asjaajamiskorra Ühtsete aluste (edaspidi AKÜA) § 4 (1). Uue asjaajamiskorra kehtestamisega on tunnistatud kehtetuks eelmise juhatuse otsusega kehtestatud asjaajamiskord. Kord vaadatakse üle vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul. Ülevaatuse toimumise eest vastutab asjaajamisteenistuse juhataja. 2.1 Dokumendihalduse üldpõhimõtted Asutuse asjaajamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar 31. detsember). Kindla ülesandega töörühmade või komisjonide asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood (AKÜA § 4 lg 2). Asjaajamiskorra alguses seletatakse kõigepealt lahti kasutatavad mõisted. 2.1.1 Dokumendihaldus tagab asutusele pandud ülesannete ja asutuse poolt võetud kohustuste õigeaegse ja korrektse täitmise ning vastuvõetud otsuste autentse ja usaldusväärse dokumenteerimise; tagab dokumentide täpse ja kiire ringluse;
fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimees) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tema töö on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Komisjonid/komiteed parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. On olemas nt väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Tava nõuab, et umbes pooli komisjone juhiksid opositsioonierakondade saadikud. Parlamendil on õigus luua ka ajutisi komisjone, et arutada erakorralisi asju. Ajutise komisjoni töö kestab mõned kuud ja
· 1992 võeti vastu põhiseadus Riigikogu struktuur 1. Formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadustega. 2. Poliitiline Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ RK juhtause ülesaneded: · Jaotada kohad alatistes komisjonides · Määrata seduseelnõude juhtivkomisjone · Tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · Juhatuse voltused kehtivad ühe aasta. Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktrsoonide töös. Riigipea pikaajalise eemaloleku puhul saab Riigikogu esimees riigipea esitäitjaks. Fraktsoon ehk saadikurühm erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus koalitsoon ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi ehk koalitsoonileppe alusel Opositsoon vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsooniks parteid või
reformiti ELi institutsioonilist struktuuri. 1.2. EP struktuur Euroopa Parlamendi struktuur jaguneb juhtorganiteks, komisjonideks ja delegatsioonideks, fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja delegatsioonide juhtide konverents. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat. 1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid Parlamendiliikmed osalevad 20 komisjoni, 2 allkomisjoni, parlamendivaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise lepingu alusel on moodustatud ka ühisassamblee. Iga
kontroll allorganisatsioonide üle peasekretäri valimised Julgeolekunõukogu (JN): 5 alalist liiget: USA, Venemaa, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa 10 ajutist liiget (2 a.). Valitakse geograafia põhjal: Aafrikast – 3, Aasiast – 2, Ida- Euroopast – 1, Lääne-Euroopast – 2, Ladina-Ameerika riikidest – 2 Hääletamine: 1. Protseduuriline hääletamine 2. Hääletamine olulistes küsimustes Otsused riikidele kohustuslikud Majandus- ja sotsiaalnõukogu: Majandusprobleemide kasv Komisjonide süsteem: Funktsionaalsed, Geograafia põhimõttel Hooldusnõukogu: Eeskuju: Rahvasteliit Tegeles: erinevate riikide territooriumil olevate rahvaste/rahvusgruppide probleemidega. 1994.a. – eksisteerib teoreetiliselt 2005.a. - soov likvideerida Rahvusvaheline Kohus: Asub Haagis 15 kohtunikku (sh president ja asepresident) Kohus riikidele, JN, PA-le Ei ole mõeldud valitsusvälistele organisatsioonidele ega eraisikutele Sekretariaat: Peasekretär: ÜRO tähtsaim isik
põhiseaduslikud institutsioonid ja teised lisaks eelmainitutele erinevad huvirühmad ja valitsemisasutused eksperdid. Valitsemine laiemas käsitluses toimub mh kaasamise, erinevate ümarlaudade, komisjonide jm vahendusel. Valitsemise mõiste on ajas muutunud laiemaks ja paindlikumaks, sest seda on teinud ka praktika, otsuste langetamise viis. Valitsemise põhimõisted: 1
4) kontroll valitsuse üle-võimalus valitsuse eelnõusid tagasi lükata; võimalus valitsust umbusaldada Kuidas saavad parlamendid kontrollida valitsuse tegevust - võimalus valitsuse eelnõusid tagasi lükata; võimalus valitsust umbusaldada; küsimused valitsusliikmetele; arupärimised; erakorralised arutelud Mis iseloomustab töötavaid parlamente, näited? - - stiil: konsensuslik; - opositsiooni mõju on üsna suur (läbi komisjonide); - põhiline töö käib komisjonides, kus eri parteide poliitikud püüavad leida konsensust. Sisuline töö eelnõuga - eelnõud arutatakse kõigepealt läbi komisjonides, kus vaieldakse asjad läbi, alles siis läheb saali, kus võetakse tihti ühehäälselt vastu - komisjonide roll on väga tähtis - parlamendi tööplaani koostab parlament ise - istumine saalis on foorumikujuliselt - nt. Skandinaavia, Saksamaa, USA jt Mis iseloomustab rääkivaid parlamente, näited?
Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi. § 99. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. § 100. Vabariigi Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel. § 101. Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Valitsuse liiget süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused. 13 4.Kokkuvõte Vabariigi Valitsusele kuulub riigis täidesaatev võim.Valitsuses osalevad erinevad ministreeriumid mida juhivad kindlad ministrid. Portfellita
Arupärimised(VV liikme,õiguskantsler,riigikontrolör,jne) Uurimiskomisjon Riigieelarve täitmise aruanne 4) AVALIKUSTAMISFUNKTSIOON 5)istungid reeglina avalikud Diskussioon RIIGIKOGU LIIKME STAATUS · LIIKMETE ÕIGUSED Osaleda Riigikogu töös(istungid,algatused,hääletused,arupärimised,sõnaõigus,jne) Osaleda fraktsioonide ja komisjonide töös Saada töötasu · VABA MANDAADI PÕHIMÕTTE Ei ole õiguslikult seotud keelegi juhistega,sh välijate siiski jääb poliitiline vastutus Puuduvad võimalused mistahes ,,lepinguteks" selle põhimõtte vastu Erakondlik vüi fraktsiooni kuuluvus ei mõjuta liikmelisust Praktikas siiski rahvast ja erakonnast distantseerumine piiraztud 1)VALITSUSE FUNKTSIOONID
nelja põhiküsimust, mis tõstatuvad seoses ELi tulevase arenguga: pädevuste parem jaotus, liidu vahendite lihtsustamine, rohkem demokraatiat, läbipaistvust ja tõhusust ning põhiseaduse väljatöötamine Euroopa kodanikele(Euroopa Parlament). Konventi kuulusid Kokkuvõte 26 veebruaril 2001 allkirjastatud Nizza lepingut peetakse üheks oluliseks lepinguks Euroopa Liidu ajaloos. Selle lepinguga muudeti nii Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjonide kooseisude arvu kui ka nende rolli ja mõjuvõimu. Lisaks muudeti ka kohtusüsteemi ja hääletamissüsteemi, mis pidi viimast muutma paremaks ja ausamaks. Selle lepingu üks suurtest plaanidest oli, et ühendus oleks valmis tulevasteks suurteks laienemisteks. Sellel lepingul oli ka teatav mõju Eestile. Pandi paika mitu kohta saab Eesti EP-s. Lisaks kiideti lepinguga heaks edasised laienemised ning see tähendas, et Eesti saab liikmesriigiks siis kui esialgu plaanis oli
· valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine; · kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine; · valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine; · valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; · teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine; · volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine. Omavalitsuse peamised ülesanded Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Valitsus Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt üheks volikogu perioodiks ametisse nimetatud kollegiaalne organ.
annaabi.ee 
