eepos, runolaul ja loodus. · Lemmikuteks väikevormid: · Loomingus valitsevad eeskätt laulud, klaveri- ja orkestripalad. suurvormid. · Rändava eluviisiga. · Teoseid mõjutasid valitsevate riigikordade muutused. · On loonud ka poeeme. Sarnasused · Ühed suurimad heliloojad oma kodumaades. · Rahvuslik looming. · Loomingus on tunda karget põhjamaist koloriiti. · On kirjutanud nii väikevorme, kui ka suurvorme. · Romantilise loomusega, armastasid loodust, vaikust ja rahu. · Naised mängisid nende eludes suurt rolli. · Märksõnad: programmilisus, dünaamilisus, jõulisus. · On jätnud sügava jälje riigi muusikasse.
Maalil on näha viite paljast naist, kes hoiavad käest kinni, aga üks käepaar on lahus. Nad tantsivad ringis. Pildi taust on sinine ja roheline. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on ebasümmeetriline ja mitte väga läbimõeldud. Inimesed on maalitud üsna juhuslikult. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Soe koloriit 8) Iseloomusta pintslitehnikat (märksõnad: sile, ühtlane, hoogne, jõuline, metsik vms)! Pintslitehnika on üsna sile ja ühtlane, kuid üsna jõuline. 9) Iseloomusta maali meeleolu (sinu muljed)! Maali meeleolu on lõbusja huvitav 10) Mida võis kunstnik tahta selle tööga vaatajale öelda? Ta võis tahta öelda, et lihtsuses peitub võlu.
kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Ta oli egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. (Nägemus pärast jutlust. Kollane Kristus. Autoportree. Ta Matate (turg). Paul Cezanne (1839 1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Oma tõid õnnestus tal harva eksponeerida. Ta eemaldus impressionismistt kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. ( Natüürmort kummutiga. Kaardimängjad V. Suplevad naised. Poiss punase vestiga. Natüürmort õunakorviga.Sinine vaas. Saine-Victoire'i mägi.) Kubism sellest saab rääkida aastast 1907. Algselt oli see pilkeks antud nimetus. Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Kubistid säilitasid loodusliku motiivi, kuid nende ainering oli
Pavillion du Realism Kunstnik, kes korraldas kontanäituse pealkirjaks ,,Realism" Maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi (elutute asjade joonistamine/ kujutamine) Maal ,,Tere, härra Courbet !" Realism prantsusmaalRealism prantsusmaalRealism prantsusmaalVarasem as kunstis Edouard Manet hispaanlaste mõju, (1832-83) hiljem eelsitas puhtamat ja heledamat koloriiti ning viljeles vabaõhumaali Rohke tumedate toonide kasutamine heledate pindade kontrastina Minevikukuntsist ,,laenamine" Vähendas varjudega ruumi kujutamist vähenes pildi sügavusillusioon Maal ,,Kontsert Tuileries´i aias" Tänan kuulamast!
Tartu Muusikakool on muusikalise suunaga riiklikkutseõppeasutus, olulisim muusikaõppeasutus Lõuna-Eestis. Elleri Muusikakooli on 1919. a. Eesti Helikunsti Seltsi poolt asutatud Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane. 1971. aastast kannab kool Heino Elleri nime. Asub Tartus Lossi 15 Looming Ligi 300 teost: 3 sümfooniat, 3 sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisis pilte ja üheosalisi teoseid Tema stiilis oli impressionism, ekspressionism ja rahvuslikku koloriiti, mis oli omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega Tuntumad teosed "Kodumaine viis" "Koit" "Videvik" "Kellad" "Männid" Muusika https://www.youtube.com/watch? v=pWK7Fg3cGQA https://www.youtube.com/watch?v=blvMl136Y4o https://www.youtube.com/watch? v=jN09AJO7Kks https://www.youtube.com/watch?v=unDZEC3HrVU https://www.youtube.com/watch? v=omXdM86-JC0 Kirjutage üles! 17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn Oma põlvkonna üks hinnatum
norra, soome, tsehhi. 19. saj lõpul tekkis ka Eestis professionaalne muusika. Uued suunad mis 19.saj ilmusid olid kriitiline realism ja romantism. Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. Muusikas valitseb 19.saj aga romantism. Romantikud ja heliloojad hakkasid koguma rahvamuusikat, rahvakunsti ning seda oma loomingus kasutama. Nad pidasid väga tähtsaks rahvusliku koloriiti. Erilist tähelepanu pöörasid romantikud isiksusele. Tihti on romantikute teoste peategelaseks mingi eriline inimene või kunstnik. Kunstniku käsitleti kõrge olendina, kellele oli tõde kõige kättesaadavam ja kelle missiooniks oligi tõe kuulutamine. Nad pidasid tähtsamaks tundeid. Nad ütlesid: MÕISTUS VÕIB EKSIDA, TUNDED MITTE KUNAGI. Romantikuid huvitas väga intuitsioon, inimeste tundeelu ja alateadvus. Mineviku tasakaaluka,
uuemaaja kunstnikele, näiteks El Greco Üks kõige kuulsamatest maalidest on ,,Kristuse lahtiriietamine" Tintoretto Tintoretto (pärisnimega Jacopo Comin) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Tintoretto maalide koloriidis valitsevad tumedad külmsinakad toonid; Veneetsia kunsti traditsiooni heledat koloriiti kohtab tema esimestel maalidel (näiteks "Püha Markuse ime"). "Püha õhtusöömaaeg" "Püha Markuse ime" Correggio Itaalia maalikunstnik Mõjutatud Michelangelost ja Raffaelist Asümmeetrilise kompositsiooni leidja. Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid. Correggio Kõige edukam tema töödest on seeria antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri armuafääre
Neid vääralt kasutatud sõnu kutsutakse anakronismideks. Nt lauses „1923. aastaks oli Eesti võrkpall jõudnud linnadest rajoonidesse” on rajoon anakronism, sest tollases Eesti Vabariigis olid maakonnad. Riigikogu saadikud on Nõukogude aja anakronism: tollal olid ülemnõukogu saadikud, praegu on riigikogu liikmed. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Nt heris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi sõimama, läbi peksma), salpeeterhapu naatron (= naatriumnitraat), tõmbamise-vägi (= raskusjõud), tagasi-kargamise vägi (= elastsus), vee-ärahingamine (= auramine), ümmargune kuhi (= koonus), kandiline kuhi (= püramiid), võimustetu saadik (= volinik), ohatus (= hädaoht), läigitaja (= arst).
1912 aastal osales Die Brücke rühmituse Der Blaue Reiter teisel näitusel Münchenis Ühingu eesmärgiks oli välja töötada ühine stiil, järgijaskonna leidmine ning ühiste näituste korraldamine Brücke-maalijate loomingut iseloomustavad moonutatud kehad, killustatud ja perspektiivitu ruum Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti Erinevad värvilaigud, mis kanti lõendile laia pintsliga, olid sageli ümbritsetud tugeva piirjoonega. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Litograafia e.kivitrükk on lametrükitehnika,mis põhineb rasva ja vee
erinevaid materjale (näiteks fotosid, pabereid, kangaid). Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal|koloriit, üldkoloriit. Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. ruumilise eseme kujutamine hrl. tasandil nii, et säilib mulje ruumilisusest, ruumivaade. Perspektiivi seadused
käel vastavat infot selle maali valmimise kohta. 5) Maali kirjeldus (st mida maalil näha on, ära veel lisa enda arvamust): Maalil on kujutatud perspektiivi ja ruumi sügavust. Ruum näib lõputu ning silmapiir on kõrge. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on silmnähtavalt läbimõeldud ja sümmeetriline. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Maali koloriit on tõeliselt kontrastne. Pikad teravad varjud. Värvide osas mängib suurt rolli roheline, kollane, pruunikas-hall ja valge. 8) Iseloomusta pintslitehnikat (märksõnad: sile, ühtlane, hoogne, jõuline, metsik vms)! Maalitud on täpselt, selgelt. 9) Iseloomusta maali meeleolu (sinu muljed)! Maali meeleolu on kõle,
suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki, mida 19. sajandi teisel poolel mõjutas positivism, filosoofiline õpetus, mille järgi vahetu kogemus on kõige usaldusväärsem tõe allikas. Nad arvasid, et pildis tuleb kujutada kõike valguse ja õhu kaudu, kuna me näeme kõike tänu valgusele, läbi õhu. Valgus muudab koloriiti ja muljet ja muutub seega pildi peakangelaseks, peamiseks ,,süzeeks". Pidid kaduma täpsed kontuure toonitavad joonistused, üks element, mis oli nii klassitsistide kui ka realistide lemmikuid, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni. Samuti pidid kaduma lokaaltoonid, kuna impressionistid ei tahtnud näha ega näinudki suuri ühevärvilisi pindu. Oma muljet millestki maailmas, püüdsid impressionistid edasi
muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsitluse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loominguperioodide kujutanud nii eksootilisi naisartiste kaugetelt maadelt kui ka varjamatult erootilisi naisakte. Viimases valdkonnas võiks Evald Okast eesti maaliklassikas võrrelda ehk eelkõige Ado Vabbega. Evald Okas on rikastanud tunduvalt ka eesti maalikunsti traditsioonilist koloriiti, luues julgeid sisendusjõulisi värvilahendusi. Kodumaisesse graafikasse tõid Okase 1960. aastate välisreisid uusi värskeid meeleolusid. Tänaseks on muutunud kättesaamatuks rariteediks tema kuivnõelasari "Reisimuljeid Itaaliast" (1961), sari "Pariis" (1962) ning tolleaegsest graafikapildist drastiliselt erinevad Jaapani-reisist inspireeritud ofordid 1963. aastast. Evald Okase teosed kuuluvad nii kõikide Eesti kui ka mitmete maailma oluliste kunstimuuseumide kollektsioonidesse
sellega kaasneva kujutamisega modelleeritud jälle meelega Teh- kujutamine. Ei ning kubistidele mahud. Valitsevad Kasutatakse ,,poriseks'' ning lähtuta reaalsetest iseloomuliku pruunid, rohekad ja kontrastseid ja tuhmiks muudetud nikad objektidest. killustatusega. hallid toonid. erksaid värve koloriiti. Giacomo Balla (1871-1958) Henri-Émile-Benoît Kandinsky "Sügis "Koera ja keti Henri Rousseau Picasso. Ambroise Matisse "Woman Egon Schiele. Vincent van Gogh Pornocrates (1896) Näited Baieris" dünaamika" "Autoportree" Vollard'i portree Reading" Perekond. 1918 "Päevalilled" Félicien Rops
variatsioonitsükiid ja väikepalad. · Varastele sonaatidele on iseloomulik lopsakas fantaasia ja dramatism, hilistes lisandub polüfooniavõtete ja fuugavormi julge kasutamine. Sümfooniad · 9 sümfooniat - avastas sümfoonia alles 30. eluaasta paiku. · Iseloomustus: ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Helilooja laiendas neis klassikalist orkestrit: puhkpillid (eriti vaskpillid), mis varem pidid eelkõige täiendama orkestri koloriiti, muutusid sestpeale palju tähtsamaks. · 1804 lõi ta oma 3. sümfoonia (Es-duur, op. 55, ,,Kangelassümfoonia"), milles nähakse tema küpse orkestristiili ja samuti kogu 19. sajandi sümfonismi algust. Teine osa on leinamarss, mis esimest korda toob ühte teosesse ehedalt väljendatud traagika. Beethoven oli isepäine geenius, kes eriti elu lõpul ei suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga. Samal viisil ei sobi ta ka ajaloolaste loodu lahtritesse ja liigitustesse
aastal Ljudmilla. 1908. aastal kirjutas ta teose ''Tulevärk'', mis oli pulmakingituseks Rimski-Korsakovi tütrele. Seda ei ole arvestatud tema peamiste tööde hulka. Selle teose ühel üritusel kohtus Igor Djagileviga, kes esitas tellimustöö. Tellimustööks oli ''Tulilind'', mille esietendus oli Pariisis 1910. aastal. ''Tulilind'' on kirjutatud Vene muinasjutu ainetel ning selles on kuulda veel Rimski-Korsakovi mõjusid ja kohati ka impressionistlikku koloriiti. Peale seda kolis Igori pere Sveitsi. Seal olid nad 1920. aastani. Seal valmisid mitmed Igori maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks ''Petruska'', ''Kevadpühitsus'' ja ''Pulcinella''. ''Petruska'' balletis on teose rütmikäsitlus ja harmoonia keerukamad ja leidub polütonaalseid episoode. ''Kevadpühitsuse'' balletti nimetati barbaarseks ja metsikuks. Sisuks oli Venemaa paganlike rituaalide kujutamine muusikas. Tavatu arendusvõttena kasutati ostinaaton,
mõtteid. Taotleti väljenduse intensiivsust, mille tõttu kujunes põhisisuks rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kunstnikud lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti, mida mõnigi kord kandsid pinnale vabalt voolavalt. Inimene on ekspressionistide töödes sageli jõhkra ja/või inetu ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Inimesi ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Ekspressionismi viljelemisel Saksamaal olid eriti silmapaistvad Dresdeni kunstnike rühmitus ,,Die Brücke"
osal. Sama lugu on teose vormiga. Vasakpoolsem tundub millegipärast mahulisem ja kergemini hoomatavamana, kui seda on fresko tuhmim, parempoolne osa. ,,Tarkuse Ülistamises" jääb see sama iseärasus samuti väga hästi silma: ühel osal kolmikust, ehk siis paremal pool kujutatud inimestel, on palju teravamad kontuurid ja sügavamad ning tumedamad varjud, kui vasakpoolsematel inimestel. Aga võrreldes ,,Tarkuse ülistamise" ja ,,Ateena kooli" koloriiti, siis peab tõdema, et need on täielikult erinevad. Fresko üldine koloriit on tuhmivõitu. Kõik kujutatu jätab tuhmi mulje, ning kujutatud inimesi või objekte ei too esile mitte niivõrd värv, kui inimeste ja objektide paigutus. Täpselt vastupidine on lugu aga ,,Tarkuse ülistamise" fresko puhul, kus koloriit on tume ning kohati ründav. Inimesi ja objekte ei tõsta siin esile mitte paigutus, vaid nende värv. Maal on oma tumeduse
kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURDESÕNAVARA. SLÄNGISÕNAVARA. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. (ööbik-üübik, öövik, ööpik, sisask, sisa, siska). Dialektism murdeline element kirjakeeles. Sotsiaalmurded.
Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatust. Näiteks kas muusikat mängitakse väga vaikselt või väga tugevalt. 8.Missugused muutused tulid orkestrite kõlapilti? (Vt eelmist küsimust) Romantismis oli dünaamiline võimsus palju suurem, heli jõuline liikumine vaikse ja valju vahel. 9.Iseloomusta rahvamuusika mõju romantikute heliteostele. Too 3 näidet. Romantikud tundsid huvi vähemtuntud või mängitud rahvaste muusika vastu. Kasutati palju ka idamaist koloriiti, nt Rimski-Korsakov „Šeherezade“. Heliloojaid otsisid uusi intonatsioone originalloomingus (meloodia, rütmika, harmoonia) ning rikastas suurel määral Euroopa üldist muusikapilti. 10.Missugune oli romantismiajastu heliteose meloodia? Iseloomusta vähemalt 3 omadussõnaga. Meloodia oli alati lauldav ning see oli emotsionaalne ja väljendusrikas. 11.Seleta lahti mõisted kromaatiline- pooltoone sisaldavad kooskõlad dissoneeriv- ebaharilik, kõrvukriipivad
mistõttu teda loetakse ka mõnikord rahvusliku suuna viljelejaks. Frederick Delius (1862 1934) oli saksa päritoluga inglise muusik. Tema harmooniat iseloomustab peen kromatism, mis seotud isikupärase heligradatsiooniga. On kirjutanud hulgaliselt orkestriteoseid ja oopereid ("Küla Romeo ja Julia" jt.) ning koorimuusikat. Impressionismi varased ilmingud pole seotud üksnes prantsuse muusikaga. Sibelius, otsides eepilis-legendaarset koloriiti oma esimesele Kalevala-ainelisele teosele, programmilisele "Kullervo"-sümfooniale, jõudis impressionismipäraste väljendusvahenditeni. Ta jõudis nendeni eepilise kunsti teed pidi, vastandades värve ja muid kontrastseid elemente. Möödunud sajandi lõpul oli õhtumaine muusika küps impressionismi vastuvõtmiseks. Varsti pärast 1892. aastal valminud "Kullervo"-sümfooniat ilmusid Debussy impressionistlikkust sisaldavad teosed keelpillikvartett ja helipoeem
40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. Veneetsiale on iseloomulikud värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (hülgab maalides usuteema, tema looming on pigem romantiline ja lüüriline, jääb truuks valgusele ja varjule. Tema maali "Äike" peetakse maastikumaali eelkäijaks.), Tizian (kasutab tugevat koloriiti; maalilised maalid; armastas väga punase ja sinise erinevaid varjundeid, samuti murtud toone; rõhutab kontraste; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda. Tizian oli hinnatud portretist, ta maalis lähenedes psühholoogilisest vaatenurgast, dramaatilisest ja hingelisest sügavusest. Armastas samuti kolmnurkkompositsiooni, lisaks barokile omast diagonaalset lähenemist) ning Verognese
Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele.
baseerub kas paralleelsetel kategooriatel (struktuuriparalellismid) või paralleelsetel mõistetel, mis on metakeeleliste paralleelsuste tulemuseks. Kasutatakse: laenamist, paigaldamist, sõnasõnalist protseduuri. Protseduur 1 Selleks, et tühimikust, tavaliselt metakeelelisest (näiteks uus tehniline protsess, tundmatu mõiste), jagu saada on laenamine kõige lihtsam kõikidest tõlkemeetoditest ning aitab säilitada originaalteksti stilistilisi nüansse, koloriiti. Tutvustamaks lähtekeele kultuuri hõngu, võib kasutada võõraid termineid (nt vene ,,rublad", ,,datsad" , ,,aparatsik" või mehhiko-hispaania ,,tequila" ja ,,tortillad"; või siis lugu tüüpilises inglise seades loos, väljend ,,the coroner spoke" (,,Koroner rääkis"), on tõenäoliselt parem tõlkida prantsuse keelde laenates pigem inglise termini ,,coroner" , kui üritada leida enam-vähem
,, Avatud aken", ,,Tants", ,,Vestlus". 4. Mida tähendab ekspressionism? Millest saab alguse? Kus levib? Foovidega samal ajal algas Lääne-Euroopas kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (pr.k- väljendus). Levib Saksamaal. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. 5. Võrrelda foovide ja ekspressionistide loomingut. Foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemist. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Ühine joon oli- emotsionaalsuse kujutamine. 6. Kes rajasid kubismi? Millest saadi inspiratsiooni? Alates 1907.aastast saab rääkida kubismist. Kubismi lähtekohaks on Cezanne'i looming, eriti
artiklile ,,Ameerika looderanniku asukad". Hiljem ilmusid materjalid ,,Statistilisi ja etnograafilisi teateid Vene valdustest Ameerika looderannikul", ka Karl Ernst von Baeri ning Gregor von Helmerseni toimetatud raamatu ,,Lisandusi Vene riigi ja tema Aasia piiririikide tundmaõppimiseks", esmaköites. Oma naasmisest Venemaale Kalifornia ja Mehhiko kaudu kirjutas Wrangell raamatus,,Ülevaade reisist Sitkast Peterburi", kus ta annab sõbraliku läkituse vormis edasi ameerika looduse koloriiti ning kirjeldab indiaanlaste elu kontrastis euroopaliku tsivilisatsiooniga. Naasnud Peterburisse, määrati Wrangell 1836. aastal Laevaehituse departemangu üldsessiooni liikmeks ja direktori asetäitjaks. Wrangell loobus teenistusest pealinnas 1849. aastal ning siirdus Eestimaale, kus ta asus elama abikaasa kaudu 1840. aastal päritud Roela mõisa Virumaal. Pärast abikaasa surma 1854. aastal tehti talle ettepanek teenistusse tagasi pöörduda. Wrangell võttis ettepaneku vastu
hoopis rahutus, tihti ka ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Terminit "ekspressionism" kasutatakse põhiliselt just saksa väljenduskunsti kohta. 19. ja 18. sajandi vahetusel olid noorte, opositsiooniliselt meelestatud kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutati ka meelega poriseks ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimeste näod maaliti tihti jõhkra ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Just see eraldabki neid prantsuse foovidest. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus niihästi naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik- sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Osa saksa ekspressionistide esimesest põlvkonnast moodustas 1905. aastal
puuviljadega"; "Maksuraha". Pildil: Giorgione ''Äike''. Seda peetakse üheks esimeseks maastikumaaliks, sest maastik ei leia kasutamist lihtsalt taustana, vaid on tähtis osa meeleolu loomises. Võbelev valgussähvatus heidab majadele kummituslikku valgust ja täidab maali salapärase õhustikuga. Maali ainestik on väga salapärane. Tizian ''Magav veenus''. Venuse helendav keha tõuseb tumedalt taustalt esile. Venuse poos on loomulik ja sundimatu. Kasutatud on sooja koloriiti. On näha, et veneetslased kasutasid akti maalimisel elavaid modelle, mitte skulptuure, nagu oli pikka aega kombeks Firenzes. Arhidektuur 16.sajandil sai arhidektide püüdluseks suurejooneline tervik. Uus aeg soosis ka uut moodi ehitiste rajamist. Arhiekti Bramante väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse kõrgrenessansi stiilinäiteks. Kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, kuidas renessanss antiigist pärinevaid elemente kaasajastas.
rühmakaaslased, sest tema piltide joonstuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi LõunaPrantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus Cezanne impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitemid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile--silindrile, kuubile, koonusele. See on eriti märgatav Cezanne maalitud inmkehade kujul. Cezanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle
üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi toorseid värvikontraste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodusatas rühmitus ,,Die Brücke" (,,Sild"), sinna kuulusid Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff ja hiljem liitus lühiajaliselt ka Emil Nolde. Selle aga lõpetas jõhkralt Esimene maailmasõda. Peale sõda oli teine ekspressionistide laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed , puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu.
hetkemeeleolu. Claude Monet` maal ,,Impressioon. Tõusev päike." oli uue voolu üks esimesi tähelepanu väärivaid teoseid ja sellest tulenes ka stiili nimetus. Impressioon prantsuse keeles on mulje. Impressionistlik kunst püüabki edasi anda hetkemeeleolusid ja muljet, mitte reaalset tegelikkust või roman- tismile omast tunnetesügavust, suuri kontraste ja kirgi. Tugevatele intensiivsetele värvidele eelistati pastelseid toone või sillerdavat koloriiti, kujutati peeni nüansse, valguse ja varju mängu. Impressionistlikule maalile viitavad ka sulanduvad värvid, hägused piirjooned, pisut udune üldpilt. Muusikasse jõudis impressionism 19. sajandi lõpus, ikka Prantsusmaal. Ka muusikas sai oluliseks meeleolupildi loomine.Suurt tähelepanu pöörati kõlavärvidele ja peentele nüanssidele. Esikohal ei olnud enam selgepiiriline meloodia, vaid helide kooskõlad ja kõlavärvid (nagu värvilaigud maalikunstis)
· Saavutati see kihiti maalimisega: · alusmaal · pruunid toonid · värvid · ühtlane laseeriv kuldne toon. · Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. · Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. Koolkond: · Iseloomulikuks oli lõbus, kerge maalimislaad. · Enamus kunstnikke kasutab punakaskollakat koloriiti. · Erksad toonid. · Giorgione 1478-1510: maalidel sume unistuslik meeleolu, loodus on tähtis. "äike". · Mahe, sulnis meeleolu, Lüüriline. · "Kontsert vabas looduses". " Puhkus", "Uinuv veenus". · Soojad, mahedad, kaunid toonid. · Maalinud mitmeid portreesid · Tizian 1476-1576 : Maalis praktiliselt. · "Maarja taevaminek", "Maarja magdalena". · Portreed, autoportee. · "Danae" looming on suur ja põhjalik.
Romantism Demokraatlikud ideaalid vabadus , võrdsus, vendlus levisid kogu Euroopas.Ajastule on iseloomulik , et ka kunstnikud ja muusikud osalesid võitluses.Hoogustus rahvusliku kunsti areng.Romantikud pidasid väga oluliseks oma kunstis kohalikku koloriiti ja seetõttu tegelesid ka rahvakunsti kogumise ja uurimisega.Romantikute tähelepanu keskendus erandlikule isiksusele.Romantilise kangelase missiooniks on tõe kuulutamine.Romantikutele kuulub väide: " Mõistus võib eksida , tunne ei eksi kunagi. " Romantikutele on omased suurused kontrastid kõiges.Kõigist kunstidest seadsid romantikud esikohale muusika,sest see kajastab kõige võimekamalt inimesetundeelu.Romantikud hülgasid ranged klassitsismi
10. Kes oli E. Munch? Iseloomustage tema loomingut! *oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks * ekspressionistid kujutasi dkõike dramaatilises valguses. * oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel * kasutati lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ’poriseks’ ning tuhmiseks muudetud koloriiti. * inimene sünge ja karikatuurse ilmega – kunstnikud iseloomustavad sellega inimese hingeelu ja ühiskonan seisundit. * ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 11. Mis eristab ja ühendab postimpressionisme? Postimpressionism I Postimpressionism II *Intensiivsed värvitoonid * puäntillism – neoimpressionism
rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming oli religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Ekspressionism Ekspressioon väljendus. Mõistet kasutatakse enamasti saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal Dresdenis rühmitus ,,Die Brücke" (sild), kus tegutseti enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline, kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda. Karl Schmidt-Rottluff vaimustus Aafrika kunstist, iseloomulik väljenduste süntees. Teine rühmitus ,,Der blaue Reiter" (sinine ratsanik) kogunes Münchenis. Ühtse stiili asemel sidus rühmituse liikmeid eesmärkide ühtsus. Vassili Kandinsky vene päritolu, väljendas oma sisemisi ja vaimseid probleeme. Tema maalide sagedaseim objekt oli ratsanik, sellest sai ka rühmituse sümbol
ja salapärast. Otsis seda primitiivsetest kultuuridest. Tema eesmärgiks sai seinamaal või selle taoline tahvelmaal. Ta vähendas oma tsentraalperspektiivi, muutis kujutise tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, loobus varjudest, kattis suuri osi maalist üheainsa puhta värviga. Oli seega süntetistliku stiili esindaja. Siiski on ta teosed vaoshoitumad ja planeeritumad kui Munchil või van Goghil. Paul Cezanne tunnustas impressionismi värvide ilu ja valgusküllast koloriiti. Tema eesmärgiks sai ühendada impressionistlikud värvid klassikalise vormikindlusega. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele kujundile (silinder, kera jne). Pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist ning lõhkus sellega tsentraalperspektiivi. Cezanne pidas maali süzeed täiesti ebaoluliseks. Maalis maastikke, natüürmorte, staatilisi figuure. Maal: Vincent van Gogh Paul Gauguin Paul Cezanne
Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Eestis Karl Pärsimägi. 6.Ekspressionism. Expression- väljendus. Kasutatakse enamasti Saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal, D resdenis rühmitus ,,Die Brücke"(sild), kus liikmed tegutsesid enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Kõik oli väljakutsuv. Saksamaal. Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline ja kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda. Karl Schmidt-Rottluff vaimustus Aafrika kunstist, iseloomulik väljenduste süntees. Teine rühmitus ,,Der blaue Reiter" (sinine ratsanik) kogunes Münchenis. Ühtse stiili asemel sidus rühmituse liikmeid eesmärkide ühtsus. Vassili Kandinsky , kes oli vene päritolu, väljendas oma sisemisi ja vaimseid probleeme.
Kordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeimelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreteeritav pahaselt öelnud, et portree on “liiga sarnane”. Õukonnas maalis Velázquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”). Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, ...
Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised. ,,Laske päike sisse, kujutage asju nii, nagu nad heleda päikese paistel paistavad," rääkisid nad. See oli suur pööre, sest akadeemiline suund pidas õigeks tumepruunikat koloriiti ja raskelt mõjuvaid tuhme värve. Neid võlusid udused atmosfäärid. Domineerisid pehmed pastelsed värvid.Nende maalides oli näha lüürilist tundetooni, meeleolurohkust ja nüansirikkust. Vähenes ruumilisus. Oluline polnud sümmeetria, vaid värv. Joonis oli teisejärguline. Esiplaanile tõusis detail, üldine allutati üksikule. Elu vaadati läbi ,,heledate prillide". Impressionistide värvikasutusele andsid mõningast eeskuju romantik Delacroix', samuti inglaste Constable'i ja
naisartiste kaugetelt maa- delt kui ka varja-matult erootilisi naisakte. Vii- mases valdkonnas võiks Evald Okast eesti maali- klassikas võrrelda ehk eelkõige Ado Vabbega. Evald Okas on rikastanud tunduvalt ka eesti maalikunsti traditsioonilist koloriiti, luues julgeid sisendusjõulisi värvilahendusi. 4 Kodumaisesse graafikasse tõid Okase 1960. aastate välisreisid uusi värskeid meeleolusid. Tänaseks on muutunud kättesaamatuks rariteediks tema kuivnõelasari "Reisimuljeid Itaaliast" (1961), sari
Tegevus pedagoogina: kompositsiooniklassi õpetaja tallinna kõregamas muusikakoolis. Tema õpilased- Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Johann Tamverk, eugen Kapp, Eval Brauer, Villem Reimann. 16. Olid esimesed rahvalaulu seadjad, kes püüdsid rahvalaulu olemust tabada ja vastavalt sellele seada. Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti. 17. M.Saar- koorilaulud (originaal laulud ja rahvalauluseaded) (Leelo, Põhjavaim-ei ole otseselt tegemist rahvaviisiga), soololaulud (Sügis, Kõver kuuseke), klaveriteosed, orkestriteosed 18. C.Kreek- palju instrumentaalteoseid, folkloorsed teosed, eesti rahvalaulude (ka vaimulike) seaded, rahvamuusika seaded erinevatele orkestritele (sh puhkpillidele), setu sümfoonia. Rahvalauluseaded (Ma kõnnin vainul, Hans ja Mihkel), orginaal laulud (Nõmmelill, Hällilaul) 19
9 Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Nende teosed ei pidanud ilusad olema, vastupidi. Oma suhtumise väljendamiseks deformeerisid nad sageli inimest või esemeid oma maalil. Kasutati üldistatud ja nurgelist joonistust, teravaid värvikontraste või hoopis segati värvid "poriseks". Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranž), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma. Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas.
vaatlemisel, ei olnud täpsed üksikasjades, tihti olid värvid hoopis vastupidised looduslikele värvidele. Henri Matisse „Tants”, Raoul Dufy. Ekspressionism algas 20. saj Lääne-Euroopas Saksamaal tänu foovidele. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutasid teravaid, tooreid värvikontraste, tuhmiks muudetud koloriiti. Emil Nolde KUBISM Kubism tekkis 1907. aastal Pariisis, lähtekohaks oli loomingus esemete põhivormide ja struktuuride otsimine. Kujutatakse loodust geomeetriliste vormidega, teiste värvidega ning nähtavat reaalsust lagundati osakesteks. Ka Picasso (pilt „Avignoni neiud“) 1909. aastal algas „analüütilise kubismi” periood, kus looduslikud motiivid arendati kuni täieliku äratundmatuseni.1912
liigendusid ja sulandusid ümbritsevasse. Pormeistri loomingus on ilmsed Soome ja Taani orgaanilise ehituskunsti mõjud. Ka Pormeister rakendas oma ehitistes just oma aiandusarhitekti kogemust, liites maastikku ja nõukogude Eesti eriti tagasihoidlikku ehitustehnoloogiat, alustades maastikust, kasvades üle kujundatud krundiks, sulatades sinna maja ning minnes samas laadis siseruumidesse. Nii sündis täiesti omapärane, selget Eesti koloriiti omav orgaaniline ehituskunst, millele otseseid analoogiad ei leia me kusagilt. Suuta nõukogulikku süsteemi suruda midagi värsket ja ilusat oli juba iseenesest saavutus, mida ei pidanud häbenema. Ta istutas arhitektuurivorme sama armastuse ja harmooniatajuga nagu aednik, kes ta hariduselt õieti oligi, haljastaja. Suurem osa Pormeistri loomingust oli ja on jäänud sõjajärgse modernismi tippteosteks. Aastal 2000 autasustati Valve Pormeistrit 200 000 kroonise elutööpreemiaga.
65.Ekspressionism kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid hoiakuid ja mõtteid. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgalist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. 66. Kubismi esikteoseks on Picasso ,,Avignogi neiud" Kubismi alustasid Pablo Picasso ja George Braque, mis jaguneb kolme ajajärku: 1) Cezanne`lik ajajärk kõik taandati geomeetrilistele elementidele 2) Analüütiline kubism lõhuti pilt ja pandi uuesti teistmoodi kokku, alati pidi jääma side maalitava asjaga. 3) Sünteetiline kubism pani kõigepealt vormid ja värvid ning siis alles motiivi, suured pinnad kaetud. 67
peaeesmärgiks? Pariisi koolkond oli taotluselt ja stiilidelt mitmekesine. Nad pidasid peamiseks eesmärgiks ilu loomist ja visuaalse naudingu pakkumist. 3. Milline stiil sai alguse 1925. a. suurelt dkoratiiv- ja tööstuskunsti näituselt? Millises valdkonnas seda peamiselt rakendati? Stiil art déco. Mõjurikkas Lääne-Euroopas ja USA-s 4. Millise kujutusviisi osatähtsus suurenes sõdadevahelisel perioodil? Eelistati maalida looduse järgi, hinnati isikupärast koloriiti, joonistust jne. 5. Millepoolest oli sel perioodil erandlik Pablo Picasso looming? Selgita välja, millise ajaloosündmuse puhul maalis Picasso oma suure maali ,,Guernica". P. Picasso looming oli sel ajal erandlik, sest teda looming 20ndatel oli realismilähedane, hiljem sürrealismi- ja kubismilähedane. Hispaania kodusõja puhul. 6. Mille poolest olid vastandlikud Saksamaal tegutsenud ,,Bauhausi" koolkond ja saksa ekspressionism?
eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessansiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Evald Okas on rikastanud tunduvalt ka eesti maalikunsti traditsioonilist koloriiti, luues julgeid sisendusjõulisi värvilahendusi. Kunstnikuna on Okas pälvinud mitmeid aunimetusi ning tähelepanu erinevate poliitiliste reziimide ajal. Eraisikuna aga on ta oma ajastus üllatavalt vähe tuntud. Tegelikult on vähe tuntud ja kaasaegset analüüsi ootav ka suur osa tema loomingust ja selle tagamaadest. Evald Okas on eelkõige suur lavastaja: pole üldse tähtis, mis teema ta ise endale võtnud
Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised. ,,Laske päike sisse, kujutage asju nii, nagu nad heleda päikese paistel paistavad," rääkisid nad. See oli suur pööre, sest akadeemiline suund pidas õigeks tumepruunikat koloriiti ja raskelt mõjuvaid tuhme värve. Neid võlusid udused atmosfäärid. Domineerisid pehmed pastelsed värvid.Nende maalides oli näha lüürilist tundetooni, meeleolurohkust ja nüansirikkust. Vähenes ruumilisus. Oluline polnud sümmeetria, vaid värv. Joonis oli teisejärguline. Esiplaanile tõusis detail, üldine allutati üksikule. Elu vaadati läbi ,,heledate prillide". Impressionistide värvikasutusele andsid mõningast eeskuju romantik
ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Ntheris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi sõimama, läbi peksma), salpeeterhapu naatron (= naatriumnitraat), tõmbamise- vägi (= raskusjõud), tagasi-kargamise vägi (= elastsus), vee-ärahingamine (= auramine), ümmargune kuhi (= koonus), kandiline kuhi (= püramiid),võimustetu
ometi see, mida väljendati oli üsna erinev. Prantsuse kunstnikud väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, saksa eksperssionistide põhisisuks oli aga rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistd kujutasid kõike dramaatlises valguses. Inimeste ja esemete deformeerimise teel näitasid nad oma suhtumist ümbritsevasse. Joonistuse üldistamiseks ja moonutamiseks kasutati teravaid ja tooreid värvikontraste või tuhmiks muudetud koloriiti. Nende töödes oli inimene sageli jõhkra ilmega, mille taga võis aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus, mis neid ümbritses oli kujutatud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Futurism Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst. Seetõttu erineb futurism enamikest eelnevaist kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad tekkisid juba loodud teoste tõlgendusena
annaabi.ee 
