Neologism (0)

Ajatelge pidi vaadates võime sõnavaras eristada järgmisi keelendeid.
Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend . Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna . Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus , euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd , kobarkino, mälupulk , naabrivalve, pensionisammas , perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik , must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale (vt L 4 näited). Neologismiks peetakse ka tuntud keelendi rakendust täiesti uues tähenduses. Nt on uudistähendus sõnadel seirama (keskkonnakaitses, sõjanduses , infonduses jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘ heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’, tankist ‘variisik’, triip ‘pulbriline narkootikum ’.
Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule . Nt klarett, killing , kneht, oldermann . Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu.
Juhtub aga ka eksimusi keelendi mingisse aega paigutamisega. Neid vääralt kasutatud sõnu kutsutakse anakronismideks. Nt lauses „1923. aastaks oli Eesti võrkpall jõudnud linnadest rajoonidesse” on rajoon anakronism , sest tollases Eesti Vabariigis olid maakonnad . Riigikogu saadikud on Nõukogude aja anakronism: tollal olid ülemnõukogu saadikud, praegu on riigikogu liikmed.
Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Nt heris (= petis , nurjatu, kelm ), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi sõimama, läbi peksma), salpeeterhapu naatron (= naatriumnitraat ), tõmbamise-vägi (= raskusjõud), tagasi-kargamise vägi (= elastsus), vee-ärahingamine (= auramine), ümmargune kuhi (= koonus ), kandiline kuhi (= püramiid), võimustetu saadik (= volinik ), ohatus (= hädaoht), läigitaja (= arst).
Arhaismid on nüüdisinimesele võõrad. Küll aga on talle harilikult teada vanamoelised sõnad ja niisuguste sõnade tähendus. Nt trehter (= lehter), triiphoone (= kasvuhoone), tritsutama (= uisutama), trotuaar (= kõnnitee), papiljott (= lokirull), tuhv (= trepiaste), truuvilt (= truult), meelehaigus (= mure, meelehärm), tuleriist (= tulirelv ), külgehakkav haigus (= nakkushaigus). Tunneme , et need sõnad on nagu vanamoelised rõivad.
Tuleb ette sedagi , et vananenuks arvatud sõna taas värskena käibesse läheb. Nii on juhtunud paljude sõnadega, mida Nõukogude kord pooleks sajandiks kasutusest kõrvaldas ja mida sõnaraamatud hakkasid tähistama vananemismärgendiga. Järjepidevuse taastamisel varasema Eesti Vabariigiga on nüüd varjusurmast äratatud riigikogu, eestseisus, volikogu , hoolekogu, vald, haigekassa, õppetool , hõimupäevad jpt sõnad.