POSTIMPRESSIONISM I (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL

ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat

Kunstiajalugu

3

doc

Sümbolism ja juugend

väänlevaid sõlmi. Juugend oli viimane kõike haarav kunstistiil. Pildid ja kujud ruumis pidid seostuma sisekujundusega. Maal ei tohtinud olla ruumiline (,,auk seinas"), kõik mõjuvad tasapinnalisena. Juugendis kasutatavad värvid on ebatavalised ja arvestavad pigem sisekujundust, kui looduses esinevaid värve. Baltikumi ilmus juugend 1890. aastate paiku. Juugendist olid haaratud Kristjan Raud, Konrad Mägi, Jaan Koort, Oskar Kallis. Postimpressionism Olulisimad esindajad: Paul Cezanne, Vincent van Gogh, Paul Gauguin. Nad on 20. sajandi kunsti väga tugevalt mõjutanud a) Paul Cezanne ­ geomeetriline vormiarendus, kubism b) Vincent van Gogh ­ väljenduslik (ekspressionistlik) suund c) Paul Gauguin ­ monumentaalne stilisatioon ja puhta värvi vallandumine. Postimpressionisti ­ impressionismiga kokku puutunud kunstnikud, kes pettusid impressionismis ja valisid sellest erinevat loomingusuunda

Kunstiajalugu

2

doc

19.-20. saj kunst kokkuvõte

1. 19-20 muutusel kunst väga mitmekesine (taotlused, ideed, visuaalsed vormid). Osa kunstnikke võtsid omaks realistide ja impressionistide saavutused, konservid jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Tekkis uusromantismi ideoloogia ­ need kes teadusesse ei uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud ­ inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" ­ eeskujuks keskaegne j

Kunstiajalugu

14

doc

Impressionism

Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Postimpressionistid tegutsesid impressionistide ajal ja ka peale neid. Neist tuntumad nimed on Vincent van Gogh, P. Gaugin, P. Cezanne, P. Signac. 13 Sisukord · Sissejuhatus · Impressionismi teke · Impressionismi iseloomustus · Postimpressionism · Kunstnikud · Sisukord 14

Kunstiajalugu

7

docx

Impressionism ja Postimpressionism

IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu.

Kunst

3

doc

Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel

Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel 1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi ­ sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas ­ levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab l

Kunstiajalugu

10

doc

Moodsa kunstivoolud 20.sajandil

Moodsa kunstivoolud 20.sajandi Euroopa kunstis Kristina Saluste Paldiski Gümnaasium ÕO. 10.klass 20.sajandi alguse maailma kunsti vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Nii linnapildis kui ka muuseumides leidus rohkelt vana kunsti, seetõttu sündis ka seal enamik uusi kunstivoole. Ülemaailma maabus sinna noori kunstnikke, kes soovisid end täiendada või lihtsalt elada kunstist küllastunud keskkonnas, saades osa kunsti uuenemisest. Paljudele neist jäigi Pariis teiseks koduks, sulandudes sealsesse kunstiellu. Impressionism Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ t�

Kunstiajalugu

2

doc

Kunstiõpetus kt 2

Kunstiõpetus Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass Kontrolltöö nr 2 1. 1974a. kunstnike grupinäitusel eksponeeritud Claude Monet'i töö "Impressioon. Tõusev päike" andis kriitikale ajendi nimetada kunstnike rühma kes maalivad ainult seda mida näevad pilkavalt impressionistideks. 2. Impressionistid kujutasid esmakordselt suurlinna, rahvarohkeid tänavaid, turuplatse, suitsevaid vedureid. Impressionistid muutsid maalidel valguse peakangelaseks. Kuna päevavalguses me ei näe selgeid teravaid piirjooni, pidi kaduma täpseid kontuure toonitav joonistus. 3. Kadusid täpseid kontuure kujutavad joonistused. Nad püüdsid anda edasi maailmapilti väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Pilt pidi olema ühe elulõigu pikkune ja aus kujutis. 4. Impressionistid pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule sest neid nagu füüsikuidki huvitas teooria valguse kohta. Et me näeme kõike läbi valguse ja õhu tuleb ka pildis kujutada kõike läbi valgus

Kunstiõpetus

Kommentaarid (1)