Kahe renessanssi kunstiteose võrdlus (0)

Raffael
„ Ateena kool“
16.sajand
( 1510 -1511)
Maal-
Fresko
Filippino Lippi
„ Tarkade imetlemine“
15.sajand
Maal-
Õlimaal lõuendil
Kahe maali võrdlus:
Raffaeli „Ateena kool“ kujutab suurt avatud koda või saali, kus tegutsevad toogades kreeklased . Nad seisavad, räägivad, vestlevad ja vaidlevad omavahel, mõtisklevad, õpetavad, puhkavad ja uurivad. Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele , kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist eralduvad kaks inimest, kes on perspektiivilt, paigutatud täpselt keskele.
Nad tunduvad olevat üksteise vastandid: üks on vana, teine noor, ühel punane riietus, teisel sinine riietus ning tundub nagu nad vaidleksid omavahel. Punasesse riietatud mees osutab käega taeva poole, sinisesse riietatud mees kasutab vastupidist žesti, viidates sellega maale. Need kaks meest jagavad rahvamassi kaheks (ühed ühel, teised teisel pool) : ühed tunduvad pooldavat noorema (sinises), teised vanema mehe (punases) seisukohti või vaateid. Rahvas koondub mõlemale poole, jättes maali keskmise osa suhteliselt tühjaks.
Enamvähem samasugust kolmainsust saab tähendada ka „ Tarkuse Ülistamise“ puhul, kus maali keskel asub Madonna lapsega, kelle taga on kepile toetuv , oranži riietatud vanem mees, kes jälgib Madonna süles olevat last. Nemad moodustavad maali keskmise osa: maali tuuma. Vasakule poole jääb üks osa inimesi, kellest ühte parasjagu „kroonitakse“, paremale aga teine osa inimestest. Paremal pool asuvad inimesed näevad välja solvunute või pettunutena, mida reedab nende kehahoiak ja näoilmed. Kõige allpool( eespool ) paiknevad inimesed kükitavad maas ning on paluvate või rõõmust ogarate inimeste moodi. Sellel maalil on tähendatav ka see, et tagataust ei täida oma tavalist, silmapaistmatut funktsiooni vaid kipub silma riivama ning tähelepanu nõudlema.
„Ateena Koolis“ paikneb kahe mehe taga aken, mis toob nad hästi esile ja rõhutab neid, kui tähtsaimat osa. Sama ei saa tähendada aga „Tarkuse Ülistamise“ puhul. Seal on ainuke, mis keskel asuvaid inimesi rõhutab, kepile nõjatuva mehe pilkupüüdev oranž tooga.
„Ateena Koolis“ on märgata tsentraalperspektiivi: kõik kujutatu koondub keskele ja on sümmeetriliselt ülimalt täpne. Varjud on huvitaval kombel vasakul pool teravamad, kui paremal pool ning ka inimeste ja objektide ruumilisus on paremini tajutav fresko vasakpoolsel osal. Sama lugu on teose vormiga . Vasakpoolsem tundub millegipärast mahulisem ja kergemini hoomatavamana, kui seda on fresko tuhmim, parempoolne osa.
„Tarkuse Ülistamises“ jääb see sama iseärasus samuti väga hästi silma: ühel osal kolmikust, ehk siis paremal pool kujutatud inimestel, on palju teravamad kontuurid ja sügavamad ning tumedamad varjud, kui vasakpoolsematel inimestel. Aga võrreldes „Tarkuse ülistamise“ ja „Ateena kooli“ koloriiti, siis peab tõdema, et need on täielikult erinevad. Fresko üldine koloriit on tuhmivõitu. Kõik kujutatu jätab tuhmi mulje, ning kujutatud inimesi või objekte ei too esile mitte niivõrd värv, kui inimeste ja objektide paigutus . Täpselt vastupidine on lugu aga „Tarkuse ülistamise“ fresko puhul, kus koloriit on tume ning kohati ründav.
Inimesi ja objekte ei tõsta siin esile mitte paigutus, vaid nende värv. Maal on oma tumeduse tõttu laialivalguv ning kuna taust on samuti üpris tume, siis uitab pilk veidi aega ringi, enne kui ta Madonnani jõuab. Maalil on kasutatud väga erinevaid toone, kuigi domineerivaks tooniks on läbivalt tume toon. „Ateena koolil“ on läbivaks tuhm, hallikas-kollane toon.