Igor Stravinski sündis 17. juunil
1882, vana kalendri järgi siis 5. juunil. Tema vanemateks olid Fjodor Stravinski ja Anna Holodovskaja. Tema isa oli Poola päritolu
laulja, kes oli Maria teatri solist ja ema mängis hästi klaverit .
Stravinski oli neljalapselises peres kolmas laps. Igor hakkas võtma
klaveritunde 9 aastaselt. Kuigi pere oli muusikaga seotud, tahtsid
vanemad, et Igorist saaks advogaat. Igor käis palju isaga teatris
kaasas, millest sündis ka eluaegne kiindumus lavamuusikasse.
Igor õppis aastate 1901-1905 aastani
Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides muusikat.
1903. aastal hakkas Igor õppima
PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOL Igor Stravinski Referaat Ergas-Ever Kask 12/9/2014 Pilt võetud: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg/220px- Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg Sisukord Elulugu .......................................................................................................................
Igor Stravinski (Igor Stravinsky, Igor Strawinsky, Игорь Фёдорович Стравинский) oli vene, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist. Igor Stravinski sündis 17. juuni 1882. aastal Oranienbaumis ning suri 6. aprill 1971 Los Angeleses. VENEMAA Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis Peterburi lähedal. Tema isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja, Maria teatri solist (bass), Igori ema Anna Holodovskaja mängis väga hästi klaverit. Igor Stravinski oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Üheksa-aastaselt hakkas Igor võtma klaveritunde. Kuigi tema vanemad oli tihedalt seotud muusikaga, lootsid nad, et pojast saab advokaat. Seepärast õppis Igor Stravinski aastail 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat.
............................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21
3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi linn mõjutas Stravinski neoklassitsistlike nootide tehet (kunstlik täpsus, sümmeetrilisus, selgus) dirigeeris ette mõtet, kuhu suunduda30 aastat mõtles Stravinski neoklassitsistlikult. Igor on saanud hea hariduse: lõpetanud Peterburi õigusteaduskonna aastal 1905.; ta sai aadli hariduse ja kasvatuse. Ta on olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. 1902. kohtus Rimski- Korsakoviga, kes leidis, et Igor teostes on potentsiaali (Igor oli 20-aastane ja ilma spetsiaalse
*selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Kunstis olid samasugused liikumised kubismis. Muusikas ei tasu neoklassitsismis kõigile ühiseid jooni otsida. MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia";
......................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................... 3 Sergei Rahmaninov...................................................................................................... 5 Carl Orff........................................................................................................................ 5 Sergei Prokofjev.................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid