Võrdlemisi korralikul agrotehnilisel tasemel toodetakse neid saadusi müügiks ja töödeldakse ned kaugveoks sobivasse vormi. Seal kasvatati:puuvilla, tubakat, suhkrurooga jne. Istan. rajamiseks oli vaja soodsaid loodusolusid, kapitali, maad ja väga odavat tööjõudu. Peamised piirkonnad Aafrika, Põhja-Ameerika lähistroopiline kauosa, Lääne-india saarestik, Kariibi mere religioon jne. Nad muutusid pärast kolooniateks, sest orjade pidamine eeldas eurooplaste suurt võimu. RESSURSIKOLOONIAD Sageli oli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel RESERVKOLOONIAD Vallutamine ja ülemvõimu kehtestamine nii kui ka paratamatu eeltingimus kolooniate suunamiseks sõltuvindust. teele. Oli eesmärkideks ning selleks vajati kapitali. Nii tekkisid. POOLKOLOONIAD Väljaspool Põhja leidus suht. Arenenud ja suuri hilisagraarseid riike, mida ei õnnestunud täielikult vallutada
1. Turu- ja elatusmajanduse võrdlus. Turumajandus-Tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade koostööd. Toodetakse turule, sõltutakse ise turust. Elatusmajandus-Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks. Saak jagatakse tootjate vahel, tarbitakse nende enese poolt. 2. Traditsiooniliste tootmisviiside iseloomustus. 1)Ülejääke mida müüa ei teki 2)Esineda võib vahetuskaubandust 3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid. Ostisd kokku ülemeremaadest nt. vürtse ja karusnahku. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest. 2) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide...
1.1 korilus, 1.2varaagraarne tekkis seoses loomade kodustamise ja põlluharimise tekkimisega 1.3 hilisagraarne tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus
· Taimeviirus, · Loomaviirus · Inimeseviirus · Putukaviirus · Seeneviirus · Bakteriviirus Siirutajaks nim. Tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile. Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatd. Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. Limakapsel aitab säilitada niiskust, siduda üksikuid baktereid kolooniateks. Inimene võib nakatuda tõvestavate bakteritega toidu, joogi ja sissehingatava õhu kaudu. Bakterid võivad elada meie nahal, seedekulglas, suguelundites ja mujal. Bakterid osalevad aineringes sedamoodi, et nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima. Steriilimisel saadakse mikroobivaba toode, pastöörimisel mitte, sest siis toode mingi aja jooksul rikneb, steriilimisel ei rikne toode pika aja jooksul. Toiduainete riknemist
Uued kolooniad Rööviti paljaks Tekkisid kauba ja fondibörsid Rahvas orjastati Hindade revolutsioon Hakkasid levima uued haigused rõuged, koolera Teadused arenesid kiiresti Kultuurid hävitati Feodaalsuhete lagunemine Muudeti kolooniateks Euroopasse toodi uusi kultuure mais, tomat, kartul, Indiaanlaste arv vähenes tubakas, küüslauk, maapähkel, kakao Euroopasse toodi uued haigused süüfilis 1. Enamik teadlasi arvad, et indiaanlased on pärit Aasiast, sest: 2. Indiaanlaste kehaehituses ja näojoontes on mongoliidseid jooni. 3. Indiaanlastel on pigmendilaik, nn. "mongoli laik", mis on omane asiaatide lastele. 4. Indiaanlastel ja asiaatidel on sarnased usulised kujutelmad 5
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud
suhteliselt lihtsalt veetavate kaupade tootmisel ning sellesse lülitusid peamiselt ühe riigi regioonid või naaberriigid. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialseerumine levis edasi üle maailma. Kujunev maailmamajandus oli juba algusest peale suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Võrdõiguslike partnerite koostöö asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Seejuures levis industrialiseerumine kolooniates ainult niipalju, kuivõrd seda oli vaja Euroopas paiknevatele firmadele. Kõiges muus jäi püsima agraarajastu majandus. Endine Hispaania koloonia Kuuba spetsialiseerus sigarite tootmisele, mis on üks olulisemaid ekspordiartikleid praeguseni. 16.-18. sajandil olid Euroopa nõuded maailmamajandusele veel tagasihoidlikud. Kolooniatest veeti emamaale peamiselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks.
sidepidamiskulud veel kõrged o Veondus kallis tööstuslikud majandusharud tekkisid vaid toorme leiukohtade lähedusse (metallimaak, fossiilkütused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised Koloniaalsüsteem tööstusriigid ja neile toorainet/põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks 1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad
Leiutati laevu,kell,trükikunst,tulirelvad nav.seadmed.Tõusis tööviljakus ja inimeste elujärg paranes,rahvaarv kasvas kiirelt,rahvas koondus linnadesse,pandi alus riiklikule haridussüsteemile.Kujunes geograafiline tööjaotus,mis tähendab,et piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmistele,milleks olid neil parimad eeldused.Kujunes välja koloniaalsüsteem kus maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. 4.POSTINDUSTRIAALNE TOOTMISVIIS-ehk infoühiskond,teenindus,transport,info töötlemine. Põhja riigid 20.saj. alguses: selle moodustasid iseseisvad riigid,millest suuremad olid Saksamaa,USA ja Suurbritannia.riikide vahel tekkisid tihedad sidemed,kujunes tööjaotus ja kapitalivood,olid loodusvarade poolest rikkad ning spetsialiseerusid tööstusele.Ehitati üles riiklik haridus-,tervishoiu-,sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Lõuna riigid 20.saj
Tekkis klassivõitlus ja sellega kaasnesid meeleavaldused, streigid ja sotsialistliku avaldusega töölisajalehed ning tahe asendada demokraatia sotsialismiga. 4. Mis määras 20. sajandi algul mandrite ja riikide arengu iseärasused? Euroopa oli maailmas juhtival positsioonil ja peale Euroopa olid maailmas veel 2 iseseisvat suurriiki- USA ja Jaapan. USAs elasid eurooplased ja Jaapan hakkas ruttu läänelikke valitsemisviise üle võtma. Aasia ja Aafrika olid jagatud kolooniateks. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimestevõrdsus, eraomand ja turumajandus ning demokraatia loeti ainuõigeks valitsemise viisiks. 5. Iseloomustage mõne riigi arengu iseärasusi 20. sajandi algul. Inglismaa- tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme
Maailm 19sajandi lõpus ja 20sajandi alguses 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismi ja tööstusajastusse. Maailm jagunes iseseisvateks riikideks( 56) ja kolooniateks mis moodustasid 20sajandi alguses lausa 54,9% maailma territooriumist. Suurimad kolooniatega hiilgajad olid USA, kelle kolooniad asusid Kuubal, Filipiinidel ja Puerto Ricos, lisaks sellele, suurte kolooniatega paistsid silma veel ka Taani ja Prantsusmaa. Maailmas tõi kaasa suuri muutusi ka linnastumine, mille protsent oli samuti väga kõrge, Inglismaal näiteks 80%. Linnastumisega kaasnesid nii mõningadki plussid, näiteks
Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised:
koost. julgeolekuorganid - nukoguliku vimustruktuuri luure ja repressiivorganid, nukogude vgivallapoliitika elluviijad koalitsiooniivalitsus - erinevate poliitiliste judude poolt moodustatud valitsus. kolhoos - pllumajandusettevte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete hisomand. kolmas maailm - klma sja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude vgivaldne hendamine hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrk on klassideta ja eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidavust thtsustav poliitiline petus. kriis - riikide konflikt, mis vib viia sjanid.
kuulusid kolooniad, aga oli ka üksikuid enam-vähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut.
Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3. Ressursid Ammendunud Rohkelt ressursse 4. Rahvastiku Linnarahvastik, Rahvaarvu võrdlus rahvastiku juurdekasv on juurdekasv kiire, enamik väike maarahvas 5
Margitoode e bränd kaubamärk, mis tarbijate teadvuses on saanud lisaväärtust. Kaubandusbilanss (puhaseksport) = eksport import Demograafiline üleminek e siire teooria, mis seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses ning mille tagajärjeks on rahva arvu ja vanuselise kooseisu muutus, võib jaotada etappideks. Koloniaalsüsteem - maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale. Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, põllumajanduse toetamine riigi poolt Alltöövõtja allhanke korras tellijale toodet või detaili valmistav isik või ettevõte. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub
Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veonduse areng. Geograafiline tööjaotus! Maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Arenenud riigid-Põhi ja arengumaad-Lõuna. Infoühiskond: Informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Kasvas panganduse, raamatupidamise jt äriteenuste tähtsus.Üha enam suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi-ja meelelahutustööstuse.Tehnoloogia areng. 35.Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: 1.Riigi majanduse üldine areng:
Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse /hispaania mõisnikud / 12 Impeeriumide teke: emamaa +koloonia Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele Eurooplaste huve teeniva koloniaalsüsteemi kujunemine Euroopa loodusvarade kahanemine: arenev tööstus vajab üha rohkem mineraalset, tekstiili- ja kergetööstuse toorainet Maailma jagunemine tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks 13 Maailma koloniaalsüsteemid 14 Vasta küsimustele! Milline mõju oli vahetussüsteemi kasutuselevõtul põllumajanduse arengule? Millised olid esimesed tööstusharud? Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemiseks? Miks olid Euroopa riigid huvitatud kolooniate hõivamisest? Miks olid Põhja-Ameerikas tekkinud kolooniad arenenumad kui Lõuna- Ameerika omad?
1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi asunikud Lõuna-Aafrikas. Inglased alistasid nende Oranje ja
üle võetud, mitte aga vajalikke muutusi maailmanägemises.Tehnoloogiaajastust mahajäämist näitab ka see, et 1000 elaniku kohta on riigis 9 telerit, 5 autot, 15 telefoni ning arvutid on vaid eliidil. Ajakirjanduses valitseb täielik poliitiline tsensuur. Nii on Mustast Aafrikast saanud katastroofide regioon, mille panud maailmamajandusse on vähetähtis ning väheneb aina. Enamik riike kuulub maailma vaesemate riikide hulka ning on poliitiliselt killustunud. Riigipiirid pärinevad Aafrika kolooniateks jaotamise ajast 19. Sajandil ja need ei järgi etnilist koosseisu. Majandusorganisatsioonid Riigi ainukeseks majanduskoosseisuks on COMESA ning Kenyal pole ühtegi maailmakuulsat firmat. 6 Linnastumine Suurimad linnad on Nairobi( Aafrika suurimaid ja moodsamaid linnu), Mombasa, Nakuru ning Eldoret. Kõikide linnade rahvastik on üle 200 000 elaniku ning pealinnas, Nairobis, on üle 2 miljoni elaniku
3. LIITUDE JA PINGEKOLLETE KUJUNEMINE ENNE I MS. 20. saj alguses oli maailm vastuolude äärel: * SM vs PR (kättemaks, Elsass-Lotring, kolooniad) * SM vs ING (maailmapoliitika, laevad, kolooniad) I MS leerid: * 1879 SM + A-U 1882 SM + IT * 1890 PR + VM 1904 ING + PR (Entente Cordiale ehk Südamlik Leping) 1907 ING + VM ENTENTE CORDIALE: *AVALIK OSA ING tegevusvabadus EG, PR tegevusvabadus Marokos. *SALAJANE OSA Egiptuse ja Maroko kolooniateks muutmine SM püüdis VM ANTANTIST ära meelitada! Enne I MS kujunesid 2 pingekollet: * MAROKO PR vs SM * BALKANI PS - ,,B PRK" - põrkusid suurriikide vastandlikud huvid ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused. 4. I MS PÕHJUSED JA AJEND, SÕDIVATE POOLTE SÕJAPLAANID. KES OLI SÜÜDI I MS PUHKEMISES? PÕHJUSED: * F.F. atentaat * ülemvõim kolooniates * ING-SM konkurents merel
piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Kõrged veo ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Võrdõiguslike partnerite koostöö asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. David Ricardo. Temalt pärineb suhtelise eelise printsiip, mille kohaselt mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Sel printsiibil töötab majandus kõige tõhusamalt, sest igaüks teeb ainult seda, milleks tal on teistega võrreldes eelised ning ostab teistel need hüved, mille valmistamisel kuuluvad eelised hoopis neile. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Impeeriumid ja kolooniad. 20
.. 7) uued maksud nt habememaks, pearahamaks 8) kiriku allutamine riigile 9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist · Kapitalism majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine · Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire. Emamaast väljapoole jäänud alasid nimetatakse kolooniateks · Monopol on majanduslik seisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopolil puudub konkurents, mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest küsida kõrget hinda · Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mille korral kolitakse maalt linna. Uusajal tähendati selle all seda, et tööstuse areng tõi kaasa uued töökohad, mis asusid linnas ning inimsed kolisid linnadesse, et saada tööd. Kes
Kuidas mõjutas Mahatma Gandhi ja tema põhimõtted India iseseisvaks saamise protsessi? Juba 8500 aastat tagasi hakkas arenema induse kultuur, millele järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile. Pärast islami sissetungi valitses Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. 16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Indiasse oma kaubajaamad. India oli pikka aega Briti koloonia. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil. Esimese Maailmasõja ajal olid Aasia ja Aafrika riigid, sealhulgas ka India, tähtsad toorainemaad sõdivate Euroopa riikide jaoks. Pärast sõda lootsid asumaad iseseisvuda, ent emamaad ei soovinud kolooniatest loobuda – nii kulges kolonialismi vastane võtlus kohati väga veriselt. Ka India iseseisvumine kulges veriselt, kuid tänu rahumeelsele liidrile, Mahatma Gandhile, oli ilmselt vägivalda siiski minimaalselt
Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised:
Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani-Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka
maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest
Selle kohaselt oli ühiskonnas 1) Rooma kodanikud, kelle moodustasid Rooma ja selle ümbruskonna elanikud, 2) ladinlased, 3) võõrad ja 4) orjad, kes olid esemetena käsitletavad ning allusid täielikult isandale. Kiirelt suurenenud maa-alade tõttu suurenes orjade arv märgatavalt. 29 Territoriaalselt jagunes Rooma riik 1) Vanaks Roomaks, milleks peeti linna koos ümbrusega, 2) liitriikideks, 3) üksikuteks linnadeks ja riikideks, mille elanikud olid Rooma kodaniku õigustega, 4) kolooniateks ja 5) provintsideks, mis olid vallutatud maad väljaspoolt Itaaliat.30 26 Ibid 27 Ibid 28 Ibid 29 Ibid 14 Rooma riigi kõrgmaid ametnikke nimetati magistraatideks ja ametkonda magistratuuriks. Magistraatide võimkond oli kahesugune: 1) potestas-kitsam ja erialane võim ja 2) üldine võim mis sisaldas sõjalist võimu. Vabariigi ajal oli kõikjal ametialal kollegiaalsus, st ühele kohale määrati mitu isikut võrdsete funktsioonidega
vaid pigem nende arenguga. Põhjariigid jagunevad veel I maailmaks(Inforiigid: Lä- Euroopa; P- Ameerika, Jaapan) ja II maailmaks(Ida- Euroopa; Aasia; L- Ameerika). Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et
4) Neelvetikad (vähe liike, jahedamates ja väiksema toidusisaldusega vetes, unikaalsed fotosünteesivad pigmendid, meioosi pole, mõned on heterotroofid, ). 5) Vaguviburvetiktaimed (umbes 4000 liiki, suurimaid vetikate hõimkondi, soojades meredes fütoplanktonina, mõned toodavad ohtlikke toksiine, meioosi pole, tüüpiline mitoos puudub, dna meenutab natuke baktereid). ALAMRIIK ESIVIBURLASED (plastiid punavetikast) 6) Ränivetiktaimed (umbes 10 000 liiki, üherakulised, ühinevad kolooniateks, soolases ja magevees, pinnasel, puudel, põhjamudas massiliselt, pruunikad, elutsükkel möödub diploidses faasis, surnud vetikates kivimite lademed millest tehakse dünamiiti, heli- ja soojusisolatsiooni). 7) Pruunvetiktaimed (umbes 900 liiki, levinud kõikjal meredes, põhiliselt madalvees, bentose oluline koostisosa, värvus oliivirohelisest pruunini, rakud ühe tuumaga, eluiga mitme aastani, vegetatiivne paljunemine talluse tükkidega, sugutu zoospooridega,
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on
idabloki maade hulka Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882 1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel kolonialism poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil kolonisatsioon siirdumine uutesse asupaikadesse koloonia ehk asumaa; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond Komintern Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise
läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882 1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel kolonialism poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil kolonisatsioon siirdumine uutesse asupaikadesse koloonia ehk asumaa; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond Komintern Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi
läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882 1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel kolonialism poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil kolonisatsioon siirdumine uutesse asupaikadesse koloonia ehk asumaa; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond Komintern Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi
/Põhjendada saab asukoha järgi ning kas oli või ei olnud koloonia. Võrrelda SKT- saab paika panna riigi rikkuse./Põhjendada saab osalemisega maailmamajanduses, toorainerikkusega jne Võrrelda IAI- saab paika panna riikide arengutasemed./ Saab põhjendada riigi asukohaga, milline ühiskond on, ajalooga jne. Võrreldes keskmist eluiga saab ka teada, mis demograafilises arengujärgus on riigid. 36. Erinevused kujunesid, kuna vanasti oli maailm jagunenud iseseisvateks riikideks ja kolooniateks, mis olid sõltuvad oma emamaast. Seetõttu arenesid emamaad ise kiiremini ning pidurdasid kolooniate üldist arengut, samal ajal mingit kindlat tööstusharu arendades. Kolooniad kauplesid põhiliselt ainult emamaaga ning seetõttu oli areng üldse väike. 20 sajandil toimus kolooniate iseseisvumine. Iseseisvunud kolooniad aga olid emamaadest kõvasti maha jäänud. Seetõttu ongi maailm jagunenud arenenud põhjaks ehk endisteks emamaadeks ning lõunaks ehk endisteks kolooniateks
Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani- Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja
/Põhjendada saab osalemisega maailmamajanduses, toorainerikkusega jne Võrrelda IAI- saab paika panna riikide arengutasemed./ Saab põhjendada riigi asukohaga, milline ühiskond on, ajalooga jne. Võrreldes keskmist eluiga saab ka teada, mis demograafilises arengujärgus on riigid. 36. TEAB MAAILMA JAGUNEMIST ARENENUD JA ARENGUMAADEKS/PÕHJAKS JA LÕUNAKS NING SELGITAB ERINEVUSTE KUJUNEMISE PÕHJUSI; Erinevused kujunesid, kuna vanasti oli maailm jagunenud iseseisvateks riikideks ja kolooniateks, mis olid sõltuvad oma emamaast. Emamaad arenesid ise kiiremini, kuna kasutasid kolooniate ressursse ja kasutasid neid turgudena ning pidurdasid kolooniate üldist arengut, samal ajal mingit kindlat tööstusharu arendades. Kolooniad kauplesid põhiliselt ainult emamaaga ning seetõttu oli areng üldse väike. 20 sajandil toimus kolooniate iseseisvumine. Iseseisvunud kolooniad aga olid emamaadest kõvasti maha jäänud. Seetõttu ongi
pearindmik. Jalad on pikemad ning tugevamad kui jõevähiomad. Krabidel on sõrad nii enesekaitseks kui ka saagi haaramiseks. Läänemere randadele eksib harva ära mõni villkäppkrabi. Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kelle väljasirutatud jalgadega keha pikkus ulatub 4 meetrini. Vähid on osavad maskeerujad. Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis ta tagakeha kaitseb. Paljud krabiliigid istutavad oma kilbile vees elavate käsnade tükikesi, mis kasvavad kolooniateks ja hiljem katavad tervet koda. Nii maskeerununa võib krabi julgemini ringi liikuda. Vähkidel on ka väiksemaid sugulasi nagu vesikirp ja aerjalaline, kes kuuluvad planktonite hulka. Nad on mõne millimeetri suurused ja söövad vees hõljuvaid toidukübemeid ning on ise paljudele kalamaimudele ja teistele veeasukatele toiduks. Ainukesed vähid, kes maismaal elavad on keldrikakandid. Nad on lamedad ja ovaalsed ning suudavad elada niisketes paikades nagu nt keldris, kõdus, puunottide all vms.
4. juulil 1776. Aastal tuli kokku teine Kontinentaal kongress ja võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon 13 kolooniat kuulutasid ennast iseseisvateks riikideks. Rahval on õigus vabadusele, võrdsusele (valgete), elule. Rahval on õigus üles tõusta ja ise oma saatus määrata (õigus valida valitsus jne). Otsustati moodustada regulaararmee (püsiv armee), mille juhiks sai Washington. Need, kes pooldasid lahkulöömist, olid patrioodid (u 2/3). Need, kes pidasid õigeks jääda Inglise kolooniateks, olid lojalistid (1/3). Euroopa riigid toetasid patrioote. Prantsusmaa (eelnevalt vallutatud Kanada pärast), Holland (Inglismaa hakkas merekaubandusest välja tõrjuma), Hispaania (Inglismaa hõivas nende ala Florida). Toetus: rahaline abi ja sõjaline abi sõjavarustusena. Tekkis 13 riiki (1776). Neid ühendas: Kontinentaalkongress Armee 1781. aastal moodustati konföderatsioon ehk riikide liit. 1787
SB suudab Buuri riigi likvideerida. Euroopas mõiseti brittide julmus buuride vastu hukka. Briti peamiseks koloniaalpoliitikuks Cecil John Rhodes, kes juhtis inglismaa teise buuri sõtta. Temast tegi ikooni ajakiri Bunch. Ta unistas raudtee ja telegraafi ühendusest Kaplinnast Kaironi. De Beers teemandifirma, mis tootis 90% maailma teemandi ekspordist. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 19. SAJ Kuni 18. saj esimese veerandini olid Ameerika kolooniad SB olulisemateks kolooniateks. Nad olid üsna iseseisvad ja probleeme omavahel polnud kuni 1760ndateni. Konflikt tõusis Prm ja SB vahel. Kõige rohkem maa-alasid oli Prml nn Suur-Prm. Esimene suur maailmasõda 1756-1763 selle sõja lõpuks kaotas Prm kogu oma põhja-am koloonia inglismaale Pariisi rahulepinguga. Uued valdused tõid aga SB juurde hulgaliselt probleeme. Sõda võideti suurelt tänu William Pittile, kes sekkus kolooniate siseellu, andis korraldusi sõjaväele jne
Ülejäänud, kus me leiame orje on üh koos orjadega. Tegemist oli marksistiga. 16 saj hakatakse juristide poolt rääkima et pr on kaubanduspealinn, ja vaba linn , siis siin ei ole orje. Kõik orjad kes siia maale astuvad on vabad. 1738a tõesti anti otseselt välja seadus, is tõendab vabanduse printsiipi. Kui isand tuleb orjaga pr a unustab ta registreerida, siis nad võetakse omanikult ära ja saadetakse kolooniatesse tagasi KUID nad ei saa vabaks. Pariisis ei saadetud neid kolooniateks. Louis XVII ka seadus , mis oli aga rassistlik, naha värv olimäärav, kõikidel mustanahalistel oli keelatud pr tulla. Kuni 13 saj oli allikate keskne termin mittevabade tähistamiseks servus ( pl servi). Domineeriv ja põhjustanud vaidlusi, kas selle all mõeldi 15 saj käsitletud pärisorje ( serfs, servage) , või oli tegemist orjusega rooma õiguse tähenduses. Depatid olnud ägedad ja kestavad tp välja. Üldine seisukoht, et mingil juhul ei tohiks üheselt määratavaid def anda
Mõned võivad ka heterotroofselt toituda. Unikaalsed pigmendid: Chl a ja Chl c2, unikaalseid fükobiliine (mitmesugused valgud) jm. Sugulist paljunemist ei teata. 43. Riik Stramenopiilid: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed- Diatomophyta (Ploompuul Bacillariophyta). Liike umbes 10000. Need on üherakulised mikrokoopilised organismid, mis vahel ühinevad kolooniateks. Ränivetikad on levinud kõikjal. Nad elavad soolases ja magevees, niiskel pinnasel, kividel, puude koorel jne. Veekogude põhjamudas on neid massiliselt. Ränivetikate pektiinainetest rakukest on väljaspoolt kaetud ränidioksiidist ränirüüga, mis koosneb kahest tihedalt kokkukäivast poolmest: välimisest (epitheca) ja sisemisest (hypotheca). Mõlemad poolmed koosnevad lamedast kaanest ja vööst – kaanega tihedalt ühendatud rõngast
toksiine(kalanduslikult halvad!). Meioosi ei ole. >4000 liigi. Mõned bioluminestseeruvad (helendavad). Rakukesta plaadid (kui esinevad) tselluloosist, ränistunud. DNA organisatsioonilt meenutavad mõneti baktereid. Tüüpiline mitoos puudub. 22. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed- Diatomophyta (Ploompuul Bacillariophyta). Liike umbes 10000. Need on üherakulised mikrokoopilised organismid, mis vahel ühinevad kolooniateks. Ränivetikad on levinud kõikjal. Nad elavad soolases ja magevees, niiskel pinnasel, kividel, puude koorel jne. Veekogude põhjamudas on neid massiliselt. Ränivetikate pektiinainetest rakukest on väljaspoolt kaetud ränidioksiidist ränirüüga, mis koosneb kahest tihedalt kokkukäivast poolmest: välimisest (epitheca) ja sisemisest (hypotheca). Mõlemad poolmed koosnevad lamedast kaanest ja vööst kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees.
Esineb liike, mis toodavad inimesele ohtlikke toksiine(kalanduslikult halvad!). Meioosi ei ole. >4000 liigi. Mõned bioluminestseeruvad. Rakukesta plaadid (kui esinevad) tselluloosist, ränistunud. DNA organisatsioonilt meenutavad mõneti baktereid. Tüüpiline mitoos puudub. 22. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed- Diatomophyta (Ploompuul Bacillariophyta). Liike umbes 10000. Need on üherakulised mikrokoopilised organismid, mis vahel ühinevad kolooniateks. Ränivetikad on levinud kõikjal. Nad elavad soolases ja magevees, niiskel pinnasel, kividel, puude koorel jne. Veekogude põhjamudas on neid massiliselt. Ränivetikate pektiinainetest rakukest on väljaspoolt kaetud ränidioksiidist ränirüüga, mis koosneb kahest tihedalt kokkukäivast poolmest: välimisest (epitheca) ja sisemisest (hypotheca). Mõlemad poolmed koosnevad lamedast kaanest ja vööst kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees.
tulevast idapoliitikat. Ta selgitas, et Baltikum, Koola poolsaar oma niklileiukohtadega, Nõukogude Liidu läänealad, Alam-Volga maad, Bakuu naftamaardlad ja Krimmi poolsaar liidetakse Saksamaaga. Sundasumisele läinuks saksastamiseks kõlbmatud, seega “alama rassi” inimesed, sihtkohaks olid plaanitud Venemaa ida-alad. Neist aladest oleksid hiljem pidanud saama Saksa kolooniad. Kojujäetud oleks saksastatud. Generalplan Ost oleks käivitunud kohe pärast võitu Venemaal, kui kolooniateks ettenähtud alad oleks hõivatud ja sõjaväevedudest ülekoormatud raudteed vabanenud Samas vaieldakse, kas generalplan oli ikka pärisel, või oli see lihtsalt mingi idee. Öeldakse, et seda ametlikult ei kinnitatud ja dokumenti ennast pole ka leitud. Haldusaparaat: sõjaväevõimud, tsiviilvalitsus (riigikomissariaat Ostland, kindralkomissariaat Estland, piirkonnakomissarid), Eesti Omavalitsus; kohalik haldus. 1941
annaabi.ee 
