Alžeeria. 19. sajandil rändasid miljonid eurooplased oma maalt välja kolooniatesse elama. 1.2. Kuidas kolooniaid valitseti? Eurooplased valitsesid kolooniaid kahel eri viisil: otseselt ja kaudselt. Otsene valitsemine tähendas seda, et kõik kohalikud võimuesindajad valiti emamaalt ehk metropolist. Nii tegi näiteks Prantsusmaa. Kaudse valitsemise puhul kaasati koloonia juhtimisse kohalikke elanikke. Senised võimumehed (sultanid, hõimupealikud, emiirid) säilitasid oma ameti, kolonisaatorid piirdusid vaid nende tegevuse kontrollimisega. Nii valitsesid oma valdustes inglased. 2. Vasta küsimustele. 2.1. Millised olid koloniaalpoliitika tagajärjed asumaade rahvastikule? Too näiteid. Maa põlisasukaid kasutati tööjõuna, kuid neile makstud palgad olid madalad ning mõnel pool (näiteks Kongos) sunniti vaeseid külaelanikke lausa orjatööle. Kohalikud pidid riigile makse maksma ning sageli tuli neil oma parimatest maatükkidest kolonistide kasuks loobuda. Kui
1) Milliseid meetodeid kasutasid eurooplased Aafrika valitsemisel? Otsene valitsemine - selle korral määrati kohalikud ametisse suvaliselt, arvestamata seniseid traditsioone ja võimusuhteid. Kaudne valitsemine - kolonisaatorid säilitasid senised võimumehed ja piirdusid nende tegevuse juhtimise ja kontrollimisega. 2) Kuidas on Aafrikaga seotud David Livingstone? Ta oli esimene eurooplane, kes läbis Lõuna-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas muu hulgas Victoria joa. 3) Millist kunstivoolu esindasid: Ilja Repin - realism Johann Köler - nii romantismi kui ka realismi ilmingud Edouard Manet - impressionism Claude Monet - impressionism Vincent van Gogh - postimpressionism Paul Cézanne - postimpressionism
Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni Valitsev alates 14.sajandi algusest Iseloomulik oli hoonete massiivsus, Iseloomulik oli hoonete suurem õhulisus, paksud seinad, väiksemad aknad, seinad olid õhemad ning sageli ümarvõlvid ja ümarkaared akendel ning tugikaartega, teravkaartega võlvid, uksd ustel, kaunistusi vähem ning aknad, kaunistusi oli rohkem Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid
algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami kommunistid, ees otsas Ho Chi Minhhiga, välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud. Järgnes Indo-Hiina sõda. Prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma, kuid vietnamlased viisid läbi väga eduka sõjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sunniti lahkuma. Pärast seda
See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest väga erinevad Korea sõjas hukkus üle 3 miljoni korealase, mitukümmend miljonit inimest jäi kodutuks, kaotas omaksed . hiina vabatahtlikke hukkus umbes miljon. USA kaotused ulatusid 54 246 inimeseni. Hoogu sai võidurelvastumine. Kõik sõja osapooled kuulutasid oma võitu. 2. Vietnami sõda 1945. aasta septembri alguses, kui jaapanlased olid lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vitnami kommunistid, eesotsas Ho Chi Minh´iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Septembri lõpus saatis Prantsusmaa sinna oma väed, keda toetasid inglased. Prantslased okupeerisid maa lõunaosa koos pealinna Saigoniga, detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu, esialgu oli neil edu, kuid Ho Chi Minh´i valitsus läks üle partisanisõja taktikale
Esimene hinnang vastas ajastu vaimule,teine oli aga kohatu võrdlus. Drake ei saanud kunagi ülendust Kuninglikus mereväes.Tema veendumuse järgi olid kõik vahendid head,et saavutada Hispaania kulul materiaalset kasu nii kuningannale,kodumaale kui ka muidugi iseendale. Drake oli osaline ka kartulitaime Euroopasse jõudmisel. Külastades inglaste kolooniaid Põhja-Ameerikas, tutvustas ta neile Lõuna- Ameerikast saadud kartulimugulaid, mis aitasid meeskonnal merel nälga leevendada. Kolonisaatorid saatsid kasvatatud kartulitaimed kuningannale, kellele serveeriti Londonis pidulikult kartulitaime pealseid ja õisi. Selle meresõitja ja piraadi nime kannab Ameerika lõunatipu ja Põhja-Antarktika vaheline väin.Drake´I väin asub tulemaa ja Lõuna- Shetlandi saarte vahel,ühendab Atlandi ja Vaikset Ookeanit.Maailma kõige laiem väin(kuni 1120km),pikkus u.460km,suurim sügavus 5249m.Sageli tormine, lõunaosas talvel mäed, suvel jäämägesid.Väinas on jahe kliima.
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast
Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused: Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja
nimetati ka rääkivateks trummideks. Muide, hiljem hakaksid sarnaseid trumme kasutama ka rastafarid oma palvustel. Orjade pidustused, ehkki neid toimus harva, olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu, kuigi aafriklaste kultuur hakkas peagi segunema Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Suurimateks olid jõulude ajal peetavad Jonkanoo- pidustused, kus kanti maske, tantsiti, taoti trumme ning mängiti teisi muusikariistu. Esialgu lubasid kolonisaatorid sellistel pidustustel toimuda, kuid avastasid siis, et orjad kasutavad trumme omavaheliseks suhtlemiseks ning Jonkanoo keelati. Edaspidi püüdsid koloniseerijad mustanahalisi muuta "tsiviliseerituteks", tutvustades neile ristiusku ja õpetades Euroopa tantsusid. Pärast orjuse kaotamist 1838. a leidsid jamaikalased taas üles oma juured, mis ulatusid muidugi Aafrikasse. Sajandivahetuseks olid jamaikalased muutunud mobiilsemaks, külastasid ka teisi Kariibi mere saari
segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post-Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak?” 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999). Postkolonialistlikke kirjanikke:
Kuressaare linnus on nn. konvendihoone tüüpi, korrapärane, neljast tiivast koosnev linnuse tüüp. Keskaegset pealinnust ümbritsesid mitmekordne eellinnuste võrk ja veega täidetud kraavid, millest üle pääses mööda tõstesildu. Kindlusarhitektuuris toimus suur murrang 15. sajandil kui kasutusele tulid tulirelvad, siis sai tähtsaks müüride paksus, mitte kõrgus. Suurimad kahuritornid Tallinnas olid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid
Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas kirjeldatakse Maroko köögi olemust ning ajalugu. Töö teises osas räägitakse traditsioonilistest Maroko toitudest, jookidest ning maitseainetest. 4 1. MAROKO KÖÖGIST ÜLDISELT Maroko kööki peetakse üheks tähtsaimaks köögiks kogu maailmas. Üheks põhjuseks on see, et Maroko kööki on väga palju mõjutatud. Maroko toitudesse on jätnud ajaloolise jälje immigrandid ja kolonisaatorid. Esimeste elanike, berberiteaegsed toidud on siiani Marokos ühed põhilised (näiteks tagine, kuskuss). Araablaste invasioon tõi Marokosse uusi vürtse, pähkleid ja kuivatud puuvilju, ja hapu ning magusa kombinatsioon, mida saab tunda tagines ja lambas. Maurid tutvustasid Marokole oliive, oliivimahla ja tsitrust. Maroko kööki on mõjutanud veel väga paljud teised köögid. Marokolaste söömisharjumused erinevad mõneti teiste riikide harjumustest.
Ta oli harimatu.tahtis SKS mereriiki teha.Bismarckile ei meeldind,yritas survet avaldada,lasti lahti 1890.Uus oli Caprivi.Alandas kaitsetolle,lyhem tööpäev.1894 Caprivi vallandati.C von Hohenlohe.tõstis kaitsetolle.riigipäevahoone ehitati valmis.Kaubanduskoodeks.Välispoliitika:SKS otsis liitlasi.Tehti kolmikliit-A.U ja SKS 1879 ning ITL 1882.Bismarck ei tahtnud kolooniaid vallutada,siiski tegi seda. (togo,kamerun,uus-guinea)skslased olid head strateegid,aga halvad kolonisaatorid- palju ylestõuse.UUs kantsler Bülow.1900-1914:Jätkus majandusime.Toorainepuudus.Suurem export.Koostöö teiste riikidega.Bülow jätkas Bismarcki liini.Tõsteti kaitsetolle-raha sõjaväele ja laevastikule.Aafrikas oli 1904 ylestõus,parlament raha ei andnud,et maha suruda,Bülow saatis laiali,uus valitsus andis raha.Võidujooks INGL laevastiku pärast,jäädi alla.Treednaut.Tõsteti jälle makse,valitsus lagunes,keiser vallandas Bülowi.Välispol:Sakslased yritasid ehitada
Itaalia jäi rikkalikult killustatuks Rooma rüüstamine Tulenes sellest, et Itaalia sõjad polnud edukad Karl V palgasõdurite poolt 1527. a Palgasõdurid mõnitasid katolikku kirikut riietusid paavstiks ja sundisid roomlasi oma jalgu suudlema. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse Rüüstamise käigus tapeti üle 30 000 inimese Euroopa ja muu maailm Euroopa mõju maailma majandusele ja kultuurile suurim ajaloos Euroopa rahvad suurimad maadeavastajad ja kolonisaatorid Asustasid Ameerika mandri ja kehtestasid oma kolooniavõimu Aafrika ja Aasia kontinentidel Renesanss ja humanism Renesanss ja humanism Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene Otsiti eeskujusid antiikajast Renesanss Antiikkultuuri taasväärtustamine Humanism Inimlikkuse ausse tõstmine Ideed levisid üle kogu Euroopa Itaalia renesanss Tekkisid käsitööettevõtted ja pangad Rikkad ja suursugused pered rajasid linnadesse paleesid Linnad tellisid kunstnikelt
Et taltsaste sebrade füüsilised omadused jäävad hobuse ja eesli omadustele suurel määral alla, siis polegi nende kodustamise katsed eriti laialt levinud. Hobuse ja eesliga annavad sebrad viljatuid ristandeid - sebroiide. Looduses on sebrade peavaenlaseks lõvi. Aafrika põliselanikud küttisid sebrasid liha ja naha saamiseks. Sebrade ilus nahk ja nende võrdlemisi hõlpus küttimine meelitas Euroopast ligi väga rohkesti harrastus- ja elukutselisi jahimehi. Nii hävitasid kolonisaatorid vähem kui saja aastaga tohutul hulgal neid loomi. üks liik (kvagga) kadus jäädavalt, teised muutusid haruldaseks või säilisid ainult kaitsealadeI. Nüüd on osadele sebradele jaht täiesti keelatud, teisi tohib lasta vaid vähestes kohtades rangete limiitide alusel. Nahku kasutatakse hinnaliste suveniiride valmistamiseks. Sebrad sigivad ka loomaaedades ja taluvad hästi parasvöötme kliimat. LIIGID 1
profiilikujutisega, keskel seisab otsevaates olend, käes maopealine sau. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed.Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. steel VanaAmeerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli kõigi alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned ei tuntud mingeid lunastajamüüte ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid hispaanlased on kirjutanud inimohvritest, mida oma jumalatele tõid niihästi inkad kui ka asteegid. Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjustanud ka kunsti üldilmet sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada . Indiaanlane ei kartnud surma , ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat
Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused: Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng
AAFRIKA JA LADINA-AMEERIKA SARNASED JA ERINEVAD JOONED ARENGUS : Erinevat : · Ladina-Ameerika suutis ennast 20.sajandi alguseks peaaegu täielikult koloniaalsõltuvusest vabastada. Aafrika oli aga 1913.aastaks jaotatud täielikult Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia,Portugali, Saksamaa ja Belgia vahel. Hispaania kaotas oma viimased valdused Kuuba ja Puerto Rico 1898.a. Hispaania-USA sõjas. · Aafrikas osutasid omavahel vastupanu kolonisaatorid ja omavahel vaenutsevad hõimud, kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud).
Piirkonniti oli selle kasutamine erinev, sest eri piirkondades tegutsevad õiguskoolkonnad tõlgendasid islami õigust erinevalt.9 Mediinas tegutses Malikiitide koolkond, mille rajaks oli Abu Abdallah Malik ibn Anas.10 Bagdadis tegutses Hanbaliitide koolkond, mille rajajaks oli Ahmad ibn Hanbal.11 2.2 Islami karistusõigus koloniaalajastul Koloniaalsel ajastul mõjutas islami õigust kõige rohkem kolonisaatorite õigus: kolonisaatorid surusid peale Lääne õigust. Ent islami õigus ei kadunud, sest oli tihedalt seotud religiooniga. Võõras (s.h õigus-) kultuur ei saanud islamiühiskonna osaks. Et islami õiguse kasutamine oli keelatud, siis kujunes see mitteametlikuks õigussfääriks. Egiptuse karistusõiguse kujunemisele avaldas mõju common law ja Napoleoni koodeks. Egiptus, esimese Islami riigina, ei pidanud juba XIX sajandi lõpus enam Koraan´i, Sunna´t ja Idžma´t ainsateks karistusõiguse allikateks.12
· Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal:
hakkas Kuuba aina enam Nõukogude Liiduga paremini läbi saama. Kriis tekkis aga siis, kui Kuubalt avastasid USA õhujõud pommid, mis oleks jõudnud kuni kesk-Ameerikani välja. Inimkond seisis kui kolmanda maailmasõja äärel, kuid NSVL pinnis ikkagi USAlt välja lubaduse, et nad ei ründa sealolevat komunistlikku reziimi. Vietnam oli samuti üks kriisikoldeist. Pärast Jaapani lahkumist kehtestati korraks Veitnamis riik, kuid sinna jõudsid kohe endised prantsuse kolonisaatorid, kes võtsid võimu üle. Okupeeriti Vietnami lõunaosa ning loodi ka Lõuna-Vietnami riik. Oldi sõjajalal, kuid loodi ikkagi jaotusjoon põhja ning lõuna vahel.Põhja-Korea, millele andsid abi Nõukogude Liit, oli siiski väga raskes seisus. Nende riikide vahelist sõda mõisteti siiski ka kui kommunismi- natsionalismi vahelist sõda. Ameeriklased olid samuti huvitatud Vietnamist ja seega saadeti Lõuna-Vietnami sõdurid. Sõda läks vägagi veriseks ning hõlmas tsiviilisikuid. Lõpuks
kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida janust roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende sõjaretkedel Euroopas. Veinivalmistamise kunsti arendasid keskajal kloostrimungad, kes vajasid veini armulaua jaoks. Nad süstematiseerisid viinamarjasorte, veinivalmistamise viise ja maapinna omadusi. Tänu munkade kirjaoskusele laienes kloostrite kaudu veinivalmistamise kunst kogu Euroopasse. Ammustest aegadest saadik on kolonisaatorid endaga kaasa toonud viinamarjaistanduste rajamise. Viinamarjakasvatust kohtab nüüd kõikidel kontinentidel, v.a. Antarktikas. Antropoloogid on väitnud, et jooma hakkamine oli inimkonna ellujäämiseks tarvilik tingimus. nimelt on kääritatud joogid suhteliselt antiseptilised. Vesi oli sageli riknenud. Vee vältimine levis jõukamate kihtide hulgas ja alles pudelivee ajastu on teinud selles korrektiive. Veel 18. sajandil ei joonud Euroopa rikkad midagi muud peale veini, õlle, tee ja kohvi.
Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 2.3.KULTUURI SEOS USUGA: Vana-Ameerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned- ei tuntud mingeid lunastusmüüte, ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid- hispaanlased on kirjutanud inim-ohvritest, mida oma jumalatele tõid niihästi inkad kui ka asteegid. Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjutanud ka kunsti üldilmet- sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada. Indiaanlane ei kartnud surma, ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis
paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis ja põimtöid kullassepa kunsti tooteid ning tarbe ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. VanaAmeerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned ei tuntud mingeid lunastusmüüte ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid hispaanlased on kirjutanud inimohvritest mida oma jumalatele tõid niihästi inkad kui ka asteegid. Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjutanud ka kunsti üldilmet. Sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada. Indiaanlane ei kartnud surma ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat
Sõltumatuse Liiga e Viet-minh, mille esimees oli Ho Chi Minh. Viet-minch oli vietnamlaste vastupanuliikumise organisatsioon, mille eesmärk oli saavutada Vietnami iseseisvus, mille nimel tuli võidelda nii jaapanlaste kui prantslaste vastu. 1943. aastast tegutses Viet-minh Vietnami põhjaosas ja 1945 vabastas Hanoi. · 1945. a. Septembri alul, kui jaapanlased olid Vietnamist lahkunud ning endised kolonisaatorid prantslased ei olnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. · juba sept lõpus saatis Prantsusmaa sinna oma väed ja okupeeris maa lõunaosa koos pealinna Saigoniga · oma positsioonide kindlustamiseks otsustasid prantslased nõustuda Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Seda riiki tunnustasid ka USA, Suurbritannia ja mitu nende liitlast · prantslased üritasid kuni 1954
vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu Mimikri- Mimikri lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniaalpoliitika küllalt tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit, kasutama tema vaateid, väärtusi, institutsioone jne, et luua koloniseeritavast enda koopia
NSVL viis oma raketid Kuubalt ära. USA andis lubaduse, et ei ründa Kuubat, ega püüa jõga kukutada sealset Castro juhitavat kommunistliku valitsust. Kuubat kasutati hiljem veel aasta kümneid baasina, kust lähtudes üritas NSVL oma mõjusfääri laiendada ja kesk ja l- ameerika maadesse kommunistlikku revolutsiooni eksportida. Vetnami sõda 1945a septembri algul, kui Jaapanlased olid Vietnamist lahkunud, ning endised kolonisaatorid- Prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulutasid vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh'iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis Prantsusmaa sinna oma väed, keda toetasid Inglased. Prantslased okupeerisid maa lõunaosa, kos pealinna Saigoniga. 1946a detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami demokraatliku Vabariigi vastu. Esialgu oli neil edu, kuid pärast seda kui Ho Chi Minh*i valitsus
Madalmaa kaupmehi kutsuti friislasteks. Nende õitseng on seotud keskaegse Frangi riigiga neil oli suur õukond, mida on vaja varustada, samuti kloostrimajandus pakkus väljaveo kaupu. Friislaste õitsengu aeg oli 7-8 saj, millele järgnes viikingite domineerimine. Viikingid Varakeskaegne kaupmees erines tunduvalt kõrg- ja hiliskeskaja kaupmehest. Varakeskajal tüüpilisteks kaupmeesteks Põhja-Euroopas olid viikingid. Nad olid sõdalased, vallutajad, röövlid, hulljulged meremehed ja kolonisaatorid. Nende retkedega olid tihedalt seotud kaubavahetusega, aga tihti kujunes olukord selliseks, et seda mida ei saadud vahetuskaubana, see võeti jõuga. Seega käis kauplemine ja röövimine käsikes. Ülejäänud varakeskaja kaupmehed, kes ei tegelenud röövimisega, ei saanud sellegi poolest läbi ilma sõjakuseta. Võõrastel maadel tuli lihtsalt seista vastu äärmiselt paljude ohtudega. Pärast viikingeid võttis Hansa Liit üle Põhja-Euroopas kaubanduse liidripositsiooni.
Ameerika teised avastajad: · 1497-98 I ,,inglane" John Cabot (Caboto) randus II maailmas PA mandril (Newfoundland?) · Hispaanlane Juan P. de léon on I eurooplane, kes randub tänapäeva USA-s: Florida 1513 · Mehhiko langeb 1519-20, mille järel hispaanlased suunduvad edasi põhja ja lõuna poole (inkade purustamine 1533) · 1528 I hispaanlaste korralik ekspeditsioon PA-sse (Foridasse) · 1540 Francisco V. de Coronado uurimisreis PA Kolonisaatorid ja kolooniad 1565-1763 · Aktiivsed on ajastu suurriigid-koloniaalriigid I Hispaanlased: · 1565 rajavad I eurooplasete püsiasunduse PA-sse: St.Augustine Floridas · Peamine huvi koondub lõuna poole, kuna PA-st ei leita kulda! · Oluline ristiusu levitamine: misjonärid ja sõdurid · 1609 New Mexico (Santa Fe) · Hispaania proovib 17.-18. saj. kanda kinnitada tänapäeva Florida, Texase, New Mexico, Arizona, California aladel: Hispaania mõjuala
orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post- Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, "Can the Subaltern Speak?" 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999). Postkolonialistlikke kirjanikke: Hanif Kureishi, Hanif Äärelinna Buddha (The Buddha of Suburbia)
Jaapani tsivilisatsioon asutati 1000 ekr. Levinud on budism, taoism jne. Osade uurijate meelest võiks pidada ühtses Ida-Aasia kultuuriks, sest konfutsianistlikud juured on sees. Aga jaapan oli pikka aega eraldatud, säilinud on traditsioonid võib lugeda täiesti eraldi seisvaks tsivilisatsiooniks. Aafrika tsivilisatsiooni puhul ei ole teadlased ühte meelt. Liiga eripalgeline ja heterogeenne nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“. Aafrika roll maailma majanduses olnud üsna marginaalne (kullavarud, maardlad jne) Loodusrahvad ( Siberi, Ameerika põlisrahvad). Selle uskumuse abil üritavad inimesed selgitada loodusnähtused. Inglehart-Welzeli kultuurikaart näitab kui usklik on mingi rahvus. Eesti ja Hiina suht kõrvuti. Miks? Hiina väga töökas, juhikultus. Eestis
üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post- Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak?” 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999). Postkolonialistlikke kirjanikke: Hanif Kureishi, Hanif Äärelinna Buddha (The Buddha of Suburbia)
ülestõusu, mille käigus eestlased tapsid kõik sakslased ja taanlased, keda nad kätte said. Taani pöördus ordu poole. Ordu purustas mässulised Tallinna külje all. Viimasena alistusid saarlased 1325.aastal. Järgmisel aastal müüs võlakoorma all ägav Taani kuningas Eestimaa ordule. - Liivimaa nägi välja järgmine: suurimad alad kuulusdi Saksa Ordule, järgnes Riia peapiiskop ja siis juba Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. - Kolonisaatorid sattusid tihipeale omavhael konflikti, eriti piiskopid ja linnad orduga. Eestimaa ostmine tugevdas tunduvalt ordu positsioone Liivimaal. Ordu keelas tagastamast Riia peapiiskopkonnas hõivatud vara, mis ajendas paavst Innocentius VI 1354.aastal ordu kirkuvande alla panema. See kestis kolmkümmend aastat. See ei suutnud aga takistada ordu eneseteadvuse kasvu. Liivimaa sisevõitlustes saavutas ordu suure võidu 1397
Keskmised näitajad 2006. a baasaretusfarmides: seljapeki paksus 10,6 mm, ööpäevane juurdekasv ( 0 100 kg-ni) 593 g/ööpäevas, seljalihase (m. longissimus dorsi) läbimõõt 66,5 mm, viljakus 10,9 põrsast pesakonnas. 53. USA-s aretatud seatõud (djurok, hämpsir). Esimesed sead Ameerika mandril pärinevad aastast 1493, mil Kolumbus oma teisel reisil viis Kuubale ka 8 emist. Esimesed Inglismaalt pärit sead sattusid Ameerikasse 1585. a. Kolonisaatorid vedasid pidevalt Euroopast mitmesuguseid sigu Ameerikasse kuni 17. saj. lõpuni. Koos kontinendi järkjärgulise koloniseerimisega nihkus ka seapidamine järjest põhja-lääne suunas. 19. saj. algul, mil ehitati raudtee, hakkas ka seakasvatus intensiivsemalt arenema. 19. saj. I poolel oli Kentucky osariik seakasvatuse keskuseks, 20. saj. 20-ndateks aastateks nihkus põhiline seakasvatusregioon põhja poole - Missouri ja Iowa osariikidesse
Toimus rida uusajale omaseid muutusi: Koloniaalvallutused Reformatsioon Absolutism Valgustus Euroopa erinev arengutase: Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. Lääne- ja Kesk-Euroopa Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. Inglismaal: Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. Prantsusmaal: Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel).
Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas suri umbes veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda araablased, kasutades inimestelt pärit ,,rõugelima". Protseduuri tuntakse variolatsiooni nime all. 1718. aastal tõi Mary Montague (1689-1762), Briti Konstantinoopoli saadiku naine (kes oli, muide, mh ka feminist) kombe Euroopasse
Toimus rida uusajale omaseid muutusi: Koloniaalvallutused Reformatsioon Absolutism Valgustus Euroopa erinev arengutase: Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. Lääne- ja Kesk-Euroopa Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. Inglismaal: Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. Prantsusmaal: Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel).
Toimus rida uusajale omaseid muutusi: Koloniaalvallutused Reformatsioon Absolutism Valgustus Euroopa erinev arengutase: Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. Lääne- ja Kesk-Euroopa Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. Inglismaal: Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. Prantsusmaal: Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel).
(Uurijad) teaduslike uuringute motiividel/põhjustel. INTRUDERS Tulnukad, kes on ohtlikud meie OR MALEVOLENTS tsivilisatsioonile, sest nad ei austa (Sissetungijad meie ühiskonda. või pahatahtlikud) NEUTRALS Tulnukad, kes ainult vaatlevad meie (Neutraalsed) tsivilisatsiooni ega sekku kunagi meie tegemistesse. COLONIZERS Väike grupp tulnukaid, kes on (Kolonisaatorid/ otsustanud elada meie seas, nagu asustajad) meie. INTERACTORS Väike grupp tulnukaid, kes on otsustanud sekkuda (Sekkujad) meie ajalukku ja kui võimalik, teha muudatusi. 23 ¾ TULNUKATE KOHALOLU MAAL Praegusel ajal külastab Maad umbes 160 erinevat teadaolevat tulnukatüüpi. Järgnevad on kõige enam nähtud tüübid: Hallid, tüüp 1 on Rigelian-id Rigel tähesüsteemist
) Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria (halltõbi) oleks üks säärastest haigustest, mida arvati tekitavat sooaurud. Miasmid võisid olla mitte ainult lokaalsed, vaid levida nt ka tuulega või siis imbuda atmosfääri laipadest, prügist jne. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest. Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Rõuged on ajaloos olnud suured ,,tegijad". Ameerikas tapsid nad rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas surid umbes veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda araablased. 1718. a tõi Mary Montague (1689-1762), Briti Konstantinoopoli saadiku naine muuseas, feminist kombe Euroopasse. See oli eespool juba mainimist leidnud variolatsioon. 1721. a soovis kuninglik perekond end varioleerida enne seda sooritati natuke inimkatseid
Bioloogilised ründeained ei olnud tundmatud ka tatarlastele, kes 14. sa- jandil tänapäeva Ukraina linna Feodossija piirates lennutasid katapulti- dega üle linnamüüride katku surnud inimesi, et tekitada katkupuhangut linna kaitsjate hulgas. Samasugust taktikat rakendasid venelased Põhjasõ- jas 1710. aastal Tallinna piiramisel loobiti üle linnamüüri katku surnute laipu, lootes tekitada linnas katkupuhangut. Ameerika vallutamise ajal kasutasid esimesed kolonisaatorid efektiivselt biorelva indiaanlaste vastu. Nii jagas hispaanlasest konkistadoor Pizarro 16. sajandil indiaanlastele rõugetega nakatatud riideid. Samamoodi jaota- sid britid rõugetega nakatunud tekke 1763. aastal neile vaenulikele indiaa- ni hõimudele. Bioloogiline ründeaine tänapäeva mõistes arenes välja 19. sajandil, mil toimus läbimurre mikrobioloogias, kui pärast saksa professori Kochi töid oli võimalik eraldada ning kasvatada vajaminevaid patogeene (haigussei-
annaabi.ee 
