MAROKO TOIDU- JA JOOGIETIKETT (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Helerin Lääne
TH1
MAROKO TOIDU- JA JOOGIETIKETT
Referaat
Juhendaja : lektor Anne Roosipõld
Pärnu 2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Maroko köögist üldiselt 4
4
2. Maroko toidud ja joogid 5
2.1. Toidud 5
2.2. Joogid 5
2.3. Maitseained ja muud lisandid 6
Kokkuvõte 8
Kasutatud materjalid 9

Sissejuhatus

Referaadi eesmärk uurida Maroko toidu- ja joogietiketti.
Uurimisülesanded:

• selgitada välja Maroko rahvustoidud ning nende eripära;
  
• anda ülevaade Maroko köögist.
  

Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas kirjeldatakse Maroko köögi olemust ning ajalugu. Töö teises osas räägitakse traditsioonilistest Maroko toitudest, jookidest ning maitseainetest.

1. Maroko köögist üldiselt

Maroko kööki peetakse üheks tähtsaimaks köögiks kogu maailmas. Üheks põhjuseks on see, et Maroko kööki on väga palju mõjutatud. Maroko toitudesse on jätnud ajaloolise jälje immigrandid ja kolonisaatorid. Esimeste elanike, berberiteaegsed toidud on siiani Marokos ühed põhilised (näiteks tagine, kuskuss). Araablaste invasioon tõi Marokosse uusi vürtse, pähkleid ja kuivatud puuvilju, ja hapu ning magusa kombinatsioon, mida saab tunda tagines ja lambas. Maurid tutvustasid Marokole oliive, oliivimahla ja tsitrust. Maroko kööki on mõjutanud veel väga paljud teised köögid.
Marokolaste söömisharjumused erinevad mõneti teiste riikide harjumustest. Hommikusöögiks söövad marokolased tavaliselt leiba oliiviõliga, pannkooke (crepe), joovad teed. Lõunasöök on Marokos tähtsaim toidukord. Kõik pereliikmed tulevad koju ning istuvad ümber madala laua. Traditsiooniliselt, pere naisliige tuleb enne sööki veepada , seebi, alumiinium vaagna ja rätikuga, mis on asetatud ta käsivarrele. Ta käib kõikide laua taga istuvate liikmete juures, valab nende kätele natuke vett, et neid seebiga pesta. Söömine algab siis, kui kõik pereliikmed on laua taga ning perepea ütleb „bismillah“ (Jumala nimel). Marokolased kasutavad söömiseks paremat kätt ja tükk leiba, et toitu kätte saada. Tavaliselt pakutakse lõunasöögiks erinevaid salateid ning taginet või kuskussi. Pärast nö pearooga, tuuakse lauale puuviljavaagen ning serveeritakse teed.

2. Maroko toidud ja joogid

2.1. Toidud

Maroko on tuntud mitme toidu poolest. Üheks tuntumaks on kuskuss. See on berberite traditsiooniline toit. Kuskuss on nisutang , mida tehakse durumnisu koorimata teradest. Traditsioonilise kuskussi tegemine nõuab palju aega ja üritamisi.
Tagine on samuti traditsiooniline berberite toit. Tagine on liha ja juurvilja hautis, mida tavaliselt valmistatakse koonilises savipotis, et aur saaks tõusta, kondenseeruda ning tilkuda tagasi hautisele. Taginet saab teha praktiliselt kõigest: lihast, kanast, kalast , juurviljadest ning puuviljadest. Igal Maroko osal on oma viis, kuidas taginet valmistada. Kuna tagine valmistamine võtab kaua aega, hakkavad naised ettevalmistusi tegema kohe pärast hommikusööki.
Pastilla on Andaluusia toit, mille tõid Marokosse moorid, kui lõunahispaanlased neid 15. sajandil taga ajasid. Sellest ajast peale on pastilla Maroko üks põhiroogasid. Kuna ka pastilla valmistamine võtab kaua aega, valmistatakse seda enamasti ainult pulmadeks või mõneks muuks tähtpäevaks. Pastilla on suur pagarilaadne toit kana või tuviga täidisega, mis on mässitud õhukesse, krõbedasse, taigna kesta, ning kaetud kaneeli ja suhkruga . See annab toidule unikaalse magusa ning soolase maitse.

2.2. Joogid

Kõige populaarsem jook Marokos on roheline piparmündi tee. Marokolased ise kutsuvad seda naljaga Maroko viskiks. Head piparmündi tee tegemist peetakse Markos lausa kunstiks ja tee joomine sõprade ning perega on igapäevane traditsioon. Alati, kui tuleb külaline, siis esimena asi, mis talle pakutakse ongi piparmündi tee. Marokolastel on ka oma tee tseremoonia . Piparmündi teed pakutakse traditsiooniliselt väikestest klaasidest, kuigi mõndades poodides pakutakse seda kõrgetest klaasides, mille sees on piparmünt. Marokolased eelistavad teed juua ohtra suhkruga.
Mõned marokolased naljatavad, et töötus on nii suur, et mehi leiab rohkem kohvikutest kui töölt. Kohvikud ongi enamasti meestele mõeldud, kuid suuremates linnades on ka mõningaid erandeid. Türgist on Marokosse tulnud must kohv (qahwa kahla). Inimesed joovad kohvi aga ka piimaga . Qahwa meherris on kohv natukese piimaga. Helib meherris on selle vastand – piim natukese kohviga. Nende vahel on qahwa nus-nus: pool piima ja pool kohvi.
Kuigi islam ei luba alkoholi joomist , võib siiski mitmeid marokolasi (enamasti mehi) näha baaris ning alkoholi ostmas. Prantslased tutvustasid marokolastele veini tegemist ning Marokos on siiamaani veini tegemise tööstus. Silmapaistavaim veinikelder Marokos on Celiers de Meknes, mis valmistab mitmesuguse kvaliteediga maitsvaid veine . Odavaim vein maksab umbes 30 DH (~2,6 eurot). Maroko parimad veinimargid on Guerrouane, Domain Sahari Reserves, Beauvallon and Medaillon.

2.3. Maitseained ja muud lisandid

Maroko toidud on märkimisväärsed ohtra maitseainete kasutamise pärast. Kuivatatud ingver, köömen, sool, must pipar ja kurkuma on segu, mida leiab pea igast taginest ja kuskussist. Köömenit kasutatakse peaaegu igas Maroko toidus ja seda peetakse nii oluliseks maitseaineks, et köömeni leiab tavaliselt laualt soola ja pipra kõrvalt. Kaneeli kasutatakse tagines, pastillas ja puuvilja salatites. Paprika ja Sahara tšiilisid kasutatakse tomatipõhistes toitudes, juurvilja tagines ja marinaadides , et vürtsi lisada. Kreemi magustoitudes kasutatakse kardemoni. Seesami seemneid võib leida küpsetistes ning on väga olulised ramadanis, et teha ramadani desserti. Puljongites võib kasutada ka nelki.
Marokos kasutatakse ka mitmeid erinevaid maitsetaimi. Peterselli ja qsbouri (petersell ja koliander) müüake turul alati koos. Neid maitsetaimi kasutatakse Maroko toitudes kõige rohkem. Piparmünt on teine tähtsaim maitsetaim , kuna sellest tehakse Maroko piparmündi teed. Absint on illegaalne mõnes riigis oma ergutava narkootilise omaduse poolest. Marokos aga on absint talvel piparmündi asendaja . Aniisi kasutatakse küpsetistes ning leivas.
Roosivesi ning apelsini lille vesi on tähtsad koostisosad magustoitudes nagu pastilla ning puuviljasalatid. Neid kasutatakse ka mõndades jookides nagu puuviljamahlad.
Datlid on Maroko riiklik erisus. Neid kasvatatakse lõunas, Goulmima piirkonnast Zagora ja Draa oruni. Datleid kasutatakse palju näiteks tagines. Viigimarjad, kuivatatud aprikoosid ning kuivatatud ploomid on veel mõned kuivatatud puuviljad, mida kasutatakse tagines. Mandlid ja kreeka pähklid on kõige enam kasutatud pähklid Marokos. Mõlemat kasutatakse pastillas.

Kokkuvõte

Antud töö andis hea ülevaate Maroko köögist. Sai teada väga palju uut ja huvitavat ning samal ajal ka marokokeelseid sõnu.
Huvitav oli see, et marokolased on suured teejoojad. Nad joovad igapäev piparmündi teed. Veel oli huvitav või isegi üllatav see, et absint on Marokos legaalne ning, et seda kasutatakse talveperioodil piparmündi asendajana.
Üldiselt aga oli huvitav, et Marokol on tegelikult väga palju pakkuda ning, et nende kööki on väga palju mõjutatud. Maroko köök pakub küllaltki tervislikku valikut. Enamus toorainest kasvatatakse ise, mis on väga positiivne.

Kasutatud materjalid

http://fescooking.com/the-art-of-moroccan-cuisine

http://en.wikipedia.org/wiki/Moroccan_cuisine

toidutare.ee/tööriistad/sõnastik/toiduained/teravili/13D6B/
9