Euroopa rahvad ja riigid (0)

Euroopa rahvad ja riigid
Inglismaa
20sajandi algul oli Inglismaa suurimaks koloniaalriigiks maailmas. Koloonitel oli eriline osa Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha.
Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus. 3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise.
1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid . 1900 loodi tööerakond ( leiboristid ). Erakond ühendas tööliste ametiühinguid. 1906 aastal tulid võimule liberaalid, kes viisid läbi mitmeid reforme: 1)Kehtestati vanaduspensionid vaesteke alates 70. eluaastast. 2)Vaesed vabastati otsestest maksudest. 3) 1911 khetestati sotsiaalkindlustuse seadus, millega seati sisse abiraha tööpuuduse, haiguse ja invaliidsuse puhul. 4) Parlamneid valitsusaega lühendati seitsmelt viiele aastale. Ning vähendati ülemkoja ülemtähtsus.
Sotsiaalsete reformide läbiviimine ning suurte kulutuste tegemine relvastusele tõid kaasa kaudse maksude tõstmise. Inglismaa välispoliitika oli aktiivne: 1)Aastate 1989- 1902 toimus Inglismaa Buuri sõda, ille käigus arvati Buuri vabariigid Inglismaa koosseisu. 2)sõlmiti kompromissid koloniaalküsimustes Saksamaa ja Prantsusmaaga. Venemaaga jagatskse Iraan . Saksamaaga jagatakse Türgi ja Mesopotaamia . 3) Pandi alus Briti rahvaste ühendusele.
Prantsusmaa
20.sajandi algul tõi Prantsusmaa majandusellu mitmeid muudatusi: 1)Kiiresti arenes metallurgia tööstus, tekkisid uued tüüstusharud ( mootorid ). 2)Tekkisid kriisinähtused vanades tootmisharudes: *siiditööstuses hakkas konkureerima poolsiid, mis oli vastupidavam ja odavam. *veinitootmises hakkasid naturaalveinidega edukalt konkureerima piiritusveinid mis olid kangemad ja odavamad. 3)Prantsusmaal kujunes ulatuslik rantjeede kiht, kelle raha oli pankades hoiul või riigile laenatud ning kes ei teinud tööd vaid elasid protsentide arvel.
Prantsusmaa poliitiline elu oli aktiivne, mida iseloomustab: 1) suured skandaalid (Dreyfussi skandaal , Panama skandaal) 2)mitme parteilisus , jõudude polariseerumine : (Radikaalsotsialistid – lihtrahvas , otsustavad reformid ; Monarhistid – aristokraadid , monarhia taastamine). 3)Teravalt tõusis päevakorda kiriku osa ühiskonnas: 1901 saadeti loata tegutsevad religioosssed organisatsioonid laiali. 1902-1906 suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel õpetamine. 1905 vastuvõetud seadusega lahutati kirik riigist. Kiriku varandused võeti riiklikult arvele ning kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus.
1906 aastal sai peaministriks George Clemenceau , kes üritas läbiviia mitmeid sotsiaalseid reforme (ebaõnnestunult). 1913 valiti presidendiks raymond Poincare, kelle juhtimisel valmistuti sõjaks Saksamaaga. Prantsusmaa välispoliitikas toimusid järgmised sündmused: 1)Koloniaalpoliitikast põhjustatud rivaalitsemine Inglismaaga suudeti lõpetada 1904 aasta Südamliku Rahuga. 2) Suhteid Saksamaaga varjutasid aga konfliktid Maroko pärast. 3) üritati maha suruda marokolaste vastupanu
4)tugevdati liitu Venemaaga Saksamaa vastu.
Saksamaa ja Austria-Ungari
20sajandi algusekso li Saksamaast kujunenud üks juhtivamaid tööstusriike: 1) Saksamaa andis 16% maailma tööstustoodangust Eriti kiirest iarenes metallurgia tööstus. 2)Kasvasid suurfirmad, kartellid ja sündikaadid (AEG, KRUPP) 3) Linnastumine 4)Proletariseerumine – järjest mõjukamaks muutusid palgatöölised. 5)Aadli ja kodanluse lähenemine 6)Poliitilises elus domineeris imperialistlik välispoliitika: * monopolide rahvusvaheline aktiivsus. *toimus üleminek maailma poliitikale, selleks rajati tugev laevastik . *Võitlus ülemvõimu pärast maailmas. * Teostati julma koloniaal poliitikat, mis tõi kaasa vastuhakud. *Toimus Saksa imperialismi edasitung Lähis-Idas. *Imperialistlik poliitika tõi kaasa täiendavad väljaminekud, mistõttu tõsteti erinevaid makse. *kaasnes šovinismi kasv ning teravnesid suhted vähemrahvustega.
Austria-Ungari põhilised probleemid 20.sajandil: a)Saavutati raskustega monarhia, sest enamus pooldas autonoomiat või täielikku iseseisvust. b) suurmaavaldajate patriarhaarne võim rentnike ja sulaste üle.
Itaalia Ja Hispaania jt Euroopa riigid
Itaalia poliitilist süsteemi hoidis koos transformism ehk keeruline poliitiline kunst , mis eeldas tasakaalu säilimist mõjukate rühmituste vahel riigis, see saavutati äraostmise ja terroriga, millega manipuleeriti vaeseid. Hispaania transformism erines sellepoolest, et separatistide, karlistide ja anarhistide vastu kasutati julmemat vägivalda kui Itaalias. Pettumus ja rahulolematus haaras enamikku Itaalalasi, mistõttu said Itaaliale iseloomulikuks kõiksugu radikalismid. Sotsialistlikus parteis eristus revolutsiooniline grupeering, mis eitas liberaalset turumajanduslikku korda ning kutsus üles seda kukutama massiliste streikidega.
Esimese maailmasõja ajal vähenesid Hispaanias sotsiaalsed ja poliitilised vastasseisud, sest riik oli neutraalne ja see oli majanduslilikult kasulik: sõdivatele riikidele sai müüa põllumajandustoodanguid ja toorainet.
Erinevalt Lõunamaadest kasutati Põhjamaades liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid. Linnad arenesid kiiresti kaubanduse ja tööstusega, külades kujunesid varakad väikeomanikud. Nendes maades toimisid stabiilsed põhiseadusele rajatud liberaalsed režiimid, mis arenesid demokraatia suunas.
Keisririigis oli Soomel eriline staatus: seal ei kehtinud sõjaväe kohustus, Soomel oli oma rahasüsteem.
Belgiale ja Hollandile tekitas probleeme nende geograafiline asend, sest nad paiknesid rivaalitsevate rantsusmaa , Saksamaa ja Inglismaa vahel ja nad olid pidelvalt sõttakiskumise ohus ning pidid panustama riigikaitsesse nagu naabrid .
Euroopa kõige vasem piirkond oli Balkani poolsaar. Balkani maades puudisid Euroopa tüüpi ühiskondlikud struktuurid . Teravete ühiskondlike suhete ja meeleolude omapära tõttu muutus Balkani poolsaaar Euroopa „püssirohu tünniks“.