Koloniaalsüsteemi lagunemine (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

· 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). · Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. · Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis

Ajalugu

4

docx

Vietnami sõda

PRTsusmaa URO/USA ja NSVL sundisid sqdivaid pooli sqjategevust lqpetama V2henes SRB ja PRTsusmaa mqju maailmas , suurenes NSVL autoriteet L2his-Idas NSVL'l oli qnnestunud kqigile vaatamata positsioone tugevdada.Laane autoriteet langes , ikesatud rigid mqstsid , et sealt pole abi loota. NSVL uskus , et maailma tuumasqjaga hirmutades qnnestub kapitalistlik sustem taganema sundida ning h2vitada 4.Kolooniate lagumise pqhjused 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: * Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina- Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). * Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. * Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis

20. sajandi euroopa ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

Kriisi küpsemine ● Ms käis üle jõu -> kriis viis revolutsiooni lävele ● Rahutused sõjaväes (vilets varustus, kaotatud elud) ● Majanduslik kaos (tööjõu, tooraine, transpordi, kütuse kriis -> nälg) ● Keisrivõimu autoriteedi langus (Rasputin alandab mainet) ● Rahulolematuse kasv (moraali langus, töölisliikumised, paleepöörde plaanid) Veebruarirevolutsioon 03.03.1917 Põhjused 1) Venemaa on I maailmasõjast laostunud 2) Armee lagunemine (palju hukkunuid, halb varustus, pooldasid ülestõusnuid) 3) Rahva rahulolematus Tulemused 1) Monarhia kukutamine 2) Venemaa pole enam vabariik 3) Romanovite dünastia lõpp ● 2. Märts Nikolai II andis troonist lahti -> vend ütles lahti (Romanovite dünastia/monarhia lõpp) -> riigi duuma pani kokku ajutise valitsuse (tegi reformid) ja saadikute nõukogu Kaksikvõim Ajutine Valitsus ○ Lvov ○ Asutav Kogu, demokraatlik vabadus

12. klassi ajalugu

46

odt

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi

Rahvusvahelised suhted: teooriad, lähenemised,...

30

docx

II MS ja Külm sõda

aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelõdvendusega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Alguseks võib pidada Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Külma sõja käigus prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises e. võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati oma mõjuvõimu laiendada Kolmandas Maailmas e. riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega ka kommunistlikku idablokki. 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?

Ajalugu

64

doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti ?

Riigiteadused

44

docx

Lähisajalugu: Külm sõda

Piir rajati kogu Ida-Saksa läänepiirile (ümber Lääne-Berliini) (KÜLMA SÕJA SÜMBOL). Tõestas maailmale, et sotsialismileer on hiiglaslik vangla  Sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti juhtimisel alustas SM lepituse otsimist II MSs natside rünnaku all kannatanud rahvastega (1970 põlvitamine Varssavis), Brandt normaliseeris suhted I-SMga, sai Nobeli rahupreemia 9. Koloniaalsüsteemi lagunemine  1950-1960ndatel hakati koloniaalaladel rääkima vabaduses ja õigusest seda realiseerida  Alžeeria vabanemina PM võimu alt, mis oli toimunud verise sõja kaudu, oli signaaliks paljudele rahvastele o Mõisteti, et Läänt on küll raske sõjaliselt võita, kuid lääneriigid ei suuda enam poliitliselt verise sõja taaka kanda, eriti, kui vabastusarmeed suunavad löögid tsiviilobjektide pihta

Ajalugu

89

doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu

Kommentaarid (0)