Milleks on vaja kohalikku ajalehte? Minu arvates on iseenesestmõistetav lugeda kohalikke uudiseid, sest mis mõte on ennast harida, so õppida, kui ma ei märka enda lähimat ümbrust? Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemise...
Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis 1. Pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, valla omavalitsus läks eestlaste kätte, suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks k...
Peamised reklaamikanalid TELEVISIOON Eelised · Väga lai auditoorium · Emotsionaalne · Pilt, kiri, hääl, liikumine · Suunatav kindlale auditooriumile · Laiad võimalused loovaks reklaami tööks Puudused · Koostamine, näitamine kallis · Lühike esitusaeg · Korduvesitus/hakkab häirima · Keerulist teavet raske esitada · Reklaamipause ei pruugita jälgida RAADIO Eelised · Odavalt edastatav · Suunatav sihtauditooriumile · Kiiresti korraldatav ajas ja ruumis · Heli ja hääle mõjus kasutus Puudused · Pole nähtav · Sõnum lühike, võib kaotsi minna · Keerukat teavet raske edastada · Kuulatakse taustaks, tähelepanu hajub AJALEHT tähtsaim kohalik meediakanal Eelised · Sõnum infoallikaks ja uudiseks · Lühike edastusprotsess · Tagatud levi (tellimused) · Madal hind · Hõlpsasti paigutatav ja muudetav · Kohalikku turgu hästi valitsev · Saab säilitada · Tarbija ...
Eesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud. Määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade...
Inglise keel Holidays package holiday-puhkusepakket trip-reis tour-ringreis resort-kuurort to go on holiday/take a vacation-puhkusele minema to go sightseeing-vaatamisväärsusi vaatama minema to stay in a guesthouse-peatuma külalistemajas coach-reisibuss to hire a car-autot rentima cruise-kruiis beach-rand scenery-maastikupilt wildlife-loodus tent-telk mobile home-haagissuvila pool-bassein equipment-varustus remote places-kõrvalised kohad ancient cities-iidsed linnad white water rafting-kärestiku parvetamine adventure-seiklus cable car-tõstuk backpacking-seljakotiga reisimine to be fed up-kõrini olema abroad/aboard-välismaal/kaldal high season-kõrghooaeg travel agent's-reisibüroo to cash travellers'cheques-tsekke sularahaks tegema jab-süst to book a ticket in advance-proneerima piletit ette regional cuisine-kohalik köök handicrafts-käsitöö accommodation-majutus well-equipped-hästi varustatud Travelling Chec...
Inglise keel Holidays package holiday-puhkusepakket trip-reis tour-ringreis resort-kuurort to go on holiday/take a vacation-puhkusele minema to go sightseeing-vaatamisväärsusi vaatama minema to stay in a guesthouse-peatuma külalistemajas coach-reisibuss to hire a car-autot rentima cruise-kruiis beach-rand scenery-maastikupilt wildlife-loodus tent-telk mobile home-haagissuvila pool-bassein equipment-varustus remote places-kõrvalised kohad ancient cities-iidsed linnad white water rafting-kärestiku parvetamine adventure-seiklus cable car-tõstuk backpacking-seljakotiga reisimine to be fed up-kõrini olema abroad/aboard-välismaal/kaldal high season-kõrghooaeg travel agent's-reisibüroo to cash travellers'cheques-tsekke sularahaks tegema jab-süst to book a ticket in advance-proneerima piletit ette regional cuisine-kohalik köök handicrafts-käsitöö accommodation-majutus well-equipped-hästi varustatud Travelling Chec...
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
Referaat aines TTO 0050 EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Üliõpilane: Matrikli nr: 072211 Juhendaja: Töö esitatud: 29.09.2011 a. Töö arvestatud: Tallinn, 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Detailplaneeringust 3-4 Detailplaneeringu algatamine 4-7 Detailplaneeringu kehtestamine 7-8 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb üksteist täiendavatest te...
1)Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed.Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku ülesehitamisel piiskop Joachim Jhe...
Seminar 2: Avalikustamine Eesti kohaliku tasandi planeerimisprotsessis 1. Milliseid seaduses nimetatud suhtlus- ja infokanaleid ning viise kasutatase huvitatud osapooltega suhtlemiseks ja nende informeerimiseks kohalike planeeringutega seoses ? vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud); informatsioonitahvel (sõlmpunktides – bussipeatused, poodide juures jms); avalik arutelu; avalik väljapanek; infotahvel detailplaneeringu alal. 2. Mitu korda aastas peab kohalik omavalitsus informeerima avalikkust kava...
Sissejuhatus Eesti keel kujunes välja ja seda hakati kõnelema ligikaudu muinasaja lõpul. Täpsemalt tekkis see kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici Alt-Zellest ja tema nimetut kaaslast, kui nad neid 1215. aastal enne tapmist piinasid, nii nagu seda kirjeldab Chronicon Liv...
Tervise Arengu Instituut Täidab Tervise Arengu Instituut ,,TEIP" Hiiu 42, 11619 TALLINN ............./............./............. Projekti valdkond ........................................ . Kontaktisik: Reelika Viitamees Tel. 6593972 Taotluse esitamise aeg E-mail: [email protected] 2012 ............... ·PROJEKTI NIMETUS: SKI Saab Ka Ilma ·PROJEKTI JUHT Ees- ja perekonnanimi: Telefon: E-post: Vanus: ·KOOL Kooli aadress: Klass: Koolipoolne juhendaja: (ees- ja perekonnanimi, telefon) Kas kool kuulub tervist edendavasse võrgustikku? ·PROJEKTI TEGEVUS ...
Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujund...
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus...
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 16.mai 1819. a. 13. juuli 1890. a. (Referaat ajaloost) Maria Kaare, 5 c klass Juhendaja: Tuuli Hiiesalu Tartu 2006 2 Sisukord Jannseni elukäik lk 3 Jannsen Pärnus. "Perno Postimees" lk 5 Jannsen Tartus. "Tartu Postimees" lk 7 Kasutatud materjalid lk 11 3 Jannseni elukäik. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mail 1819 aastal Vana-Vändra vallas, kui Vana-Vändra mõisa möldril ning Tõrvaaugu kõrtsimehel Adol ja tema naisel Mallel sündis poeg, kelle nimeks pandi Jaan. Priinime Jensen sai ta paari aasta pärast. Kui ta 23-aastas...
ENSV AJALUGU Valitsemine: Ei olnud elukutselised poliitikud, nende ülesandeks oli vaid hääletamine, kõik muu oli nende eest ära tehtud. Valitsust nimetati ENSV ministrite nõukoguks, kohalik võim kuulus külanõukogudele (volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV's olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma. Peale küüditamist oli 64% taludest kolhoosides, 1951 aasta alguseks juba 92%. Seega suurendati veel maksukoormust. Algul olid väikesed külakolhoosid. Kastutati ära küüditatud inimeste talusid. Esimeste kolhooside tootlikkus oli väike. Industrialiseerimi...
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks....
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjas...
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
Andrus ,,Beebilõust" Elbing Andrus Elbing ehk Kessu ehk Beebilõust sündinud 24. juulil 1981 Kuressaares on eesti luuletaja ja räppar. Juba 15-aastaselt sattus see noor Saaremaa poiss Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse, kuna kohalik Saaremaa julgeolekuteenistus pidas noort Elbingut ühiskonnale ohtlikuks ja kahjulikuks nähtuseks. Sealt tegi mees ka oma esimesed sammud tutvumaks hiphop muusikaga ning 1998. aastal lõi ta nüüd grupeeringu HaDeC koos nüüdseks oma albumi ilmutanud, samuti Saaremaalt pärit räppari Okym Riimiga.Grupi tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest 2000. aastal määrati Beebilõust mitmete erinevate kuritegude eest viieks aastaks vangi. Koos kongikaaslase Raimond Kukuskini ehk JR Rhymes ´iga loodi seal grupeering Verba Ab Intra, mille materjal lindistati salaja tsoonis ning läbi äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist n...
Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki t...
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõp...
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rah...
TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonest...
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
Turundus 1) Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine 2) Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem 3) Turundus kui tootmise juhtimise kontseptsioon Turundus laiemas tähenduses: igasugune tegevus vahetuse korraldamisel. Turundus kitsamas tähenduses: ettevõtte juhtimise oluline osa. Turundust vaadeldakse kahest aspektist: filosoofiana ja juhtimise konseptsiooniga Turundus kui vahekontseptsioon Õppimise tähtsus: 1) mõjutab otseselt iga inimest 2) majanduse olulisim koostisosa 3) määrab kõikvõimalike organisatsioonide edukuse Turundus ehk marketing tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Hõlmab nii toodete ja teenuste reklaami, turu-uuringuid, hinna kalkuleerimist kui ka müügi korraldamist. Kõik, mis aitab kaasa vahetustegevusele! Peamised turundussuu...
Haldusõigus Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Õigusharud Riigiõigus Tsiviilõigus Haldusõigus Karistusõigus Protsessiõigus Õigus on loodud in...
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
Setu Kuningriigi Päev Uurimistöö Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................3 2. Kuningriigi päeva traditsiooni loomise ajendid.......................4 3. Paul Hagu..................................................................5 4. Setu Kuningriigi Päeva korraldamine..................................6 5. Muutused aegade jooksul................................................7 5. Muutused 1. ja 6. Kuningriigi päeva korralduses....................7 6. Setu Kuningriigi hümn...................................................8 7. Sootskad ja aasta, mil nad sellesse ametisse(taas) valiti ............9 8. Kokkuvõte..................................................................10 9. Kasutatud allikad..........................................................11 10. Seto Kuningriigi Päeva Lastepäeva programm.........................12 11. Fotod Setu Kuningriigi ...
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linn...
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige liikmeskonna kasvus, meedia huvis, kaasatuses ühiskondlikesse ja poliitilistesse protsessidesse. Buumi vaibudes algas EELK-le vaiksem ja rahulikum ajajärk, mille käigus on tulnud tegeleda tõsiselt enda identiteedi otsingu ja oma koha leidmisega Eesti ühiskonnas ning rahva teadvuses, samal ajal ühtaegu kohanedes areneva ühiskonna ja riigiga. See periood ei ole olnud...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://mater...
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahi...
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * lo...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
Millist mõju avaldas maffia USA ühiskonnale? Sarah Raichmann SISSEJUHATUS Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab maffiat järgnevalt: ,,terroristlik salaorganisatsioon Sitsiilias vm.; mingit eluala mitteametlikult valitsev v. valitsema pürgiv rühmitis". See tähendab, et tegemist on ebaseadusliku ning suisa kuritegeliku omaalgatusega, mille põhieesmärk on valitseda või omada kontrolli mingisuguse ala või territooriumi üle. Sedaviisi on säärane rühmitus, juba oma olemuselt, ühiskonda ohustav. Organiseeritud kuritegevus, sai esmalt algust Sitsiilia saarel. Seal 19. sajandi keskel rühmad kohalikest sitsiillastest hakkasid moodustuma, et seista vastu mitmetele võõrvõimudele, mis sel ajal nende vabadust piirasid. Inimesed grupeerusid ning neid hakati nimetama ,,mafiosodeks". Sel ajal ei olnud sõna seotud kuritegevusega, kuid kui vastuhakuga keskvõimule. 20. sajandiks eraldusid neist rühmitustest väikesed armeed nimega ,,mafie", mis olid h...
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. • Konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. • Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. • Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. • Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. • Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. • Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. • De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. • Kont...
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. · Konversioonne turundus mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. · Stimuleeriv turundus turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. · Arenev turundus nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. · Re-turundus nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. · Sünkroturundus nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. · Säilitav turundus turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. · De-turundus nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. · Kont...
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii vene...
Mainori Kõrgkool RÄTSA PUHKEKODU Äriplaan Koostaja: Tiina Juurmann Rakvere 2008 SISUKORD ETTEVÕTTE ÜLDANDMED....................................................................................................2 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................................... 3 PROJEKTI KIRJELDUS.............................................................................................................5 Teenused:.................................................................................................................................5 Tootmine..................................................................................................................................6 Keskkond................................................................................................................................. 7 TURUS...
Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti...
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühe...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Postimehe lühiajalise individuaalse mõju analüüs Meedia efektid ja efektiivsus 1. kodutöö Liis Buht A84426 Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Tähelepanu äratamise võtted......................................................................................4 1.1. Psühholoogiline lähedus......................................................................................4 1.2. Aktuaalsus......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
