Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet
1) Tekstiilitööstus – Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur: suurim tööstusettevõte Eestis (kedratud puuvillane riie). Balti puuvilla manufaktuur Tallinnas, Kärdla kalevivabrik, Sindi kalevivabrik. 2) Puidu- ja paberitööstus – Räpina paberi- ja tselluloositööstus. Tallinna, Pärnu 3) Masina- ja metallitööstus – raudteetehased Tallinnas. 4) Ehitusmaterjalide tööstus – tellise- ja lubjatehased üle kogu Eesti, Kunda ja Aseri tsemenditööstus. 19. saj. oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20. saj. Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). lk. 144 Linnu oli 12 (Tallinn, Narva, Paldiski, Rakvere, Paide, Haapsalu, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Kuressaare). 19. saj. I poolel moodustasid linnaelanike seas enamuse sakslased. Linna juhtis raad, kuhu valiti raehärrasid vaid sakste seast. 19. saj
enesetunnetus. See oli organiseeritud tegevus rahvuse eneseteadvuse ja enesemääramise äratamiseks. Põhjuseid oli mitu: romantismi levik filosoofias ja kirjanduses ja kunstis, valgustusideed. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõjad tõid kaasa rahva eneseteadvuse tõusu paljudes maades. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel oli tähtis roll talupoja maailma avardumisel ( pärast pärisorjuse kaotamist). Hakkasid arenema teedevõrk ja postijaamade süsteem. *K.J.Peterson(1801-1822) esimene eesti soost rahvuslane. Õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofia osakonnas. Südis Riias kirikuteenri pojana, õppis ka seal alguses. Hiljem õppis jah tartus juba. Kultuuriloos teatakse Petsi tänu eestikeelsetele luuletustele. Tema sünnipäeval 14. märts on emakeelepäev. * Ülikool taasavati 1802. Varsti sai see tuntuks ka juba mujal maailmas. Tartu Ülikool oli 19. sajandil tähtsaim baltisaksa vaimuilma mõjutaja eesti- ja liivimaal
Puidu- ja paberitööstus: Tallinna tikutööstus, Viljandi tikutööstus, Räpina paberi-ja tselluloositööstus, Pärnu paberi- ja tselluloositööstus, Tallinna paberi- ja tselluloositööstus, Narva puidutööstus. Masina- ja metallitööstus: Raudteetehased Tallinnas. Ehitusmaterjalidetööstus: Kunda ja Aseri tsemenditehased, tellise- ja tsemenditehased üle kogu Eesti. 19.sajandil oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20.sajandi algul aga Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Tänu tööstuse kiirele arengule, ühiskonna sotsiaalsele kihistumisele ja kaubalis-rahaliste suhete arengule toimus Eestis linnastumine. Kui Eesti linnades elas sajandi keskel kokku vaid 62 000 inimest, siis sajandi lõpul elas seal umbes 181 000 inimest. 20.sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suurimad Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga)
Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19. sajandil (ülikool, rahvaharidus, eestikeelne kirjasõna, rahvusliku haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19
nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856
paremat elu. Enamik talupoegi maad ei saanud, kuid vähestes kohtades nagu Kihnu jagati tõepoolest maad. Samuti hakkasid eestlased välja rändama ka Venemaale, kus oli võimalik osades kohtades, eriti Siberis omale maalapp saada. 1849. aastal võeti vastu viimane suurem talurahvaseadus, mille kohaselt oli talupoegadel võimalik talusid endale päriseks osta. Talu ja mõisa edu sõltus aina rohkem oskuslikust majandamisest. Sajandi vältel kerkisid esile ka mõned eesti soost haritlased, nagu K. J. Peterson, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald. Loodi mitmeid haridusseltse, nagu suures osas Faehlmanni eestvedamisel 1838. aastal loodud Õpetatud Eesti Selts, mis oli estofiilne ja tegeles tol ajal peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Hakkas välja kujunema ka rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Hariduse levikus mängis olulist rolli aastal 1802 taasavatud Tartu ülikool. Samuti loodi sajandi alguses kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja
Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 1762. aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keskvõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783. aastal uus halduskorraldus, mida nimetatakse asehalduskorraks. Balti erikord Asehalduskord 1721-1783 1783-1796 * Eesti jagunes kaheks kubermanguks: * Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang- Eestimaa kubermang- koosnes 4 maakonnast: koosnes 5 maakonnast: Lääne, Harju, Viru, Järva Lääne, Harju, Viru, Järva, Paldiski maakond Liivimaa kubermang Liivimaa kubermang
Kõik kommentaarid