Luulekogu analüüs „Siin Beebilõust, tere!" (0)

Andrus „Beebilõust“ Elbing
Andrus Elbing ehk  Kessu  ehk Beebilõust sündinud 24. juulil 1981 Kuressaares on eesti luuletaja ja räppar.
Juba 15-aastaselt sattus see noor Saaremaa poiss Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse, kuna kohalik Saaremaa julgeolekuteenistus pidas noort Elbingut ühiskonnale ohtlikuks ja kahjulikuks nähtuseks. Sealt tegi mees ka oma esimesed sammud tutvumaks hiphop muusikaga ning 1998. aastal lõi ta nüüd grupeeringu HaDeC koos nüüdseks oma albumi ilmutanud, samuti Saaremaalt pärit räppari Okym Riimiga.Grupi tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest 2000. aastal määrati Beebilõust mitmete erinevate kuritegude eest viieks aastaks vangi. Koos kongikaaslase Raimond Kukuškini ehk JR Rhymes´iga loodi seal grupeering Verba Ab Intra , mille materjal lindistati salaja tsoonis ning läbi äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist ning Verba Ab Intra ka märkimist Eesti Ekspressis, kus grupp valiti ka Eesti Ekspressi Tulevikutäheks.Peale selle on Beebilõusta luulet avaldatud Eestis nii ajakirjades Vikerkaar, Looming ja Epifanio kui ka Soomes ajakirjas Ihminem ja mandariinikeelses ajakirjas PePo. Tänu tunnustatud arhitektile Vilen Künnapuule ilmus 2006. aastal Beebilõusta luulekogu „Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt“ ja aastal 2009 kogumik „Resotsialiseerumine“. Samal aastal vändati „Eesti Lood“ sarja tarbeks Beebilõustast ka portreefilm.2011 lõi Beebilõust käed Legendaarne Recordsiga, et välja anda oma debüütplaat "32 Kuupi"
Andrus Elbing on kaasaegne luuletaja. Tema luulekogu „Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt“ eripäraks on see, et  autori, ohtliku retsidivisti ja alkohooliku, luuleanne puhkes Tallinna Vanglas karistuse kandmise ajal. Noore vangi luuletused võttis kirjastada kunsti- ja kultuuri ajatu ajaleht „Epifanio”. Vilen Künnapu on oma saatesõnas Andrus Elbingu kirjutatut võrrelnud Artur Alliksaare luulega . Luuletused on kirjutatud tema meenutustest kuritegelikule teele sattumisest ja hetkeemotsioonidest. Luuletused võivad küll kohati olla natuke karmi ja ropu sisuga kuid siiski on see väga mötlemapanev teos.
Tegelikult sellised roppused ja sõnakasutused iseloomustavad seda emotsiooni luuletustes kõige paremini ja suudavad lugeja viia Kessu enda olukorda. Luuletustes vaatab ta iseendasse, räägib oma kuritegudest, vihkamisest, elust tänavatel ning vanglas.
Häired hämaralt tänavalt
Täna mo sõnad on jõulised lihased,  
hei, vaadake! Usklikud ja uskmatud, noored ja põdurad, 
täna mo värsid on vihased , 
nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid. 
Kuniks mo füüsiline keha viibib luku taga, 
las vihane värss astub mo eest sõtta. 
Mo südamesse störri hoope lööb mitusada, 
kui pean leinama järjekordset noort kastiläinud sõpra. 
Vaadake, mo noored sõbrad, kes tänaval, 
elust maha on kantud. 
Hei, kas keegi kuuleb ! Häired tänavalt 
juba mitmeid on antud. 
Keegi ei kuule , sest ajad on segased 
ja aina segasemaks läevad. 
Meie kohtusüsteemid on konveiertehased, 
kus liinil aina nooremad kriminaalid silma jäävad. 
Meediahääl on valand meid üle poliitilise pasaga, 
vilusse jääb küsimus, mis puudutab tänavanoorukeid. 
Ei – ei mitte sittagi ei ole tasa ma, 
kui näen naiivsete lubadustega valimisloosungeid, 
hämarate tänavate sõdurina, avalikkusele raporteerin, 
et hämarad tänavad on reaalsus , 
mitte noortekas või ZTV, 
olukorrad on täbarad, kriminaalsus, 
veenis voolab tappev Valge Pärslane ja HIV 
hei vaadake!
Ekskursioonidele

Kas kuulete sajatusi, needmist,
Allasurutud raevu, mis kaane all ootab ülekeemist…..
Kas tunnete seda trotsi,
Põlgust ja vihkamist,
Meeletut meeletut
Kättemaksu ihkamist
Kas näete neid pilke,
Mis puurivad teist läbi,
neis pole kübetki kahetsust,
neis uhkus ei lase tunda häbi.
Pimelinn mis pimelinn 
Pimelinn, oh pimelinn, 
uut ei kuule, ei näe mo silm. 
Pimelinn, miks mitte kirev linn, 
sest ikka vana, sama on ring. 
Pimelinn, oh pimelinn, 
so tänavail silmakirjalik on pind. 
Pimelinn, miks kannad sellist nime linn, 
sest inimesed so’s on so hing. 
Pimelinn, oh pimelinn, 
ei ole püüdlused, on eesmärgitu ind. 
Pimelinn, miks mitte ise linn, 
sest teistsugune on so hinge torkiv pind. 
Pimelinn, oh pimelinn, 
uhked majad, keskused ei muuda sind. 
Pimelinn mis pimelinn, 
ikka on tunda so aguli suitsuving . 
Pimelinn, 
sest inimesed so’s on so hing.
***
Pärast seda
kui hakkab hämarduma,
sealtpoolt aeda 
esile kerkib linnakuma.
Ja pärast seda
kui helid tsoonis on hakanud hääbuma,
sealpool aeda
jääb kestma linnasuma.
Ikka trollid 
või mõni auto vurab
ja mõned kollid
sääl linnapeal on ulal.
Mõnel seal pole tuba, 
mul on,
aga mul pole linnaluba.
Luuletustes leidub ka mõningaid kõnekujundeid.
Epiteete : „ma olen aja värdjalik peegelpilt“ 
„alkohoolikust askeet, pime kunstnik, skisofreenikust poeet ja hullunud võitleja“
Võrdlusi: „kuid mõistuse prügimäel see visioon lõksu jääb nagu tarakan kinnisõlmitud koti sees.“
„täna mo värsid on vihased,  nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid.“
Metafoore: „see haiglane pilk, mis läbipuurivalt vaatab“
„sest teistsugune on so hinge torkiv pind“
Isikustamisi: „sest hing laulab vaikuses, vaikuse helinana“
„ainult jõud ise teab, milal see lakkab“
Peale teose lugemist mõistsin et ühiskonnas nö lihtsalt „gängstaräpparina“ kes vihkab „mente“ mainega Beebilõust ei ole ainult seda. Ta on lihtsalt üks kurva saatusega isik kellel on elus erinevaid etappe olnud nagu meil köigil ja nii ongi sündinud tema luuletused ja ka laulud konkreetse ajaetapi emotsiooni järgi. Usun et päriselus on ta ka väga tore ja omamoodi hea inimene, muidugi on tal ju omad pahed, aga kas seda pole mitte meil kõigil? Nii et ärgem loogem temast valet kujutluspilti, mina isiklikult teda artistina väga austan ja mulle tema looming vägagi meeldib ja peale teose lugemist sai selgeks et ta on samuti tavaline inimene oma murede ja probleemidega.
Lemmik luuletust valida on väga raske, nad on kõik omamoodi head ja väga andekad. Lisan siia löppu lihtsalt Andrus Elbingu enda identifitseerimise luulekogu löpuluuletuses.
Unistus

Ei-ei, ma pole luuletaja,
mu jalad ühenduses maaga.
Ma kirjutan luuletusi
selleks, et luuletajaks saada.
Karl