Kr ning sellele järgnes 3 perioodi: arhailine, klassikaline ja hellenistlik. Arhitektuuri tähtsaimaks ülesandeks oli ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulse põhiplaaniga. Sammas on Kreeka arhitektuuri iseloomulikum detail, tal on 3 põhiosa (baas, tüves, kapiteel). Konstruktiivne loogika üksikosade sõltuvus. Arhitektuuris eritatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos. Dooria stiil on vanim jässakad ja madalad sambad Joonia hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje ehitistest on kergem ja rikkalikum. Korintos erineb jooniast ainult sambakapiteeli poolest. Sambad on saledad ja kõrged. ETRUSKI KUNST Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Oskasid kasutada rauda, pronksi ja kulda. Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks
Poeem lõpeb autori sulamisega jumalusse, mis on identne "armastusega, mis juhib päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi selge, kui vaid taibata raskesti jälgitavaid vihjeid tolleaegseile sündmusile ja tegelasile. Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ta usuline ekstaas toodavad ainulaadse kogumulje. Teos on kirjutatud tertsiinides, milline vorm on vist Dante leiutatud.
üksikasjade usutava kujundamisega. Rubensi maalide kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel on näha kunstniku ülekeevat fantaasiat. Dünaamika küünib mõnikord lausa märatsusteni. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Kogumulje Rubensi maalidest on toretsev ja jõuline. Rubens "Kolm armsamat" Rubens ,,Õlgkübar" Rubens ,,Phaetoni kukutamine"
20. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine) Mõisted: Aatrium- lahtise laega ruum Stilisatsioon- loodusvormide lihtsustamine Basiilika- kohtu- ja ärihoone Ornament- reeglipäraselt korduvad elemendid Idealiseerimine- loodusvormide parandamine Sarkofaag- surnukirst Barbarid- Sisserännanud rahvas Stiil- Käekiri Kaanonid- Reeglid Koloriit- Pildi värviline kogumulje. Tsikuraat- Astmiktorn Obelisk- Neljatahuline püramidaalne sammas.
3) natüürmort samuti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.) 4) olustikumaal e. zanrimaal igapäevast elu-olu kujutav maal Veel zanre: · maastikumaal · meremaal · ajalooline maal · linnavaade · portree (sh. kunstnikku ennast kujutav autoportree) jne. 5) motiiv objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues (ja selle objekti kujutis pildil) 6) koloriit pildi värviline kogumulje. Võib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõmus koloriit, külm või soe koloriit jne. 7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne.) väga ranged, kaasajal reegleid pole 8) perspektiiv kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal. Kuna ruum on kolmemõõtmeline (kõrgus, laius, sügavus), pilt aga alati kahemõõtmeline
2. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 3. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. 4. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Metallurgia ja keraamika MÕISTED 1. Barbarid- sisserännanud rahvas 2. Stiil- käekiri 3. Kaanonid- reeglid 4. Koloriit- pildi värviline kogumulje 5. Aatrium- lahtise laega ruum 6. Stilisatsioon- loodusvormide lihtsustamine 7. Basiilika- kohtu-ja ärihoone 8. Ornament- reeglipäraselt korduvad elemendid 9. Tsikuraat- astmiktorn 10. Obelisk- neljatahuline püramidaalne sammas 11. Idealiseerimine- loodusvormide parandamine 12. Sarkofaag- surnukirst 2
3) natüürmort samuti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.) 4) olustikumaal e. zanrimaal igapäevast elu-olu kujutav maal Veel zanre: · maastikumaal · meremaal · ajalooline maal · linnavaade · portree (sh. kunstnikku ennast kujutav autoportree) jne. 5) motiiv objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues (ja selle objekti kujutis pildil) 6) koloriit pildi värviline kogumulje. Võib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõmus koloriit, külm või soe koloriit jne. 7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne.) väga ranged, kaasajal reegleid pole 8) perspektiiv kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal. Kuna ruum on kolmemõõtmeline (kõrgus, laius, sügavus), pilt aga alati kahemõõtmeline
Korintose order. Dooria- stiil on vanim. Seda Mnesikle iseloomustavad suhteliselt madalad ja s. jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub Propüleed - Akropoli väravaehitis. raskepärasena, kuid kindlana. Joonia-stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elekantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Korintose-stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa(ehhiin) on karika-või vaasikujuline. Kreeka ornamente. ROOMA Noormehe kuju, nn. kuros Basiilika - Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, Forum Romanum
KUNSTIAJALUGU 1.Vana-Kreeka kunsti- ja kultuuriperioodid. Kunst klassikalisel ajastul.(LK 49) Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr, edasi järgnes 3 perioodi : 1. Arhailine ehk vana aeg(600-480 eKr) 2. Klassikaline ehk õitseaeg(480-323 eKr) 3. Hiline ehk hellenistlik aeg(323eKr 30 pKr) Kunst klassikalisel ajastul: 1.Joonia stiil: · tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas · Joonia stiilis sammas on peen ja elegantne ning kogumulje ehitisest tundub kerge ja rikkalik. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega(nagu munavööt, helmisnöör,palmett). Abakus koosneb nn. Rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. 2.arhitektuur: · Joonia stiil hakkas levima päris-Kreekas Atika maakonnas, kus omandas
jässakad sambad. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja tagasihoidliku kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati alumine on ümmargune ja pealmine nelinurkne. Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Dooria stiili täiuslikem teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel. 2. Joonia stiil. Selline stiil on neist aga kõige hilisem (5.sajand Väike Aasia) . Selle stiili sammas on peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sammas 5 tõuseb ümmarguselt mitmeosaliselt baasilt. Joonia samba kapiteeli iseloomustavad voluudid spiraalselt kokkurullitud otstega ehismotiiv. Sellise stiili näide Ateena Akropolil on väike, aga elegantne Ateena Nike võiduka Athena tempel. 3. Korintose stiil. Pärit 5.sajandil Krintoselt. Erineb joonia stiilist põhiliselt sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa on
abi. •Suuremate tööde puhul on ta teinud ainult kavandi ja viimistluse. •Teemad on piiblist, antiikmütoloogiast, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid. •Oma piltides ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. •Kompositsioon rahutu, massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. •Suurtel mütoloogilistel piltidel ülekeev fantaasia. •Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes kogu pildipinna. •Kogumulje piltidel toretsev ja jõuline. Tema pildid: “Leukip pose tütarde röövimine“ „Pariisi karistus“ „Vee ja maa ühendus“ Anthonisvan Dyck •17. saj kuulsamaid portretiste. •Paraadportree rajaja. Paraadportree–inimesi kujutatakse tähtsate ja võimukatena, neil on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid, neid ümbritseb luksuslik interjöör. •Paremates portreedes avab aristokraatide peidetud hingeelu. •Inimesed vabas, juhuslikuna
Kannelüürid- vaod tüvisel Friis- riba, mis kaunistab hoone ülemist äärt. Kapiteel- samba ,,pea" ehk samba ülemine ots. Stülobaad- ülemine aste, kus sammas asetseb. 8. Kreeka arhitektuuri kolm orderit Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range. Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem, kogumulje on kergem ja rikkalikum. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb jooniast ainult samakapiteeli poolest- alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 9. Kirjeldage Ateena akropoli ja selles leiduvaid ehitisi Parthenon- dooria stiilis, värviküllane, ehitati Athenale, kes oli Ateena linna kaitsejumal. Nike tempel- kahel küljel neli
Kivide sidumiseks kasutati mörti.Tempel asetses alusel. Aluse ülemiselt astmelt kerkis sammastik, mis ümbritses igast küljest. Sammastik oli välisilme määrav osa. Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju. Kreeka skulptuur Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit
4. 7 maailmaimet antiikmaailmas 1. Egiptuse püramiidid 2. Semiramise e. Rippuvad aiad (Pabyloni aias) 3. Zeusi kuju Olümpias 4. Aleksandria tuletorn/majakas (Aleksandrias) 5. Rhodose koloss (Rhodose saarel) 6. Halikarnassuse mausoleum 7. Artemise tempel 5. Kreeka sambad. DOORIA stiil on vanim. Mõjub raskepärasena, sest iseloomulikud on madalad ja jässakad sambad. Väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. JOONIA stiil on hilisem. Ehitise kogumulje jääb kergem ja rikkalikum, sest sambad on elegantsemad. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE stiil erineb Joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged.
kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad ja neil on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga. Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5
Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puudub baas ka kapiteel on tagasihoidlik. Joonia-hilisem, sammas peenam ja elegantsem ning kogumulje kergem. Korintose-kõige hilisem ja erineb vaid kapiteeli poolest. ARHAILINE 7saj lõpul olid ranged kohmakad pikaksvenitatud põhiplaaniga raaglina dooria stiilis ehitised. KÕRGKLASSIKA 470-400 valmis ateena akropol Ehitati athenale pühendatud parthenoni tempel ja erechtion. HILISKLASSIKA 4 saj ja kuigi säilisid osad eelmise perioodi jooned, oli suund rafineerituse, toretsuse ja kolossaalsuse poole. Dooria stiil kaotas oma tähtsuse,
hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged. Arhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika. Tasakaalus on temli kandvad ja kantavad osad. * karüatiidid sambadi asendavad naistekujud Erechteioni tempel.
Arhitektuuris levis kolm stiili e orderit: 1. dooria- vanim stiil; madalad ja jässakad sambad. Ehitised raskepärased , kuid kindlad. Lihtsus ja rangus; sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik- ketta kujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Dooria stiili friis koosneb triflüügidest- nelinurksed kiviplaadid, millel kaks püstvaokest, ja metoobidest-reljeefidega kaunistatud; vahelduvad metoobidega. 2. Joonia- hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje kerge ja rikkalik. Ehhiin kaunistatud motiividega. Friis kaetud üleni motiividega. Abakus koosneb nn rullpadjandist. 3. korintose- erineb ioonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Selle kapiteeli alaosa-ehhiin on karika või vaasi kujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Üleminek ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Sambad on saledad ja kerged talastik: 1) friis ja 2)arhitraav sammastik 6*13 ja 8*17 enamlevinud
kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeme Rubensi ülekeevat fantaasiat. Dünaamika küünib mõnikord lausa märatsuseni. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Kuigi põrkame ikka ja jälle uutele karjuvatele kontrastidele, on kompositisioon tervikuna väga ühtne, kusjuures üksikfiguur võib sootuks kaotada iseseisva tähenduse. Kogumulje Rubensi piltidest on toretsev ja jõuline. Tänapäeva kunstisõbrale ütlevad siiski tõenäoliselt palju enam Rubensi lüürilised maastikud ja portreed ( näiteks ta mõlemast naisest), kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav. 4) Hollandi maalikunsti peamised žanrid, alaliigid, esindajad, värvikasutus. Hollandi skulptuur oli tähtsusetu, aga maalikunst elas 17.sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos.
kuid kindlana.Dooria stiil on lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik- kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüfidega vaheluvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. · joonia stiil- Kreeka arhitektuuri hilisem,selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividefa ( nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist,mis lõpeb nurkadel teokarbi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · korintose stiil- stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest
sissekäike; vormide mäng ja värviküllus. Knossose palee vanim? Dooria (vanim), Joonia ja Korintose stiil. äärmiselt keerukas põhiplaan on tekitanud legendi 9. Võrdle omavahel dooria ja joonia stiili. Joonia stiil on labürindist, kuhu asunu ei suutnud enam leida väljapääsu. hilisem, selle stiili sammas peenem, elegantsem ja Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise kogumulje ehitisest kergem ning rikkalikum. Joonia stiili Minotauruse jaoks. ssambal ei ole baasi. Dooria stiilis sambad on 2. Milline nägi välja egeuse ehk kreeta-mükeene sammas? raskepärased, madalad ja jässakad. Puust, allapoole peenenev, mõeldud ruumide 10. Võrdle omavahel joonia ja korintose stiili. Korintose stiil liigendamiseks, punast, musta või kollast värvi
paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17 - põhiosad: baas, tüves ja kapiteel c)talastik - alumine osa on arhitraav, ülemine friis d) Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos orderid - Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega - Korintos erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest, kapiteelil on kujutatud taimevorme(akantuselehti, vääte, õisi), kapiteel ise karika-või vaasikujuline III KREEKA EHITUSMÄLESTISED 1.Arhailisest ajajärgust (dooria stiilis)
Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule · Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. · Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. · Naoses paiknesid jumalakujud · Kreeka arhidektuuris eristatakse kolme stiili diiroa, joonia ja korintose. · Kõige vanem neist oli dooria: madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range stiil. · Joonia sammas on peenem ja elegantsem. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhimõtteliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid.
Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagsihoidlik - kettakujuline ehhiin ja selle kohal ruudukujuline plaat ehk abakus. Dooia stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüdiega vahelduvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. Hera tempel, Poseidoni tempel. JOONIA STIIL on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum . Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega (nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist, lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiilis friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.
1) Dooria stiil on vanim, ta on lihtne ja range.Sambad on madalad ja jässakad, seetõttu mõjub ehitis raskepärasena.Samba ülaosa kapiteeli moodustavad kaks plaati, millest alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Sambaile toetuva talastiku ülemises osas käib ümber kogu templi kaunistusriba friis.Selle stiili täiuslikem teos on Akropolil asuv Parthenoni tempel. 2) Joonia stiilis sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest kergem.Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.Need keerud on nn. Voluudid. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Seda stiili esindas Nike tempel Akropolil. 3) Korintose stiil on kõige hilisem ja iseloomulik hellenistlikule ajale.Sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid, sageli akantuselehtede kujutised.Alaosa on karika või vaasikujuline.Parimaks
Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesù (Jeesuse kirik) Roomas. (1. pilt) · Barokk-kiriku siseruum. Kirikuid kaunistavate dekoratiivsete skulptuuride ja maalidega ei püüta niivõrd jutustada, õpetada ja moraliseerida, kuivõrd mõjutada inimeste tundeid- hämmastada, tekitada imetlust ja aukartust. 1. Barokkskulptuur saab tähenduse terviku, kogumulje osana. 2. Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuuridetaile ning tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud arhitektuuridetaile. · Barokk-kiriku välisilme. Olulised on kuppel ja läänefassaad: 1. Keskosa kahekordne. Kitsam ülakorrus ühendatud laiema alakorrusega voluut-kaunistuste abil 2
juhtimisel.Pärsia laevastiku purustamine Salamise all. Joonia kreeka linnriikide vabanemine.Polopennesose sõda.Kreeklased võtavad kasutusele ammud ja viskemasinad.Makedoonia valitseja Philippos 2. Alistab Kreeka. 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi neid nii nimetati? 1.Dooria-madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana.Dooria stiil on väga range ja lihtne. 2.Joonia-sammas on peenem ja kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum.Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas iseloomuliku kapituliga. 3.Korintose-kapituli alaosa on vaasi-või karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevärvid. 4. Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutab juba Tirynsist tuntud megaroni. 5. Mida tähendab akropol? Kirjelda Ateena Akropoli. Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega
tunda? Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiili. Neid nimetatakse ka orderiteks, kuna erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse. Dooria stiili iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena , kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged 6. Nimeta Ateena Akropoli ehitised ja skulptuurid. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiilis
Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria (Lisa 4), joonia (Lisa 5) ja korintose (Lisa 6) stiili. Neid nimetatakse ka orderiteks, kuna erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse. Dooria stiili iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena , kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged (Kangilaski 1997: 54-56). Hellenismiajastul jäi valitsejate jumaldamise kõrval religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Ehitati mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati joonia stiilis Artemise tempel,
oli Aino Kalda novell „Bernhard Riives“ – poollegendaarne lugu talumehest, kes ei lasknud end karistussalklastel peksta, vaid valis surmanuhtluse. Filmist „Kas tunned maad...“ on säilinud üle 500 m dokumentaalvõtteid, millel jäädvustatud põhjarannik, Narva-Jõesuu, Narva, Peipsi, Pärnu, Tallinn, kilde Saaremaalt ja Abrukalt, ristikäik Petseris. Need kaadrid avavad meile Lutsu dokumentalistikäekirja, mida eelkõige iseloomustab erk loodusetaju. Mingist paigast kogumulje saavutamiseks püüab Luts haarata ümbritsevat tervikuna, kasutades selleks tihti üldplaane, kõrgeid võttepunkte ja püst- ning rõhtpanoraame. Kaadrit kõrvalisega koormamata toob ta esile looduses olevad ruumisuhted, mõtestab ja poetiseerib nende olemuse. Omapärane on Lutsu valgusekäsitus. Tihtipeale võtab ta kaadri kompositsioonikeskmeks n.-ö. elava valguse, suure päikeselaigu puudealusel võrkpalliplatsil
Templid olid jumalate elukohaks, templitel polnud aknaid ning kõige tähtsam oli templite välisilme, põhiplaanilit ristkülikukujulised. Tempel on igast küljest ümbritsetud sammastega. Samba kolm põhiosa: baas, tüves ja kapiteel. STIILID E. ORDENID: Dooria: madalad, jässakad sambad, mõjub raskepäraselt, kuid on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Nt Parthenoni, Hera ja Poseidoni tempel. Joonia: sammas peenema ja elegantsem, kogumulje kergem ja rikkalikum, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel (voluudid); friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Nt: Athena Nike temple, Artemise tempel Korintose: erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest, kapiteelil lopsakad taimevormid, sambad eriti saledad ja kõrged. Nt. Olümpeioni tempel. Vaasimaal: MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile.
kontekstis. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks järgnevaid tunnuseid : sündmustik antakse edasi teise vaatenurgast, reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu, kasutatakse fantasstilisi elemente. Kafka protsess Intelektuaalne romaan Seda stiili viljelesid Hesse"Stepihunt" ja Mann"Donktor Faustus". Kasutati vaimu ja looduse elu mõistuliku ja bioloogilis-füüsilise poole vastuolusi - igapäevastele dilemmadele, mille ees seisab loov vaimuinimene. Kogumulje on eri vaatepunktide tihti konfliktne ja mitmemõtteline kokkupõrge mis paneb lugeja mõtlema, soovima leida erinevat või oma vaatepunkti. Psühholoogiline realism näitas tegelase arengut seespoolt, midagi ilustamata. Tähtis oli erapooletus tegelase käitumise ja kõne edasi andmises, samuti hingeelus. Hemingway, ,,vanamees ja meri". Eksistentsialism lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks
see». Tookordse etenduse taustal kõlas see lause sedavõrd absoluutse ja lõpetavana, nagu tõdenuks Juudit, et mitte miski pole ega ka saa mitte kunagi olema «see». Sest Anne Reemanni Juudit oli vaieldamatult etenduse kese, kangelanna, kelles korraga kõike ja rohkemgi. Tema kompromissitu pühendumuse objekt näis küll alatasa vahelduvat (kord näis see kuuluvat vaid jumalale, kord kohusetundele ja rahvale, siis äkki ainult ja ühemõtteliselt ihale), kuid kogumulje oli sedavõrd võimas, et seosed katkema kippusid. Mäletan, et kaotasin vaatajana pisut nagu pinna jalge alt - tahaks ikka ju nii väga aru saada, kinni püüda, paika panna, samastuda... Eriti see viimane käis mul üle jõu. Naine on saladus Vanemad ja targemad mehed, nagu Tammsaare ja Olovernes juba teavad: naine on saladus. Ta on saladus igal juhul, ka siis, kui meile teinekord avatud raamatuna paistab (sest mis kasu on kirjaoskamatul avatud raamatust?).
Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Selle kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüves oleks nagu keskelt pisut paisunud; seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid (nn. kannelüürid). Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiili. · Dooria stiil on vanim, lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. · Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia sambal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied). Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. VAATA PILTE LK 54 Kõige kuulsam jumalate tempel Ateena Akropol, mis koosneb: · Partheon · Propülee (väravaehitis) · Nike tempel
joonia ja korintose stiili. Neid on nimetatud ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida järgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria stiil on väga range ja lihtne. Sammastel puudub baas. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmekülgne baas. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 14. Mida kujutas endast Ateena akropol? Millised templid asuvad Ateena akropolis? Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena akropolis asuvad Parthenoni tempel, Poseidoni tempel, Erechtheioni tempel. 15. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise
Neid on nimetatud ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida järgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria stiil on väga range ja lihtne. Sammastel puudub baas. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmekülgne baas. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 14. Mida kujutas endast Ateena akropol? Millised templid asuvad Ateena akropolis? Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena akropolis asuvad Parthenoni tempel, Poseidoni tempel, Erechtheioni tempel. 15
hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged. Arhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika. Tasakaalus on temli kandvad ja kantavad osad. * karüatiidid sambadi asendavad naistekujud Erechteioni tempel.
algkuju,maailmasaladusi.Ka romaani-sofias istub potentsiaalset maailmaparandamise hirmu,Eesti elamisvrsemaks muutmise lootust. Lk 413-414 Peeter Morgeni Snumi ilmudes kuulutas kirjastus reklaamisvalt,et pange thele ,kaanel seisev autorinimi on ksnes pseudonm.Niimoodi mrku andes,et varinime taha on tmbunud keegi avalikkusele ahvatlev figuur.Samas saladust reetmata.Romaani kaks lahus jooksvat autonoomset sndmustikku peavad kandma assotseieeruvalt htset ideed,kogumulje kujuneks siis rpliinide polfoonilises kossmjus.Kirjanik Morgenil nnestub see vahelduva eduga,ajuti on ilmesid skroonsushired.Morgeni teosega seondub ldvalt,ent ometi Mait Rauna lhiromaan Dr.Mbi seiklused Inglismaal,poliitiliste vihjetega grotesk,milles eesti darvinistist teadlane satub Inglismaale ja paistatakse seal hest jaburusest teise. Lk 415-416 Loomingus alustas ks kriitikuist oma kirjutist Andrei Hvostovi novellikogu
õrn- ja talbtuumas. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem vasakul pool! Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores: I somatosensoorne piirkond paikneb posttsentraalkäärus. Esinduste pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas. Suurem esindus on huultel, näol, sõrmedel, tagasihoidlikum on see kerel ja keha alumisel poolel. Sensoorne homunkulus Naha- ja propriosensoreilt informatsiooni alusel luuakse kehal subjektiivne kogumulje kehataju. Iga seljaajunärv innerveerib piirkonna segmenti, mida nimetatakse dermatoomiks. Kõrval asuvad naha piirkonnad on esitatud kõrval asuvates somatosensoorse suurajukoore piirkondades. Huuled, sõrmed on tundlikumad kui õlad või sääred. Homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores. 3
Triglüüfidega vahelduvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Apolloni tempel Korintoses u 7 saj eKr. Paestumis Hera tempel 550 e.Kr ja poseidoni tempel 450 e.Kr. Zeusi tempel Olümpias 5. saj I pool e.Kr. 3 Joonia stiil on hilisem, sellele omane sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpe meenutavate voluutidega. Joonia stiilis friis on tavaliselt kaetud kogu ulatuses reljeefidega. 6. saj e.Kr kujunes välja joonia stiil, selle sünnimaa oli joonia hõimu poolt asutatud Väike-Aasia rannik. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni
Naoses jumalakujud. Eristatakse 3 stiili: dooria, joonia ja korintos. Nimetatakse ka orderiteks, sest neil on rangem reeglistik. Doora still on vanim ja lihtsaim. Madalad jässakad sambad, range, puudub baas ja kapiteel on lihtne plaat. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on 2 püstvagu. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Baas on ümmargune ja iseloomulik kapiteel, ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega. Friis täielikult reljeefne. Korintose sriil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on vaasikujuline, seda katavad suured taimevormid, läheb üle nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged
Sedamööda, kuidas isik neid väärtusi enda puhul suudab tõestada või tühistada, saame kaks erilist valgustusviisi: humoristliku, kui isik hoolimata oma naljakusest või naeruväärsusest suudab tõestada oma inimlikke voorusi, või satiirilise, kui ta oma isiku graviteetse tähtsuse tagant paljastab meile oma tõelise tühisuse. Autori see või teine hoiang avaldub muidugi juba detailides, ometi määrab teose humoristlikkuse või satiirilisuse lõplikult alles kogumulje. Tammsaare karakterkoomika annus on õige suur ja mitmekesine. Pealegi ta näib ohtrasti viljelnud olevat mõlemaid selle ülavorme, kuigi mitte alati tüüpiliselt puhtal kujul, vahel isegi segunevalt teineteisesse. Kirjanikule omane skeptiline vankuvus puhtate tõdede olemasolu tunnustamisel näib peegelduvat isegi ta tüübistiku suunamisel ühele või teisele poole täiesti. Sellest hulk kujusid, mille humoristlikkus tõestub ainult tükati. Kõige puhtamal kujul leiame
Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum, mille ainsaks avaks ja ka valgusallikaks oli uks. Kreeka arhitektuuris eristataks kolem stiili- dooria, joonia ja korintose stiili. Dooria stiil on vanim. T eda iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on taagsihoidlik. Joonia stiil on hilisem. Tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia asmbal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kkorintose kapiteeli alaosa on kariak ja või kvaasikujuline. 2. Renessanss Eestis ja Prantsusmaal 16 saj Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid
ning on seotud mitmete teiste sensoorsete väljadega ajus, nagu näiteks nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest neuronisammastest. Seal paiknevad talamuse vetrobasaaltuumast tulevad aferendid. Sambad on perifeersetele sensoorsetele närvilõpmetele vastavad funktsionaalsed üksused. Naha- ja propriosensoreilt saadud informatsiooni alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje kehakuju. Iga seljaajunärv innerveerib naha piirkonna segmenti, mida nim dermatoomiks. Erinevate tundlikkuste uurimine naha sermatoomide piirkonnas võimaldab selgitada vastavate juhteteede ja ajukahjustuste asukohta. Projektsiooni, kus inimese kujutis on proportsionaalne vastavate meelte esidustega ajukoores, nim homunkuluseks. Peaajukoores on inimene projitseeritud ,,tagurpidi", jalad üles- ja pea allapoole, kusjuures mõlemad poolkerad saavad impulsse peamiselt keha vastaspoole
Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores 1. somatosensoorne piirkond S1 paikneb posttsentraalkäärus, 2. somatosensoorne piirkond S2 asub taga ja allpool 1.-se ala külgmisest osast ja seotud mitmete sensoorsete väljadega ajus, nt nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest- neuronisammastest. Naha ja propriosensoreilt saadud info alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje- kehataju. Dermatoom- naha piirkonna segment. Puutetundlikkuse häired. Kui seljaaju on kahjustunud kogu ristlõike ulatuses, lakkavad kõik motoorsed ja sensoorsed funktsioonid allpool vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral esineb kahjustuse poolel lihast lõtv halvatus, veresooned laienenud. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu, temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 14. Temperatuurimeel. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma, sooja ja valusensorid
on seotud mitmete teiste sensoorsete väljadega ajus nagu näiteks nägemine ja kuulmine. II somatosensoorne piirkond talitleb kehapoolte talitluse koordineerimise nimel. Sensoorne homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores. Naha- ja propriosensoreilt saadud informatsiooni alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje – kehataju. Iga seljaajunärv innerveerib naha piirkonna segmenti, mida nimetatakse dermatoomiks. Kui seljaaju on kahjustatud kogu ristlõike ulatuses, lakkavad kõik motoorsed ja sensoorsed funktsioonid allpool vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral ilmneb Brown-Sequard'i sündroom. Kahjustuse poolel esineb lihase lõtv halvatus, tundlikkusest on välja langenud dorsaalväädisüsteemi kaudu edasiantav kinesteetiline ja asenditundlikkus, häiritud on kahe punkti eristamine
Poeem lõpeb autori sulamisega jumalusse, mis on identne ,,armastusega, mis juhib päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi selge, kui vaid taibata raskesti jälgitavaid vihjeid tolleaegseile sündmuisele ja tegelasile. Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ja usuline ekstaas toodavad ainulaadse kogumulje. Teos on kirjutatud tertsiinides, milline vorm on vist Dante leiutatud. 11) Boccaccio ,,Dekameron" . Novelli mõiste Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Novelli mõiste: Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. ,,Dekameron" Teose tegevus toimus Itaalias, renessansi pealinnas Firenzes, aastal 1348
päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi selge, kui vaid taibata raskesti jälgitavaid vihjeid tolleaegseile sündmuisele ja tegelasile. Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ja usuline ekstaas toodavad ainulaadse kogumulje. Teos on kirjutatud tertsiinides, milline vorm on vist Dante leiutatud. 12. Boccaccio ,,Dekameron" . Novelli mõiste Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Novelli mõiste Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse
arhitekt J. Churriguerra ( 1650-1723 ) järgi nimetama tsurrigerismiks. Selles dekoratiivsuses ja rikkalikkuses vallandub Hispaaniale omane elurõõm ja taltsutamatus. Ollakse ükskõikne konstruktsioonide suhtes, toed ja talastik olid ainult raamiks rikkalikult kuhjatud ornamentidele, kõveratele ja väänlevatele vormidele, kummalises seoses antud taimemotiividele, mille plastiline voogavus tekitas maalilise kogumulje. Tsurrigerismi silmapaistvamaid näiteid on Salamanca raekoda ja selle ees asuv väljak ( 1720-1733, arh. A. Garcia de Cinjores), Madridi San Fernando kiriku fassaad ja Hospicio Portaal ( 1722, P. Ribera ), Santiago de Compostella läänefassaad (1738-47, arh. F. Casas-y-Novoa ) ning Granada kartuuside kiriku käärkamber ( 1727- 64 ). BAROKK AUSTRIAS JA SAKSAMAAL. ROKOKOO Nagu öeldud, omandas barokkarhitektuur igal maal pisut erinäolise ilme. Austria
vaadatuna mulje, nagu oleks siin tegemist ühe ja sama ainese kristallisatsiooniga. Tänavate tujukalt väänlevad uurded lõikasid selle majade massi peaaegu korrapärasteks tükkideks. Nelikümmend kaks õppeasutust olid siin kaunis ühtlaselt laiali külitud ja neid leidus igal pool. Nende ilusate ehituste mitmekesised ja lõbusad katuseharjad olid samasugused kunstitööd nagu lihtsad katusedki nende all. Õieti olid nad samad geomeetrilised vormid ruudus või kuubis. Nad tegid kogumulje rikkamaks, selle ühtlust 117 rikkumata, täiendasid seda, ilma et oleksid seda koormanud. Geomeetria on harmoonia. Siin-seal kerkis ka mõni toredam ehitus üle vasaku kalda maaliliste ärk-lite: nii Nevers'i, Rooma ja Reimsi loss, mida praegu enam pole, nii Cluny loss, mis veel praegu eksisteerib kunstnike rõõmuks ja millel mõni aasta tagasi barbaarselt torn otsast maha võeti. Romaani stiilis Cluny lossi kõrval asetsevad Julianuse termid oma kaunite kaar-võlvidega. Seal oli
annaabi.ee 
