Revolutsioon algas psühholoogias, kui 1950. aastate lõpus kujunes välja teadlaste rühmituse, kelle eesnärgiks oli tuua psüholoogiasse tagasi mind (ingl meel). Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet. (Jerome Bruner 1990; viidatud Haldur Õim 2008: 617 järgi) Kognitiivne lingvistika uurib suhet inimkeele, mõistuse ja sotsiofüüsilise kogemuse vahel. Fillmore jt hakkasid kognitiivset lingvistikat arendama juba 1970ndatel.(Fillmore, 1975; Lakoff & Thompson, 1975; Rosch, 1975; viidatud Vyvyan Evens, Benjamin K. Bergen, Jörg Zinken 2007 järgi). Evens jt leiavad, et kognitiivne lingvistika tekkis, vastukaaluks formaalsetele lähenemistele lingvistikas. Sel ajal oli formaalne lähenemine domineeriv nii lingvistikas kui filosoofias. Kognitiivne lähenemine on oma olemuselt filosoofiline, aga sellest hoolimata on ta kognitiivset lingvistikat mõjutanud
Artikli analüüs uurimistöö metoodikas. Antud uurimistöö probleemiks oli kognitiivsete defitsiitide esinemine skisofreenia haigetel, näiteks halvenenud verbaalse mälu ja pideva tähelepanu võime. Eesmärgiks oli tutvustada neuroplastika konsepti; uurida strateegiaid, mida psühhiaatriaõed saaksid kasutada, et parandada skisofreenia haigete kognitiivseid funktsioone, ning neid strateegiaid ka eluliselt kasutada. Uurimuse ülesandeks oli töös osalenud katseisiku nimega “H” viimine nii kaugele, et ta suudaks rakendada toimetulekustrateegiaid, et ta saaks hakkama positiivsete sümptomitega ja parandaks oma kognitiivset funktsioneerimist iseseisvalt.
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa
nõuab äratundmisel pingutust nõudvat või automaatset töötlemist, võib määrata alkoholi mõju kognitiivsetele protsessidele ning hilisemale meenutamisele. Teatud tingimustel, tundub alkoholi mõju mälu parandavat: alkoholi mõju mälule sõltub alkoholi tarvitamise ajast sündmuse toimumise ning meenutamise suhtes. Kui alkoholi tarbitakse varsti pärast kodeerimist, siis alkohol tõepoolest hõlbustab hilisemat meenutust kainena. Vaieldakse, et alkohol surub maha kognitiivset tegevust, mis võib takistada uue mälujäle loomist. Teised on kinnitanud seda tagurlikku hõlbustamist ja anterograadset mälu kahjustamist emotsionaalse stiimuli ning vaba meenutamise juhenditega. 3 J. R. Evans et al. Intoxicated Witnesses and Suspects: Procedures and Prevalence According to Law Enforcement. - Psychology, Public Policy, and Law, 2009, vol 15, No 3, p 195 4
Näiteks testi tulemused, kodune kasvatus, kool ja eakaaslased, püsivad käitumisprobleemid, õppimisele panustamine, klassi(kursuse) kordamine. Lasteaiast kuni keskkooli lõpuni on tüdrukute lugemistesti tulemused keskmiselt .15 standardhälbe võrra kõrgemad kui poistel. Pärast kolmandat klassi matemaatika kontrolltöödes poiste skoor on keskmiselt aga .20 standardhälbe võrra kõrgemad kui tüdrukutel. Kõrgeid tulemusi seostatakse koduse kasvatuse tavadega, mis toetavad kognitiivset ja kõlbelist arengut. Testi tulemused ennustavad laste tulevast haridustaset. Poisid ja tüdrukud on tavaliselt kasvatatud sarnastest tingimustes ja sarnaste reeglitega, kuid siiski mõned uurijad arvavad, et karm distsipliin, isa puudumine või üleüldine ebastabiilsus peres mõjub poiste kognitiivsele arengule negatiivsemalt kui tüdrukutele. Seetõttu on poiste puhul märgata probleemset käitumist juba varakult. See mõjutab nende motivatsiooni koolis
c) puudub murdeeas 8. X tegeleb samaaegselt mitme asjaga: kirjutab samaaegselt üles kõneleja juttu ning räägib kaaslasega, seda nimetatakse tähelepanu: a) jaotuvuseks b) kõikumiseks c) puudumiseks 9. Kellegi jäljendamine peale hinnangute andmist jälgitavale käitumisele: a) On esikohal biheivioristidel b) on keskksel kohal A. Bandura mudelõppes c) kuulub humanistliku koolkonna arvestuste hulka d) ei eelda isiklikult kognitiivset aktiivsust 10. Valimi a) esinduslikkus e. representatiivsus b) isoleeritus populatsioonist c) korrelatiivsus d) mõjutab oluliselt võimalust teha andmete põhjal oletusi populatsiooni kohta 11. Psühholoogia ametlik algusaeg 1879. a 12. Mis on sünopsis? Neuronitevahelised kontaktpiirkonnad.
Abraham Maslow püramiid: 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu- ,unevajadus jms. 2.Kaitstusvajadus.-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3.Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi. 4.Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Ning üritab seda saavutada. Kognitiivset lähenemist huvitab eelkõige küsimus, millised on mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel. Käitumine, mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamist, on väliselt motiveeritud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on seotud inimese arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada
ülahuul, suulõhe, probleemid skeletilihassüsteemiga) Tagajärjed ...tähelepanuhäired; hüperaktiivsus; rahutus või imikuea unehäired; mahajäämus psüühilises arengus; südame- või neeruprobleemid; nõrk imemisrefleks; halb koordinatsioon; käitumishäired ja õpiraskused. Alkoholi mõju lapse IQ-le • Avastati, et isegi mõõdukas alkoholi tarbimine raseduse esimeste kuude jooksul võib kahjustada sündimata lapse kognitiivset arengut. • Pittsburghi ja Washingtoni Ülikoolis läbiiviidud uurimuse põhjal selgus, et lastel, kelle emad tarvitasid raseduse ajal mõõdukalt alkoholi, oli madalam IQ kui lastel kelle emad alkoholi ei tarvitanud ja seda eriti raseduse esimese kolmandiku ajal. Loote alkoholisündroom • Seda iseloomustavad kasvupeetus, aju- hälbed ja näöpiirkonnas esinevad puuded • Alkoholisündroom on peamiseks sünni- defektide ja vaimse alaarengu põhjuseks
2. Depressiooni ealised iseärasused, ehk erinevate vanusegruppide iseärasused. Näiteks Lastel esineb meeleolu languse korral kõige enam just psühhosomaatilisi ja käitumuslikke häireid. Näiteks väga halva hinde saanud laps võib meeleolu languse korral kaevata kõhuvalu üle või tunda vastumeelsust kooli suhtes, mis võib viia koguni koolis puudumiseni (read 68-70).Vanemaealiste puhul tuleb depressiooni haigestumise juures esile tuua eelkõige kognitiivset ehk tunnetuslikku defitsiiti, mis võib luua lausa pseudodementsuse pildi- inimene paistab intellektuaalselt taandarenenuna. Ta on vähe taiplik, ei suuda kohaneda ümbritsevaga ja ei saa sellest aru. Kindlasti esineb vanemaealistel depressioonihaigetel rohkesti väsimustunnet ja kehalisi häireid ning ka haiguslikku muretsemist oma tervise pärast. Kõrge vanus toob kaasa ohu kogeda depressiooni korral ka meelepetteid (read 74-78).
uutega kokku. Kolmandaks tehakse kindlaks, kas transformatsioon sobib uute teadmistega. Õppimine on inimese kõigi psühhiliste protsesside koostoime. Õppija pole stiimuleile alistuvalt reageerija, vaid info teadlik läbitöötaja. See tähendab, et pole tähtis pole õppimise väline juhitavus, vaid iseõppimine. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasematega, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Konstruktivistlikud õpiteooriad Konstruktivistlikud õpiteooriad on edasiarenduseks kognitivistlike õpiteooriate piazeelikest ja võgotskilikest suundadest. Kuigi puudub ühtne konstruktivistlik õpiteooria, siiski on nende
inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit
tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas
Kunstiteraapia psühhiaatrias V. Karkou ja P. Sanderson defineerivad oma raamatus ,,Arts Therapies" kunstiteraapiat kui uute seoste, uute suhete ja tähenduste avastamist turvalises ja eelarvamustevabas keskkonnas, mis võimaldab kliendil leida alternatiive elus ja teistega suhtlemise võimalusi. Kunstiterapeudi roll selles on luua alus protsessi alustamisele ja toetada jätkamist. Kunstiteraapia mõjutab inimest tervikuna, kaasates sensomotoorikat, taju, kognitiivset, emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja vaimset aspekti. Areng kunsti läbi on isiksuse areng tervikuna. Kunstiteraapiat hinnatakse kui tervendavat potentsiaali omavat tegevust, mis võib mõjuda elumuutust vallandava kogemusena. Osteri (2004) järgi annab kunstiteraapia võimaluse sekkuda pehmelt, mitte konfronteerival moel, annab võimaluse probleeme visualiseerida tuua nähtavaks, eksternaliseerida vaadata
Viha kontrollimiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid meetmeid, tehnikaid, programme ja treeninguid. Mõnele õpilasele võivad teatud meetmed paremini sobida kui teisele ja vastupidi. Kõigi harjutuste üks eesmärkidest on vähendada agressiivset käitumist kui väga sageli levinud viha väljendusviisi EKR-õpilaste juures ja seeläbi suurendada prosotsiaalset käitumist. Viha juhtimise programmid püüavad vähendada agressiivset käitumist, vähendades kognitiivset, käitumuslikku ja psühholoogilist reageerimist, mis on seotud agressiooniga, samal ajal tõstes mitteagressiivset, sotsiaalselt sobivat reageerimist. Noori õpetatakse asendama agressiivne käitumine prosotsiaalsete oskustega ja julgustatakse samm-sammu haaval neid uusi oskusi kasutama ja abistatakse nende täiustamises. (Kellner jt, 2008) Programme ja harjutusi on mitmeid ning need sisaldavad sotsiaalsete oskuste ja empaatia
* eesmärgi teatamine 1 min Tänases tunnis räägime Õpilased saavad teada, Anda õpilastele ülevaade, kognitiivsetest millest täpsemalt rääkima mis tunnis toimuma õppimiskäsitlustest. hakatakse ja häälestavad hakkab. Räägime sellest, kuidas ennast selleks. Piaget' kognitiivset käsitlust tõlgendab. Räägime ka kahest äärmuslikust suunast õppimise kognitiivses käsitluses ja lõpuks teeme rühmatöö. Kes soovib, võib endale tähtsamad asjad üles kirjutada, aga
Nendes sisalduvad ained võivad põhjustada, nagu juba öeldud, mitmeid looteväärarenguid. Alkohol Alkoholikahjustusega sündinud beebidel on tihti lisaks väärarengutele ka madal intelligentsuse tase. Samuti on nende sünnikaal väike, mis on lapse elule ohtlik. Teadlaste poolt on avastatud, et isegi mõõdukas alkoholi tarvitamine raseduse esimeste kuude jooksul võib kahjustada sündimata lapse kognitiivset arengut. Samuti on leitud, et inimestel, kelle ema jõi raseduse varases staadiumis alkoholi, on kõrgendatud risk sattuda 21. eluaastaks alkoholiprobleemidesse. Raseduseaegset alkoholitarvitamist on seostatud lapse mõtlemisraskustega, õppimis-, mälu- ja käitumuslike probleemidega. Tubakas Tubakasuitsus sisalduv nikotiin põhjustab sõltuvust ning veresoonte ahenemist, CO aga hapnikuvaegust nii lootel kui ka emal. Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on
halvenemine. Lapsed kes pärinevad lapsepõlvekodu ebasoodsast olukorrast, on lasteaeda tulekuks halvemini ette valmistatud. Neil on raskusi õppimise ja kohanemisega. Emotsionaalse ja sotsiaalse kasvatuse puudujääkidest tulenevad suhtlemisraskused takistavad paremate suhete loomist teiste laste ja õpetajatega. Kui pere elab alla oma toimetulekupiiri, siis laste põhilised vajadused jäävad täielikult rahuldamata. Vaesus mõjutab laste kognitiivset, sotsiaalemotsionaalset arengut, akadeemilist edukust ja anded võivad jääda arendamata. On ka oht, et riskirühma sattunud pered toodavad samuti uusi riskirühmi. Põhiliselt vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid ja eakad. Laste juures on oluline, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja areneksid täisväärtuslikeks kodanikeks, seejuures mängivad tähtsat rolli toetused eriti just lasterikastele peredele
sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) II. Hoiak (attitude) 2.1 Hoiaku omadused Suunatud stiimulile: isik, grupp, käitumine Valents ehk märk: näiteks meeldib/ei meeldi Mäluprotsesside osalus Hoiak sisaldab: kognitiivset, afektiivset ja käitumuslikku komponenti 2.2 Hoiaku funktsioonid · Minimiseerida karistust, maksimiseerida kiitust · Tagada teadmine keskkonnast · Väljendada indiviidi väärtusi ja identiteeti · Tagada mina-kontseptsiooni kohesiivsus 2.3 Hoiakud määravad ära sotsiaalse info töötluse iseärasused · Selektiivne tähelepanu · Selektiivne taju · Selektiivne mälu 2.4 Hoiak ja käitumine
pole tehtud. See uuring viidi läbi 2X2 viisil subjektide vahel uurides vastastikmõjusid tehnoloogia arengu ja vägivalla vahel näidates osavõtjatele (N = 120) nii vanemaid kui ka uuemaid versioone vägivaldsetest ja mittevägivaldsetest mängudest ning mõõtes nende mõju katsealustele (kohaloleku taju, seotus, psühholoogilist virgumist* (physiological arousal), mida mõõdetakse naha juhtivusest), endale teadvustatud virgumist ja tundelist ja kognitiivset agressiooni. Tulemused näitasid, et tehnoloogia areng on suurendanud mängudesse sisseelamist. Ei mängude areng ega ka vägivald ei omanud statistiliselt silmapaistvaid mõjusid mängijate agressiivsetele mõtetele, kuid seal on mõni esialgne tõend, et vägivaldne mäng suurendas mängijate vaenulikkuse seisundit. Teoreetiliselt ja praktiliselt mõistaandvad tõendite üle on arutatud ning tulevaste uuringute jaoks on antud soovitusi.
vastutust. Vastutust õpetavad lastele vanemad, loomad on ainult õppimisvahendiks. Hoides lemmikloomaga seotud ülesanded lastele eakohased, on tähtsad nii looma kui ka lapse seisukohalt- nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Neljandaks aspektiks leidis Dickstein (2007) kognitiivse poole. Laste kasvamine koos loomadega võib arendada huvi ühe konkreetse liigi või loomatõu kohta. Kui julgustada lapsi järjest rohkem uurima ja lugema nende lemmiku kohta soodustab see kognitiivset arengut, mis paneb laste jaoks õppimise seostuma naudinguga. Lastes lapsel uurida erinevaid allikaid, saavad nad teada millised eripärad on loomadel. Isegi kui lapse lemmikloomaks on hobune ja teil ei ole võimalik endale koju hobust võtta, julgustage last ikkagi hobuste kohta uurima, kogutud info õpetab lastele loomade eripärasid ja nad saavad kergemini aru milliseid tingimusi loomad eluks vajavad. Viimase punktina tõi Dickstein (2007) välja lemmikloomad kui hinge ravijad
Alkohol võib segada und. Legendaarne on selle võime muuta häguseks otsuseid ja põhimõtteid. Alkoholi mõju on väga ohtlik koos mõningate ravimitega nagu antidepressandid, epilepsia vastased ravimid, valuvaigistid ja rahustid/uinutid. See on ka sõltuvusttekitav, eriti inimestele kelle perekonnas on esinenud alkoholismi Avastati, et isegi mõõdukas alkoholi tarvitamine raseduse esimeste kuude jooksul võib kahjustada sündimata lapse kognitiivset arengut. Pittsburghi ja Washingtoni Ülikoolis läbiviidud uurimuse põhjal selgus, et lastel, kelle emad tarvitasid raseduse ajal mõõdukalt alkoholi, oli madalam IQ kui lastel, kelle emad alkoholi ei tarvitanud, ja seda eriti raseduse teise kolmandiku jooksul. Uurimus hõlmas 611 ema koos lapsega. Emasid jälgiti terve raseduse jooksul. Ema ja laps vaadati üle lapse sündimisel, seejärel lapse 8-kuuseks saamisel, 18-kuuseks saamisel, seejärel 3,6-aastaseks saamisel ning ka 10. eluaastal
Tekib, kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud Tekitab probleeme inimestevahelistes suhetes. Emotsionaalsed seisundid: KIRG ja ÄREVUS Kirg väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kired võivad olla nii positiivsed ( armastus ) kui ka negatiivsed ( suitsetamine, hasartmängud ) Ärevus lähedane hirmuemotsioonile. Ärevus ähmane ebamugavustunne. Eristatakse kognitiivset ärevust, mis iseloomustab mure või sisemine rahutus ning somaatilist ärevust, millele on tunnuslikud lihaspinge, motoorne rahutus, peavalu, südamekloppimine Cannon-Bardi teooria Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: - Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. ( Hirm, ehmatus ja raev väljenduvad ühtemoodi) - Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. - Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki
meelidtada => emotsioonide kortikaalne kontroll ja sotsiaalsete emotsioonide areng (sümpaatia, süü, häbi), mis suurendas grupi kohesiivsust - keelelised võimed => rohkem suhteid, keel võimaldab efektiivsemalt kontakte hoida muutused toitumises - homoniididel võimaldab sülg toidusest rohkem toitaineid kätte saada - taimselt toidult segatoidule pähklid, puuviljad nõudis kognitiivset oskust, kuna polnud pidevalt saada - tööriistad võimaldasid purustada luid ja kätte saada toitva luudi - energia ümber jaotumine ja aju arengu suunamine, siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud tööriistade kasutamine - suurenes instrumentaalne mõtlemine - võimaldas rikastada toidust - arenes käeline oskus Ontogeneetilise arengu erinevad etapid Embrüol 3 lootelehte: endoderm => siseorganid
Kui tavatähenduses on emotsioonide mõiste igaühele arusaadav, siis teaduslikus mõttes pole sellel ühtset definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga teooria seletab emotsioonidest mingit osa (nt füsioloogilisi aspekte), kuid mitte kõike. PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse kaudu.
· loogikast ja matemaatikast (mõõtmine, võrdlemine, loendamine, vastete leidmine, korrastamine, järjestamine, sorteerimine) · kõnest ja kirjakeelest (lugemine, kirjutamine, joonistamine, dikteerimine, kuulamine, ideede väljendamine) Programm on rajatud arenguteooriatele, seega on õppekava keskmes on laps tervikuna. Arvestatud on kõiki arenguvaldkondi füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset. Õppekava soodustab: · füüsilist arengut (liikumine, ronimine, viskamine) · sotsiaal-emotsionaalset arengut (vaidluste ja erimeelsuste lahendamine, tunnete väljendamine, teistest hoolimine ja lugupidamine, koostöö) · kognitiivset arengut (probleemide lahendamine, sorteerimise ja loogilise mõtlemise arendamiseks, arvamuste avaldamine) 7 3. LAPSEKESKNE ÕPETAMINE 3.1 Põhimõtted
grupi või situatsiooni käitumise või protsesside intensiivne uurimine kasutades erinevaid uurimismeetodeid. Kasutatakse harva esinevate juhtumite uurimisel. Kuidas kontrollida järgnevaid uurimisküsimusi? Kas unepuudus põhjustab muutusi probleemide lahendamise võimes? Ajaloos on teada mitmeid juhtumeid, kus väikesed lapsed kasvavad metsas ning leitakse aastate pärast. Hiljuti leiti veel üks selline laps. Kas metsikuna kasvamine on mõjutanud tema kognitiivset arengut? Variandid: a) küsitlus b) eksperiment c) osaluseta vaatlus d) juhtumiuuring Kuidas kontrollida järgnevaid uurimisküsimusi? Kui kaua hoiab keskmine viieaastane laps mänguväljakul tähelepanu ühel asjal? Mida arvavad tuumareaktorite läheduses elavad inimesed võidutuumarelvastumisest, ning kas
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest
2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Kognitiivset lähenemist- huvitab eelkõige küsimus, millsed on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades.
autojuhtimisõiguse, alkoholi ostmise ja sõjaväkke mineku osas. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne. Vanematele on see periood kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused võivad olla üpriski suured. 3 Kognitiivne areng noorukieas e. intellektuaalne areng Kognitiivset arengut tuleks vaadelda lähtuvalt kolmest vaatevinklist: Kvantitatiivne- Psühhomeetriline lähenemine IQ mõõtmine intelligentsuse testidega. Kui stabiilsed on IQ punktid noorukieas? Enamasti noorukieas mõõdetud punktid ennustavad ette IQ punkte hilisemas eas. Infoprotsessides- muutused kognitiivsete protsesside oragniseerimises. Mälu-lühimälu paraneb, mäluprotsessid paranevad. Mõtlemine- tavamõistetelt teadusmõistetele, probleemi lahendamine.
sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Kogedes suutmatust eesmärke saavutadam võib inimene otsida põhjusi iseendas või välistest teguritest. Kergem on taluda viimast. Ärevus – Seda võib pidada lähedaseks hirmuemotsioonile, kuid nad pole üks ja sama. Kui hirm seostub mingi kindla objektiga või sündmuse kartmisega, siis ärevus on pigem ähmane ebamugavustunne. Psühholoogias eristatakse kognitiivset ärevust, mida iseloomustab teatud mure või sisemine rahutus, ning somaatilist ärevust, millele on tunnuslikud niisugused kehalise ebamugavuse ilmingud nagu lihaspinge, motoorne rahutus , peavalu, südamekloppimine. Mõnikord ilmnevad nad koos. Ärevust võivad põhjustada mitmesugused tegurid: Tõenäolised või kujutletavad ebameeldivused, ootamatused, elukorralduse järsud muutused jne...
juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997:20-21). Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni. Võgotski on iseloomustanud lapse mängu: mängus on laps peajagu pikem. Mängul on ka tähtis roll lapse õppimises ja arengus. Mäng peegeldab lapse arengut ja mõjutab seda. (Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001:121). 2. JEAN PIAGET MÄNGU ARENGU TEOORIAD Jean Piaget (18961980) on sündinud Sveitsis. Jean Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse
Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega. Leksikaalsemantiliste suhtete võrgustik- kujuneb paradigmaatiliste, süntagmaatiliste ja assotsiatiivsete seoste alusel. Võrgustikul on tuum ja perifeeria, mingi perifeerne element võib olla teise võrgustiku tuumaks. Võrgustik peegeldab komponentide lähedussuhteid ja hõlbustab teksti mõistmist. Võrgustikuga arvestamine soodustab võõrkeeleõppes sõnavara omandamist. Grammatika-peegeldab inimese teistsugust kognitiivset tegevust-grammatikaelemendid lisavad tähistajale mingi tähenduse või peegeldavad selle mingit aspekti seoses teiste objektidega. Grammatikalisatsioon-tähenduse kinnistumine grammatilisele morfeemile või süntagmale,st et tähendust kannab mingi vorm. Grammatilisi tähendusi on keeles piiratud hulk ja nende ülesanne on siduda sõnad lauseks vastavalt keele morfosüntaktilistele reeglitele. Sõnaliigid- igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised
treeningu või teiste sekkumisteta. Küpsus (mature)- kui kasutatakse küpsuse mõistet lastega seoses, siis viidatakse tavaliselt konkreetse lapse käitumisele võrreldes teiste samaealistega. Samuti kasutakse terminit küpsus ka seoses füsioloogilise arenguga. Füüsiline areng (physical development)- hõlmab muutusi inimese organismis: pikkuses, kaalus, luude tiheduses, lihastes, nägemises, kuulmises. Füüsiline areng mõjutab nii kognitiivset arengut kui ka isiksuse arengut. Samuti kuulub füüsilise arengu alla selliste oskuste omandamine nagu istumine, roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega, iga lapse huvidega, võimete ja vajadustega. Interaksioon (interaction)- vastastikune mõjutamine läbi suhtlemise. Pedagoogika (pedagogy)- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel
· Meeldivus · Autoriteet · Nappus, vähesus Stress ja toimetulek. Eustress hea stress Distress halb stress Stressiga võib kaasneda füsioloogiline protsess. Kognitiivne tunnetuslik Hea enesehinnanguga inimene saab stressiga paremini hakkama. Tradistioonidest erinev ajastus tekitab stressi. Maohaavad on stressi põhilisi tagajärgi. Astma, kõrge vererõhk. Äärmine stress võib viia surmani. Müra mõjutab kognitiivset seisundit. Keskkonnastress võib tekitada probleeme. Inimesed võivad ise endale mõttega stressi tekitada. Stressiga võib kaasneda kurbus. Õpetajad peaksid arvestama stressiga. Dispositsioon kalduvus. Neurootilisus on kalduvus tajuda negatiivseid emotsioone. Karjääriplaneerimine. Karjäär NSVL - Karjäär kui redel. EV Karjäär kui areng (valikud). 21.saj Karjäär kui looming (ise loon valikuid)
kui ta vähegi tahab. Hiljem võib laps välja mõelda, keda ta imiteerib ja teie peate ära arvama, kellega on siis tegu. Raamatud "Laps ja lasteaed" Lasteaiaõpetaja käsiraamat - Raamat koosneb viiest suuremast peatükist. Käsiraamat avab eelkoolipedagoogikas kasutatavaid mõisteid. Järgnevalt kirjeldatakse nii lapse füüsilist, kognitiivset, motoorset, keelelist kui ka sotsiaalset arengut. Peatutakse lapse tundmaõppimise erinevatel meetoditel ning lapse tervisel. Õppe- ja kasvatustegevuse all käsitletakse matemaatika, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikakasvatuse ning keele- ja kõneõpetuse küsimusi lasteaias. "Üldoskuste areng koolieelses eas" - Lapse üldoskuste (tunnetus-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused) areng 2-7-
kuidas inimesed tajuvad töökeskkonda, kuidas nad pühenduvad kavatsetud tegevuse ja kuidas nad lõppkokkuvõttes käituvad.Organisatsioonilise käitumise seisukohalt pakub juhtidele huvi nende alluvate suhtumine oma töösse, karjääri ja organisatsiooni. Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine. See on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teistele inimestele, olukordadele või keskkonnale. On saanud tavaks eristada hoiaku emotisionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku külge vastavalt sellele, kas peetakse silmas valmisolekut teatud emotisoonideks, tunnetusprotsessideks või käitumiseks. Emotisoonid kajastavad hoiakuga seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid. Need kujunevad individuaalselt kogemuste põhjal. Emotisonaalse hinnangu loomisel annab inimene hinnangu läbi oma väärtuste prisma. Kui saavutatu vastab tema poolt väärtustatule, kujunevad positiivsed tunded
Mind on pannud mõtlema just olukorrad, kus inimesed üritavad pidada dieeti või luua endale uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõjus suurem sisemine kontrollitunne negatiivselt enesehinnangule, isegi pärast kaalukaotust. Artikli autorid pakkusid, et põhjus võis olla väline tugi. Mulle tundub see selgitus vastuoluline, aga kuna tulemus on üllatav, siis ongi seda raske seletada. Võib-olla tekitas sisemine kontrollitunne
sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Sellele vastandina määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui minakontseptsiooni tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist. Vastandus kahe aspekti vahel on pingestatud (inimene võib endasse hästi suhtuda isegi juhul, kui tal puudub selleks teiste arvates küllaldane alus). Siiski peab tõdema, et sageli pole võimalik minakontseptsiooni kognitiivset ja hinnangulist aspekti teineteisest selgelt eraldada. Näiteks väide `saan õpingutega hästi hakkama' sisaldab nii kirjeldavat kui ka hinnangulist enesekohast informatsiooni. Probleemid enesehinnagu määratlemisel.A) Ühtse määratluse puudumine- ühtse definitsiooni puudumist võibki pidada minakontseptsiooni uurimise kõige kriitilisemaks ja kesksemaks kitsaskohaks. Shavelson, Hubner ja Staton (1976) jagavad
koondavad tähelepanu probleemide lahendamisele ja uute oskuste kujundamisele. Ego- või soorituseesmärgiga ehk väliselt orienteeritud isikud tunnevad eeskätt muret, kuidas näevad neid teised. Seesmiselt orienteeritud õpilased süvenenumalt, tajuvad paremini faktide ja ainete omavahelisi seoseid, seostavad hästi teooriat praktikaga, nende teadmised on püsivad. Rõhu asetamine välistele ajenditele võib kohandada nii seesmist motiveeritust kui ka loovust ja tunnetuslikku (kognitiivset) paindlikkust. Väline tasustamine halvab eiti tugevalt just loovat ja kontseptuaalset mõtlemist ning mõjutab andekaid lapsi tugevamalt. Kui motivatsiooniprobleemid on seotud väga madala või puuduva seesmise motivatsiooniga, on väline motiveerimine õigustatud. Käitumise kontrolliks kasutatav tasu vähendab seesmist motivatsiooni. Seda, kas saavutuse eest antavat tasu tajutakse kontrollivana või informatiivsena mõjutab tasustamise kontekst.
Mahler 1871-1938 1878-1957 1880-1961 1896-1934 1896-1980 1897-1985 Töötas välja valemi IQ Biheivorismi isa. Tegi 3 G. S. Halli Psühholoogia Mozart, Suurim mõjutaja oli Baldwin. Tegeleb psühhoanalüüsiga. arvutamiseks. aastaga terve ülikooli õilane, kuid ei Tööd tunnustatud peale Uuris kognitiivset arengut. Peamine huvi oli normaalse Defineeris läbi, baka-doktor. uskunud tema surma. Tõi sisse Huvitus loodusest. arenguga lapsi uurida, hiljem intelligentsuse vanuse Huvitas ennekõike biogeneetilisse teema kuidas keskkond ja ’’Intelligentsuse lätted lastel’’ tekkis huvi probleemsete laste kaudu IQ=vaimne looma psühholoogia. seadusesse
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi
Piaget` käsitles kujutlusmängu esimest taset kui individuaalset tegevust, mille käigus kinnistatakse juba olemasolevaid oskusi ja teadmisi. Selle käigus avaldavad lapsed sundimatul viisil oma loomingulisust, füüsilist suutlikkust, mille käigus üks ese hakkab tähistama teist eset. Lapsed saavad sellega hakkama juba teisel eluaastal. Nad kordavad tegevust kujuteldava objektiga ja naudivad selle kordusi. Kujutlusmäng omakorda mõjutab kognitiivset arengut (Niilo, Kikas 2008:129). Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7 aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele . Sümbolimängu ühe olulise tunnusena märgib Piaget sotsiaalset elementi mängus, kasutades selleks terminit ,,kollektiivne sümbolism", mis tähendab rollide diferentseerimist ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar 1997:20). Reeglitega mäng
SUE - strategic use of evidence (tõendite strateegiline kasutamine). Oletus, et valetajad ja tõerääkijad kasutavad eri strateegiaid. Tõendusmaterjali peaks intervjuu käigus kasutama strateegiliselt. Ei tohi fakte avaldada varakult. Ei tohi küsida küsimusi, mis peegeldaksid mida uurija juba teab. 28. Mida mõeldakse selle all, et valetamise avastamisel tuleb küsitleja poolt valetaja ,,kognitiivset laadungit" (cognitive load) suurendada? Valetajatel on vaja rohkem kognitiivseid ressursse kui nendel, kes tõtt räägivad. Seega jääb neil vähem kognitiivseid ressursse üle. Kui kognitiivset nõudlust veelgi suurendada (nt lasta rääkida sündmustest tagurpidi järjekorras, paluda vaadata rääkimise ajal küsitlejale silma), ei pruugi valetajad sellega toime tulla tekib kognitiivne ülekoormus. 29
Niisugused olukorrad seonduvad näiteks janu või näljatundega (vt joonist 1). Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Kui inimene tajub häirivat pinget, on ta sunnitud tegutsema nii, et organismi füsioloogiline tasakaalustatus taastuks (2: 129). Joonis 1. Janu 7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Sel teoorial eristatakse intritiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni (2:131). Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingi pikaajalise eesmärgi nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või lihtsast soovist nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene
Meelte kaudu saadav informatsioon töödeldakse, antakse sellele tähendus – need protsessid muutuvad arengu käigus nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Seda arengut nimetatakse kognitiivseks arenguks. 1. Taju ja teadvuse areng 2. Mälu ja mõtlemise areng 3. Kõne areng Taju ja teadvuse areng Taju areng on valdkond, mis peegeldab lapse võimet mõelda, meelde jätta ja õppida uusi asju ning vastavalt sellele ka käituda. Tegelikult on väga raske lahutada vaimset ja kognitiivset arengut teineteisest, kuna vastavate võimete areng käib kõikidel arenguetappidel käsikäes. Lapseea jooksul toimub õppimine ja ümbritsevast saadava informatsiooni töötlemise protsess kiiremini, esemete ja olukordade üldistamise ehkabstraheerimise võime omandatakse aga lõplikult alles noore täiskasvanu eas. Taju ja teadvuse arengu seisukohalt on ääretult tähtis lapse võimalus kogeda uusi asju ning õppida nendest oma järelduste alusel
Näiteks lihtsad neljakandilised puuklotsid annavad rohkem võimalusi nendest millegi ehitamiseks kui värvilised Lego klotsid. Samas jällegi on need tavalised Lego klotsid arendavamad kui klotsid, millega saab ainult auto kokku panna. 5 vfvvbdsdfsRühmaruumis on oluline luua lastele võimalusi mängimiseks koos ja ka üksi. Mänguvahendid peaksid soosima lastel nii kognitiivset, sotsiaalset ja emotsionaalset kui ka füüsilist ja keelelist arengut. Õpetajad peavad olema teadlikud, millised materjalid, vahendid ja mööbel on lastele ea kohased. (Gordon Biddle jt, 2013) 6 3. HEA MÄNGUKESKKOND ÕUES Nii nagu rühmaruum, peab ka lasteaia õueala olema huvitav ja stimulatsiooni pakkuv. Võrreldes siseruumidega saavad lapsed väljas teha tegevusi, mis nõuvad natuke rohkem ruumi, liikumist
koolkond. Algselt nende õppekäsitlused ei leidnud suuremat vastukaja, kuid alates 1960. aastatest hakkasid need järjest rohkem õppemaastikul domineerima. Kognitivismi keskseks uurimisobjektiks on ajutegevuse protsessid õppimise käigus (tajumine, mälu, mõtlemine). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid Kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Kui võrrelda kahte koolkonda biheivioriste ja kognitiviste, siis biheivioristid mõistavad õppimisena muutusi indiviidi käitumises ning välises tasustamises, kuid see osa õppimises, mis käivitub ja kulgeb
ja innustus. Hästijuhitavates organisatsioonides on alluvad rahul, nende töötulemused on head. Juhid püüavad igati toetada soodsa õhkkonna tekkimist ja säilitamist, mis oma- korda aitab parandada inimeste suhtumist. Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine. See on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teistele inimestele, olukordadele või keskkonnale. On saanud tavaks eristada hoiaku emotsionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku külge vastavalt sellele, kas peetakse silmas valmisolekut teatud emotsioonideks, tunnetusprotsessideks või käitumiseks. Emotsioonid kajastavad hoiakuga seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid. Need kujunevad individuaalsete kogemuste põhjal. Emotsionaalse hinnangu loomisel annab inimene hinnangu läbi oma väärtuste prisma. Tunnetused ehk kognitiivne külg koosneb tõekspidamistest, teadmistest ja informatsioonist mingi nähtuste kohta.
tuleb arvestada ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine aset leiab. Sotsiaalne Kompetentsus puudutab peamiselt teiste hinnangut (Gresham, 1989, viidatud Sheridan & Walker 1999 järgi, rõhutatakse käitumise mõju teistele. Sotsiaalse kompetentsuse määravad tavaliselt lähedaste isikute arvamused, kellega laps suhtleb. Sotsiaalne kompetentsus on otseselt mõjutatud isiku minakontseptsioonist . Minakontseptsioonis omakorda võime eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse. Enesehinnangus võib eristada kolme alatüüpi (Pullmann, 2003). Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang. Globaalne enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel ning on püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna
annaabi.ee 
