Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ramjee (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Ramjee
Merlin -Hans 
Hiiekivi
Lühidalt
• Ramjee ehk  lumivalge bömeeria 
on Hiina nõgese niinest saadav 
kiud, mis sarnaneb linasele, aga on 
valgem ja siidisema  välimusega
• Ramjee on  haruldane , väga peen 
ja kallihinnaline  tekstiil -materjal. 
• Ramjeest saadakse tugevaimat 
looduslikku  kiudu  (ramjeekiudu), 
sellest tehakse kalleid pitse, riiet ja 
nööri. 
• Sel on suured südamekujulised, 
lehed, kaetud alumiselt küljelt 
valgete karvadega.
Leviala
• Seda kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias 
aga ka Lõuna-Euroopas..
• Suurimad rahvusvahelisd ramjeetootjad on Hiina, 
Taiwan , Korea, the  Filipiinid  ja Brasiilia. 
Ajalugu
• Ramjee on üks vanimaid tamseid kiude , seda on 
kasvatatud juba ligi 6000 aastat.
• Egiptuses tehti sellest muumiate mähiseid perioodil 5000 - 
3000 BC, samuti on se  sajandeid kasvanud Hiinas.
•  Ammu  enne  puuvilla  kasutuselevõttu Kaug-idas ,kasutasid  
hiinlased seda surilinade calmistamiseks 2,000 aasta tagasi. 
• Populaarsus 1980ndate keskel kui moes hakati rõhku 
panema looduslikele kangastele.
Rakustruktuur
• Rakkude läbimõõt on enamasti 10-100 µm, pikkus võib 
Vasakule Paremale
Ramjee #1 Ramjee #2 Ramjee #3 Ramjee #4 Ramjee #5 Ramjee #6 Ramjee #7 Ramjee #8 Ramjee #9 Ramjee #10 Ramjee #11 Ramjee #12 Ramjee #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merlinsama Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Tekstiilkiud

....................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut.................................................................5 - sisal....................................................................6 - kenaff................................................................6 - kapokk..............................................................

Keemia
thumbnail
24
doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest

Kiuteadus
thumbnail
7
docx

Looduslikud ja sünteetilised tekstiilitooted ja nende erinevus hügieeni seisukohast

Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud.............................................................................................................

Keemia
thumbnail
44
pdf

Vähemtuntud tekstiilikiud

Taime lehted ja varred sisaldavad ekstakte, millel on antibakteriaalseid omadus. Juuri ja koort kasutatakse ka​ ​hürdofoobia​ ​raviks. Taime​ ​seemned​ ​levivad​ ​loomade​ ​abil. Ramjee ​ ​(RA,Ra) ​ ​rami,​ ​Ramie, ramee​ ​ehk​ ​hiina nõges Ramjee​ ​on​ ​üks väärtuslikumaid​ ​ja kvaliteetsemaid kiudaineid, peenekiuline niinekiud,​ ​mis sarnaneb​ ​linasele. Hiina​ ​nõges​ ​on​ ​kiutaim​ ​mida​ ​kasvatatakse​ ​Aasias,​ ​Ameerikas,​ ​Austraalias​ ​aga​ ​ka Lõuna-Euroopas.​ ​Seda​ ​on​ ​kasvatatud​ ​juba​ ​ligi​ ​6000​ ​aastat.

Materjaliõpetus
thumbnail
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

Laiad trükitud puuvillased , linased, siidkangad on kokku murtud nii, et parem pool on väljas. 8. LÕNGAD Naturaalsed ehk Looduslikud: Taimsed, loomsed. Keemilised: Tehiskiud, sünteeskiud. Omadused: Hügroskoopsed. Halvasti happeid taluvad (lagunevad, murenevad). Hästi leelisi taluvad. Kergsüttivad, söestuvad. Segulõngad­lõngad, milles põhikiudu on vähem kui 90 %. Taimsedkiud ­ Puuvill, lina, dzuut, sisal, ramjee. 8.1 Puuvill Pleegitatud- pastelsed. Pind läiketa, matt Merseriseeritud - puhtad, kirkad toonid, läikega, venib vähem. Ettevaatust ­pesus võib kokku tõmbuda! 8.2 Naturaalsed e looduslikud kiud Loomsed kiud Lambavill- alusvilla andvad tõud Meriinovill - Kõige kvaliteetsem peenvill, väga pehme . Eelmiste ristandid -Crossbredvill Kitsevill angoorakitse vill ehk mohäär (MYKHAY ar k ­riie) Kid mohair­esimesel pügamisel saadud vill, parim, peenim

Ettevõtlus
thumbnail
13
pdf

KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID

nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST Taimsed kiud: Kõige tuntumad on puuvill ja lina. Lisaks dzuut, kanep, sisal, kapok ja ramjee. PUUVILL (Bw,CO) - Baumwolle, cotton 5000-3000 e.m.a. / India 2500 e.m.a / Egiptus Euroopas hakati puuvilla töötlema 18 saj Puuvillased kangad on: sits, batist, flanell, frotee, teksariie, samet, jne Puuvillast tehakse ka õmblusniiti ja käsitöölõnga. *Bio-puuvill (bio- cotton) Ökopuuvill Bio-puuvill on testitud kahjulike ainete suhtes. Bio-puuvilla ei kasvatata suurtes monokultuurides, vaid väikestel põldudel, mis on aastase viljavahetusega ja rangeid

Kiuteadus
thumbnail
9
doc

Tekstiilikiud

valgendada klooriga. 5 OMADUSED POLÜETEENKIUD POLÜPROPEENKIUD ELASTAANKIUD FLUORKIUD KLAASKIUD RAMJEE 1. Hügieenilisus 2. Venivus Venimatu. Venivus on umbes 15 % . Tähtsaim omadus Venitamise käigus on see. Kiud kaotavad sulaklaasi taastab oma niidid hapruse.

Tööstuskaup
thumbnail
8
doc

Tehis- ja sünteeskiud

SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID..............................................................6 2.2 POLÜESTER..............................................................6 2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7 2.4 ELASTAAN................................................................7 KOKKUVÕTE................

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun