100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Siivert (Sv) on ekvivalentse kiirgusdoosi mõõtühik. Sv=J/kg (=J·kg-1). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju biolooglistele kudedele. Siivert on tuletatud SI mõõtühik.Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest.Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. Bioloogilised efektid: Deterministlik: · kiiritus põhjustab kahjustuste toimel rakkude suremist või viivitatud poolestumist · häired koe normaalses funktsioneerimises · efektid ilmnevad inimesel alati juhtudel, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust Stohhastilised: · kasvajad, mis avalduvad alles pika peiteaja möödumisel ja mõju pärilikkusele · seoses kiiritusega on leitav ainult suurte inimrühmade epidemioloogilise uuringu tulemusena
olevate kiirgustöötajate keskmine tegelik doos on 1,1 millisiivertit aastas. Iga aasta sellist keskmist doosi saavate töötajate keskmine aastane sunnaga lõppeva vähi risk on üks 26 OOO-st. ICRP on arvamusel, et elanikke ohustavate riskide vastu tuleb võidelda, kui nad ületavad taseme üks 10 OOO-st aastas. Kiirgustöötajate tööiga loetakse 18. eluaastast kuni 65. eluaastani, kuid elanikud on igas eas ja seetõttu on neil kiirgusdoosist saadavoht ka suurem. Niisiis, keskmine ,riskitegur on 5% siiverti kohta ja 1 millisiivertisest aastadoosist tulenev risk on üks 20 OOO-le. Elanikkonna riskitegurid muutuvad koos vanusega ja ohtu saab vähendada vaid keskmist aastariski vähendades. Arvestades ealisi mõjusid on keskmine risk 1 millisiivertisest iga-aastasest doosist üks 33 OOO-st. ICRP aktsepteerib seda kui äärmist vastuvõetavat riski taset. Sellise aastadoosi taseme juures on surmaga lõppev vähirisk kogu eluea jooksul üks 250-st
KIIRGUSKAITSE Algus: Kiirgus ja ajalugu 1895 Röntgen avastas X-kiired 1896 märked esimesest naha põletusest 1896 esmakordselt kasutati röntgenkiiri vähi ravimisel 1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest 1897 esimesed naha kahjustuste teated 1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum 1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie eraldanud puhta raadiumi esimene radioloogide kongress Londonis, 1925 Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP), 1928 alates 1950-ndatest lisandus tuumaenergeetika
Kiirguskaitse KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud
footon käitub nagu esmane footon, seni kuni tal jätkub energiat ja fotoelektrilise protsessi või Coptoni hajumise käigus tekib uusi vabu elektrone ja järjset väiksema energiaga footoneid. Kiired elektronid, mis kiirguse neeldumisel tekivad, aeglustatakse vastastoimes teiste absorbeeriva aine elektronidega. Kui selline kiire elektron kohtub aatomituumaga, on tulemuseks Bremstrahlung. Selline energia ümberpaigutumise ahel jätkub, kuni allesjäänud energia on vastastoimeks liig väike. Aine ja ioniseeriva kiirguse (elektronid, footonid) vastastoime tulemuseks on energia deponeerimine ja ioonipaaride teke. Neid ilminguid kasutatakse kiirgusühikute defineerimisel, seega kiirguse avastamine sõltub sellest, kas me suudame mõõta neeldunud energiat või tekkinud laenguid. Kui molekulid on energia neeldumise tagajärjel ergastatud olekus või ioniseeritud, tekivad keemilised muutused. See annab võimaluse teha röntgenogramme või filmidosimeetriat.
TALLINNA ÜLIKOOL Peeter Tamm Radioaktiivse kiirguse registreerimine REFERAAT Matemaatika-Loodusteaduskond Füüsika eriala Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. AJALUGU.......................................................................................................................................4 2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4 3. KIIRGUSE LIIGID..............................
1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos – hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert). Dosimeeter – mõõtevahend inimeses neeldunud kiirgusdoosi hindamiseks. tuuma stabiilsuse tingimusi: tuum ei saa olla väga suur, tuuma energia peab olema madalaim võimalikest, prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks, stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest. Tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis. Reegline on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. et massi ja energia samasust kirjeldab valem E m c 2 ja selle üheks rakenduskohaks on tuumareaktsioonid, erinevate radioaktiivsete kiirguste kasutusvõimalusi – α-kiirguse rakendused: vähiravi, tööstuses
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros • Kliimamuutuste konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon • Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid