Kiirguskaitse (2)

B. Kirjelda lühidalt ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastiliste ja deterministlike bioloogiliste efektide erinevusi.
- Stohhastiline efekt – ilmneb mingi aja möödudes erinevate kasvajate näol. Kiirguse hulk suurendab võimalust vähki või muusse kasvajasse haigestuda, kuid ei määra kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos.
- Deterministlik – suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine , naha punetus . Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust.
Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele?
0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv
Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po-210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes?
D0= 24 μSv/h D=D0e –t*ln2/T½
T½= 138,38 päeva
t= 3a = 3*365=1095
D= 24 μSv/h * e - 1095 ln2 / 138,38 = 0,101 μSv/h
0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis?
32 mGy/h / 4 mGy/h = 8
83 = 32
3 * 0,256 mm = 0,768 mm
A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte.
- Ilmnevad hiljem ning võimalus, et ei avaldu üldse. Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid – kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning rakk ei sure . Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei sõltu saadud kiiritusdoosist ning vähi tekkimise tõenäosus on suurem, kui doos on suurem.
Kui suure ekvivalentdoosi põhjustab 0,002 Gy gammakiirgus ? Kui suur on sel juhul efektiivdoos maksale ?
Neeldunud doos 0,002 Gy
HT= WR * DT HT=1*0,002=0,002 Sv ( ekvivalentdoos )
Efektiivdoos maksale: WT=0,05
E=WT*HT=0,005*0,002=1*10-4 Sv = 0,01 mSv
Kaks nädalat peale valmistamist mõõdeti I-131 lahuse aktiivsuseks 15*106 Bq. Võttes arvesse, et I-131 poolestusaeg on 8,04 päeva, arvuta lahuse algne aktiivsus.
T=8,04 päeva Q=15*106 Bq t=2 nädalat=14 päeva Q0=?
Q= Q0exp (- t*ln2 / T) Q0=Q / exp (- t*ln2 / T)
Q0=15*106 / e(-14*ln2 / 8,04) = 50*106 Bq
Tc-99 kiirgusallika läheduses mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis?
D0=32 mGy/h Dt=4 m Gy/h Plii t½ = 0,256 mm
32:4=8=2*2*2=23 3*0,256mm=0,768mm
B. Efektiivdoos – kiirgusdoos, mis langeb mingile keha osale arvestades koefaktorit ja kiirguse iseärasusi
Radionukliid – ebastabiilne nukliid
Radioaktiivse lagunemise seadus – N=N0e-tλ, kus N on t möödudes radionukliidide arv, N0 on algne radionukliidide arv, t aeg ja λ konstant
Beetaosake – beeta lagunemisel kiiratud osake. Elektron või positron
Radioaktiivne rida – st kui üks aine laguneb teiseks, see omakorda kolmandaks jne
A. Isotoop – keemilise elemendi teisend, kus on sama arv prootoneid aga erinev arv neutroneid aatomituumas
Radioaktiivse lagunemise seadus –
Ekvivalentdoos – doos koele v organile, mis väljendab neile tekitatud kahju suurust. Saadake kui neeldunud doos korrutatakse kiirgusfaktoriga, mis võimaldab arvesse võtta erinevate kiirgusliikide erinevat tervisekahjulikkust koele v organile. HT,R * WR * DT,R
Poolestusaeg – ajavahemik mille kestel jõuab laguneda pool esialgsest radionukliidide arvust
Aatomnumber – number mis näitab mitu prootonit on aatomis