Lastekodu – koht koduta lastele või koduta laste kodu (0)

1 Hindamata

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Lastekodu – koht koduta lastele või koduta laste kodu.
Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada.
Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas . Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida , turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toimida, seda nii töö- kui ka eraelus. Selleks on püütud asenduskodud ehitada võimalikult tavapärase elukeskkonna lähedased. Väikesed elumajad, kus elavad koos asendusemaga 6-8 erinevas vanuses last. Kahjuks kohtab lastekodus harva asendusisasid. Seega jääb tihti asenduskodus kasvanud laste jaoks mehe roll kaugeks, sest ka koolis on enamasti õpetajateks naised ning nad ei omanda reaalset ja terviklikku pilti mehe ja naise rollidest ühiskonnas.
Asenduskodus pakutakse lastele turvatunnet, tuge ja kõike seda (mida peaks talle pakkuma ja õpetama perekond), et tulevikus asenduskodust lahkudes, oleks noorel oskused ja võimalused alustada oma iseseisvat elu. Asenduskodus kasvanud noorel võib üleminek iseseisvasse ellu toimuda järsemalt, sest sotsiaalhoolekande seaduse järgi on noorel õigus elada asenduskodus kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutsekooli või ülikooli nominaalse õppeaja lõpuni. Kuid Praxise poolt 2010. aastal läbi viidud uuringus“ Asenduskodus kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks“ selgus, et asenduskodudes on laste elutingimused füüsilise keskkonna näol niivõrd head, et kesisematesse tingimustesse sattudes puudusid noortel oskuse toimet tulla (nt. ei osatud kütta ahju). Samuti ei olnud asenduskodus kasvanud noortel häid probleemilahendusoskuseid, mida pakub elu tavaperekonnas.
Kuid kõiki neid uuringuid lugedes , tekkis mul arusaam, et vaatamata negatiivsele, mis kaasneb eluga lastekodus on siiski asenduskodu vanemliku hooleta jäänud lapsele siiski koduks, mitte pelgalt kohaks kus kasvada ning oodata täiskasvanuks saamist. Vanemliku hooleta jäänud lapsele on kõige olulisem, et tal oleks kõrval täiskasvanud inimene, kes teda kaitseb, kellel saab loota ning on talle teejuhiks ning kindlasti on võimalik lastekodulapsel leida endale tugiisik , kellel toetuda.
Kahtlemata on vanemliku hoolitsuseta lapse või noore jaoks parimaks võimaluseks sattumine kasuperesse, kus tal on võimalik omandada eluks vajalikud oskused ja väärtused ning õppida toimima peres.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 6 allalaadimist

Lastekodu – koht koduta lastele või koduta laste kodu #1

Lastekodu – koht koduta lastele või koduta laste kodu #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

belkihv Õppematerjali autor

Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus.

Kodutus lastekodu vaesus koduta laste kodu

Sarnased õppematerjalid

docx

Lastekodu – koht koduta lastele või koduta laste kodu

Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on

Sotsioloogia

docx

Asenduskoduteenus

................. 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 2 Sissejuhatus Antud referaadis kirjutan sellest, mis asi on asenduskoduteenus, kellele on see teenus suunatud, kes võivad seda teenust osutada ning kes seda teenust rahastab. 3 Asenduskoduteenus Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks. Mõnikord on küll vanemad olemas, kuid neil puudub huvi, oskused, või võimalused last kasvatada. Loomulikult on lapsele parim kasvada oma bioloogiliste vanematega, aga kahjuks ei ole see alati võimalik ning sellisel juhul on laps sunnitud elama asenduskodus. Asenduskoduteenuse eesmärgiks on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning

Ühiskond

doc

Lastekodu

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond....................

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

doc

Kasvamine lastekodus, meelemürgid ja väärkohtlemine

KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13

Sotsiaaltöö

103

pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

.................................................. 39 4.1.4. Täiendkoolituste ja töönõustamiste korraldamine .............................................................. 40 4.2 Hinnang LKS-is sisalduvatele meetmetele .................................................................................... 42 4.2.1. Varane märkamine ja õige(aegne) sekkumine ..................................................................... 43 4.2.2. Laste tagasiaitamine (bioloogilisse) perekonda ................................................................... 48 4.2.3. Laste väärtustamine ............................................................................................................. 50 4.2.4. Laste väärkohtlemise vältimine............................................................................................ 53 4.2.5. Perede ja vanemluse toetamine .........................

Sotsiaalse analüüsi alused

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

............................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1

Perepsühholoogia

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

"Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond

524

doc

Arengupsühholoogia

...............................................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.....................................................................................219 Laste kuritarvitamine, vägivald..............................................................................219 Puuetega lapsed.....................................................................................................226 Geneetilised mõjud lootele.................................................................................226 KASUTATUD JA KASULIKKU MATERJALI..........................................229 Lisa 1.................................................................

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid