Kodutus (0)

KODUTUS – probleem nii Eestis kui ka Maailmas
Inimese heaolu jaoks on vaja kolme tegurit – pere, töö ja eelkõige kodu. Kodu on see, mis pakub inimesele turvatunnet. Kuid mis saab inimesega siis, kui tal kodu pole, kui tal pole kuhugi varjule minna? Temast saab kodutu.
Kodutus ja kodutud on probleemiks üle terve maailma. Keegi ei oska kindlalt öelda, palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. „Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida,“ räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni. Eestis on kokku ligikaudu 3000-5000 kodutut. Maailmas on aga alaliselt ilma koduta 1,6miljonit, millest 40% on pered ja 28% haritud inimesed. Kuid kurb on tõdeda, et umbes 3miljonit maailma rahvastikust on juba mõnda aega ilma koduta.
Ei saa just alati väita, et need inimesed ise on süüdi oma kodu kaotamises. Neid põhjuseid võib olla mitmeid. Osad suunduvad edasi tänavatele, osad aga varjupaikadesse. Eestis on 9 naiste kui ka 9 loomade varjupaika. Igal aastal lisandub sinna uusi liikmeid juurde. Näiteks 2009. kümne kuu jooksul pöördus varjupaikade poole ligi 700 naist, mis on küllaltki suur arv, ning tuleb tõdeda ka, et see on esmakordne statistika. Varjupaikade eest hoolitseb ja hoiab neid korras enamasti riik. ETV heategevusprogramm „Jõulutunnel“ kogus vaatamata rskele aastle naiste varjupaikade toetuseks 1 526 00 eesti krooni. See summa jagatakse võrdselt 9 naiste varjupaiga vahel ära.
See summa näitab ka veel, et oma riigi kodanikud hoolitsevad kaaskodanike eest. Kodutute jaoks on nii mündagi veel ära tehtud. Need, kes ennast aidata tahavad, need leiavad abi, kuid paljud ei taha. Tallinnasse on loodud supiköök, kus saab käia söömas sooja toitu. Viimasel ajal külastab supikööki iga päev ligi 250 inimest. On loodud ka kodutute töökeskusi, mis aitab neil jalule seda oma tulevikku. Maailmas peetakse ka kodutute jalgpalli Mme. Mitmed mängijad on sealt isegi oma kutsumuse leidnud ja saanud taas oma elu korda.
2010. aastal on juhtunud juba mitmeid õnnetusi kodututega seoses. On süttinud tulekahjud majades, kus nad üritavad peavarju leida lõket tehes. Siinkohal tuleb meelde klassiõe hiilgav mõte selliste õnnetuste vältimiseks. Ehitada paar kivist hoonet, kus kodutud saaksid käia peavarjul ja lõket tehes sooja saada. Sest tänavune talve ilm on käre ja külm, ning kodutud otsivad iga hinna eest sooja.
Eelkõige tuleks meeles pidada, et ka nemad on inimesed just nagu meie. Ei tohiks nende peale halvasti vaadata või neid pilgata. Pigem teha nende heaks kõik, mis meie võimuses. Eesti kodutute mitteametlik president Riina Vändre väidab „Mida vähem hoolitsevad linn ja riik oma vaeste eest, seda enam saavad teha kaaskodanikud.“