Kodutus (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Kodutud Eestis - Kas indiviidi või ühiskonna probleem?

Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uurimise ajalugu alles noor(Koduta inimese.....2003;Kõre 2003).Varasemad

Majandus

11

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt

Esmajärjekorras muretseme probleemide pärast ­ kus probleem puudutab meid ­ tööpuudus, kus meil mõni tuttav töötu. Teises järjekorras muretseme probleemide pärast, mis meile lähedased ­ kus meil kerge samastada ennast ohvriga. Kujutame end töötuna. Kolmandas järjekorras ­ probleemid, mis kauged ­ kus ei suuda end samastada ohvriga. Maailmas palju näljaprobleeme ­ aga me saame sellegipoolest rahulikult magada. Sest see probleem meist kaugel isegi geograafilises mõttes. Kuigi kodutus siin samas, aga kodutus me murede edetabelis taga. Eesti erakondade valimislubadused ­ üheski pole nt lubadust ­ leevendada kodutus. Sest sellega ei võidaks populaarsust. Kodutu ju ei vali ja kes valib, see ei muretse kodutuse pärast. Kodutus kauge ja välimus kauge. Nõudlejad muretsevad, et publik märkaks just nende nõuet. Kuidas tõmmatakse avalikkuse tähelepanu? Näide ­ karusnahavastased paljalt linna peal.

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

38

docx

VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID

Eesti Statistikaameti uuring 2011. 4 Vaesus ja ebavõrdsus Euroopa Liidus 1.2011 [file:///C:/Users/kasutaja/Downloads/Powerty_explainer%20EST%20] 5 Ninn, E. Suurimas vaesuses elavad üksikvanemad ja lasterikkad pered.Postimees 7.11.2015 [http://tarbija24.postimees.ee/391622/suuremas-vaesuses-elavad- uksikvanemad-ja-lasterikkad-pered] 6 Vooglaid, Ü. Vaesus tekitab vaesust Maaleht 2015 7 Padler, M. L. Kodutus Eestis – uppuja päästmine on uppuja enda asi? [http://www.eetika.ee/et/872077] 8 Lasteombutsman, Õiguskantsleri kantselei 13.02.2012. [http://oiguskantsler.ee/et/lasteombudsman-koostas-ulevaate-laste-vaesusest] 9 Riiklike peretoetuste seadus 2001.-Riigi Teataja, 2001,nr 95, art 587 10 Liiva, S. Töötukassa: ligi pool nõustamisel osalenutest läheb aasta jooksul tööle. Postimees 2015 [http://uudised.1n

Ühiskond

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut.  Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu)  Kõhklejad – Rumeenia, Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm Tulemused:  Eluasemeturu tekkimine  Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust)  Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv)  Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest

Sotsioloogia

39

odt

Uurimustöö ''Kasside eest hoolitsemine''

Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik..................................................................................................

Teadus tööde alused (tta)

27

docx

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad suhteliselt hea ülevaate linn

Ellujäämine metsas

188

ppt

Inimõigused

Inimõigused  Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted  Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122­127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/  Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo

Inimõigused

52

odt

Perevägivallast

· Vaginism (tupelihaste spasmid) günekoloogilisel läbivaatusel. · Väljakutsuvalt seksuaalne käitumine/sõnakasutus (seksuaalne ,,väljaelamine"). · Imemisjäljed ehk ,,maasikad". · Soovimatu rasedus/abort. Märgid, mis viitavad majanduslikule vägivallale: Majanduslik vägivald tabab sageli vanemaid naisi, kuid selle ohvriks võivad langeda ka noored (nooremad) naised. · Vaesus. · Kodutus. · Võlad. · Puudub toit ja hädavajalikud tarbeesemed perekonna jaoks. · Maksmata arved/ suutamatus arveid tasuda. · Ebasobiv toit/riietus. · Seletamatu lahknevus sissetulekute ja elamistingimuste vahel. · Seletamatud või ootamatud sularaha väljavõtmised pangakontolt. Kõige selle juures on oluline meeles pidada, et ükski üksikfaktor ei anna selget pilti sellest, kas naine tõesti on vägivallaohver

Kirjandus

Kommentaarid (0)