Eeldused uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: · kaubandusele tuginev majanduslik tõus; · rikkuste kogunemine ja panganduse teke; · uute, varakapitalistlike suhete kujunemine. Rikkamate perekondade vahel toimus võitlus mõju ja võimu pärast, mille vahenditeks olid kaunid lossid, luksuslik kodusisustus, kallid rõivad. See toredus tekitas aga nõudluse arhitektide, maalikunstnike, juveliiride jms järele. Sellega tekkis lisaks kodanlusele seda teenindav intelligent. Poliitilises korralduses oli linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhislikuga, kus võim koondus ühe eriti rikka perekonna kätte(Medicite). Tekkis türanlik valitsemisviis. Renessanss ( pr. keeles taassünd ) tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes välja 14. sajandil Itaalias ning 15. ja 16. sajandil ka Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides
Liikumise eestvedajaks Garibaldi. Prantsusmaal ülestõus 1848 veebruaris - kukutati juulimonarhia, kehtestati' II vabariik. Saksamaal 1848 märtsis väljaastumised Berliinis, tuleb kokku parlament Frankfurdis. Austrias ülestõusu käigus 1848 märtsis kukutati Mettemich ja Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus. 3. Võimude järeleandmised ülestõusnutele: · Kehtestati või töötati välja põhiseadused · Võimu anti ka kodanlusele · Tuli kokku parlament . · Kehtestati kodanlikuvabadused · Tehti sotsiaal-majanduslikke järelandmisi (parandati tööliste olukorda) . 4. Tagurluse pealetung . · Kõikides riikides tagurlus tugevdas sõjaväge ja alustas rahva väljaastumiste mahasurumist ja oma võimu kindlustamist. · Saadeti laiali parlament. · Kehtestati ebademokraatlikke põhiseadusi Tugevamad lahingud toimusid Ungaris, kus taheti taastada Austria võim.
kõdunemisest ja "kurja lilledest", lõid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutzwald vastavalt "Kalevalas" ja "Kalevipojas" ülendavaid, kokkuvõttes tuleviku poole pööratud pilte oma rahva muinasajast. Juba valgustusajastus endas leidus rohkesti märke sellest, et XVIII sajandil tormiliselt levima hakanud ratsionalism ja iseäranis materialism ühiskonna vaimsele osale täielikku rahuldust ei toonud. Pigem tajuti nende filosoofiaid kui tuge kodanlusele, mida ajendas peamiselt maine äriinstinkt. Sellepärast leidsid Rousseau loodusreligioon ning saksa vararomantilise "tormi ja tungi" tundeline mäss inimest ahistavate nii seisuslike kui ka mõistuslike normide vastu eriti tollase noorsoo seas vaimustunud poolehoidjaid. Looduse- ja loomulikkuseihalus kujunes romantismis üleüldiseks kultuseks. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist lihtsasse maaellu ja looduse rüppe
meridiaaanikaare pikkus ja pikkusühikuks otsustati võtta Pariisi läbiva veerandmeridiaani kümnemiljondik osa, mida hakati meetriks nimetama. Kümnekordsuse alusel oligi loodud meetermõõdustik. Massiühikuks võeti aga ühe kuupdetsimeetri puhta vee mass-kilogramm. Kogu see mõõtühikutesüsteem on kasutusel tänapäevalgi ja pealegi väga laialdaselt. Revolutsioon tõi muudatusi ka olmesse. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood. Moelooja roll läks õukonnast üle kodanlusele. Kadusid parukad ja parukameistrid jäid lausa ilma tööta. Naistemoes pääses domineerima plebeilste kihtide lihtne kleidimood, kanti puukingi ja punast mütsi. Meestemoest kadusid põlvpüksid ning siidisukad, naistega sarnaselt kanti punaseid mütse. Pärast revolutsiooni ongi suuresosas kadunud toretsev ja suurustav rõivastus. 1791.aastal likvideeriti tsunftid, mis pani alguse vabale turumajandusele. Kui polnud
Rahvapäästekomitee-jakobiinide komitee Giljotiin-uudne tapamasin(pea võetakse maha) Direktoorium-täidesaatev võimuorgan Rojalistid-kuningavõimu pooldajad Koalitsioonisõda-mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu Diktatuur-üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror-vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus Danton-rahvapäästekomitee juht, toetus peamiselt Pariisi keste-ja väike kodanlusele Robespierre-rahvapäästekomitee juht, oli sallimatu, koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu, hukati 1794 aastal Marat-jakobiinide liider, hüüdnimi oli ,,rahva sõber", lihtrahva poolt. Tema tapmine sai terrori ajendiks. Napoleon- 1795.aasta Oktoobris surus maha Direktooriumi vastu suunatud rojalistide mässukatse- riigipööre, väejuht. Terror oli suunatud talupoegade, käsitöömeistrite, sellide ja tööliste vastu. Kõige rohkem ohvreid oli vaesest seisusest.
Vabariigi väljakuulutamineKuningavõimu kukutamise järel hakati ette valmistama uue rahvaesinduskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist,põhiseaduse koostamiseks1792a toimusid valimised:ülekaalu pooldajad.22 sept kuulutati prantsusmaa(Pr) vabariigiks.kõige mõjukamaks rühmituseks oli zirondiinide rühmitus(esialgu)-esindasid jõukamate huve Jakobiinide(J) radikaalse suunaesindajad(Robespierre.Danton,Marat)toetusid pariisi kesk ja väike kodanlusele. Zirondiinid (Z) pidasid vabariigi väljakuulutamist Revolutsiooni lõpuks. Jakobiinid pidasid aga revolutsiooni süvenduseks.ja see viis (Z) lahkumiseni klubist. Rahvuskonvedis tekitas ägedaid vaidlusi kuninga küsimus.(J) tahtsid kuninga kui reeturi hukkamist,1793 jaanuaris hakkas avalik kohtupidaminekuninga saatus otsustati hääletamisega:iga saadik pidi oma eelistuse teiste ees teatavaks tegema ja põhjendama,paljud hääletasid kuninga hukkamise poolt
Kordamine peatükid 17-20 Sisukord 1) Napoleoni langus.................................................................................................................... 2 1. Tuua näiteid riikidest, mis olid 1810. aastal Prantsusmaa sõltlastest ning liitlastest..........2 2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid.....................................................................2 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega...............................2 Sõda Euroopas(1813-1814).................................................................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?.......
Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud kodanlusele. Kunst läheb massidesse, tekib avalik kontserdielu. Inglismaal juba varem. Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldininmlikud, kujutatakse lihtsat elu. Iseloomulik on mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu, välditakse suuri tunneteavaldusi. Baroki afektid ja rahutus asenduvad mõistuslikkusega. Seejuures ei vastandata mõistust ematsioonidele Valdavaks saab ilmalik kunst. Klassitsismiaja suurimad saavutused jäävad muusikavaldkonda.
Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupärastest õigustest Religioon on seotud inimeste isiklike veendumustega (mitte kirikuga) KUNST MASSIDESSE!!! Kunst orienteeritud kodanlusele. Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldinimlikud (lihtne elu), valdavaks ilmalik kunst. Kunst massidesse. Tekib avalik kontserdielu. Mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu. Välditakse suuri tundeavaldusi, kuid siiski ei vastandata mõistust emotsioonidele. KLASSITSISM KUNSTIS Klassitsism KUNSTIS Ühine kõikides kunstiliikides on: Klassitsism väärtustab antiikmaailma
Autoritarne võimule pimesi alistumist nõudev. Sotsialism poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Revansistlik kättemaksu taotlev. Kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Kodanlus ühiskonna jõukad keskklassid. Kodanlik kodanlusele toetuv Kommunism poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist. Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu. Sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. saj ja 20 saj algul. Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse seadusega mõnele riigi osale. Statuut põhikiri, erilist põhikorda määratlev seadus. Agraarmaa maa, mille majandus põhineb peamiselt põllumajandusel.
· Prantsuse revolutsioonis sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidu ka Venemaal · Eestlaste ja lätlaste ,,õigeaegne" venestamine pidi kõrvaldama sakslaste mõju ning asendama lääneliku kultuuri vene omaga Venestamine algas vist 1880 vms Alexander III korraldusel Haldus: · 1888 ühtlustati politseikorraldus ülevenemaalisega · 1889 kehtestati Vene kohtusüsteem mõningate eranditega · Linnaseadus- pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremad võimalused saksa ülemvõimu murdmiseks · Rüütelkondade ülemvõim maapäeval jäi püsima Kultuur: · Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi ja linnaomavalitsustes · Koolide venestamine · Venekeelne õppetöö esimesest klassist alates · Eesti keel jäi emakeele ja usuõpetuses · Järkjärgult tuli vene keelne õppetöö ja Tartu ülikooli · Tartu ülikool sai nimeks Jurjevi ülikool · Suleti Eesti Kirjameeste Selts
18 sajandi lõpul valitsenud absolutsilik prantsuse valitseja, kes lähtus põhimõttest: peale mind tulgu või veeuputus · Marie Antoniette Louisi abikaasa, tänu tema rikkalikule elustiilile tekkisid riigis rahalised raskused, põgenes koos abikaasaga,kuid saadi kätte. Hukati aastaaega hiljem, kui tema mees.ta oli austria kuninga tütar. · Marat- jakobiinlaste radikaalse suuna esindaja, kes toetus peamiselt pariisi kesk- ja väike kodanlusele. Revolutsiooni üks populaarsemaid juhte, kes tapeti 1793 juulis · Danto- jakobiinlane, kes tõusis jakobiinlaste võimuletuleku ajal rahvuspäästekommitee juhiks, ütles lause: robespieree, sa tuled mulle järele · Robespierre-´´hea kõnemees, sest usub kõike mida räägib.´´. tõusis rahvuspäästekommitee ette otsa peale dantoni, koondas paari abilisega enda kätte võimu, oli rahvahulgas vihatud, tappis need kes temaga ei nõustunud. 1794 arreteeri ta
Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile,
koloniaalvaldusi Aasiasse (Hong Kong). Inglismaa majandus on tolleaegse maailma suurimaid. 7. Mis põhjustas 1848. aasta revolutsioonide vallandumise? Poliitilised vastuolud ühiskonnas, 1847. aastal oli Euroopas puhkenud majanduskriis, rahvuslikud vastuolud. 8. Millised olid 1948. aasta revolutsioonide tagajärjed? Nõrgenes senine feodaal-absolutistlik riigikord, revolutsioonide mõjul tehti ka teistes riikides poliitilisi ümberkorraldusi, põllumajanduses kaotati feodaaligigandid, kodanlusele anti suurem tegevusvabadus. 9. Millised olid Itaalia ja Saksamaa rahvusliku liikumise sarnasused ja erinevused? SARNASUSED: mõlema riigi ühendamine õnnestus, toimus enamasti revolutsioonilisel teel koos võitlusega. ERINEVUSED: Saksamaast sai uus ühtne suurriik, Itaalia ühtseks ei saanud; Saksamaa sai poliitiliselt ja majanduslikult ühtseks, Itaalia mitte. 10. Milliseid probleeme tõi Ameerika Ühendriikidele kaasa territooriumi laienemine?
· Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Saksi-Weimari vürstiriigis asuv Jena ülikool. Karl August kindlustas oma riigis suhtelise sõna- ja mõttevabaduse. Rahvuslik meeleavaldus Wartburgi lossi ees kasvas üle tagurlusevastaseks demonstratsiooniks, kus nõuti Saksamaa ühendamist. 1818 loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, mille tunnusvärvideks said hetkese Saksamaa lipu värvid. · 1830. Aastal elavnes taas poliitiline võitlus. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Olulist rolli etendas kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. · Võimlemisliikumine · Lauluseltsid Itaalia ühinemine · Viini Kongressi otsusega läks suurem osa Itaaliast Austria-Ungarile, loode osa jäi Prantsuse kontrolli alla ning ainsaks iseseisvaks riigiks jäi Sardiinia kuningriik ja osa Lõuna-Itaaliast. Juba Napoleoni ajal oli alane karbonaaride liikumine. 19. Sajandi
eratelevisioonivõrgu juhataja Marialina Marcucci. Nad on naised, kes on püüelnud oma unistuste poole ning saavutanud selle, mida paljud Itaalia naised ei suudaks. Piisake parfüümi kõrva taha Itaallased on olnud peen rahvas ning nad peavad oluliseks oma välimust, millele annab kõvasti juurde riideeseme firmamärk. Lisaks sellele nad hindavad head kangakvaliteeti ning leiavad, et iga toimingu juures peab olema sobiv riietus. Kui kunagi oli hinnaline mood tähtis enamjaolt kodanlusele, siis nüüd on nendega liitunud ka madalamast kihist inimesed. Kuid pärast majanduskriisi on moehullus pisut vaibunud ning bella figura jääb nüüd teisele kohale. Püha pasta Toit on iga itaallase jaoks väga tähtis: söök on püha, see seob perekonda ning õhtune söögilaud on parim paik, mille ümber jutustada päevatoimetustest. Kõige itaalialikum roog on pasta, mille makaronikujud varieeruvad lihtsast lindist lõpetades keeruka vormini. Ka kõige
Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja saab maalida kiht-kihilt. See anna võimaluse maalida ülipeeneid detaile, kujuneb välja peenmaal. Jan van Eyck- Tegutses Hollandis. Tema tähtsaim teos on Genti tiibaltar. Tegi selle aastal 1432 koos oma vennaga. Piiblitemaatikat on reaalselt kujutatud läbi peenmaali tehnika. Säravad, puhtad ja kristalsed värvid
kõrgete eetiliste sihtide nimel · erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 3 · tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted · lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele · üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine · pessimism, maailmavalu · mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu · subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine · ideaaliks vabadus ja armastus · looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus 4 2. ROMANTISM KIRJNDUSES Kui ma ütlen: "Tervist preili Kukkel, mul on rõõm teiega tutvuda
Liikumise eestvedajaks Garibaldi. Prantsusmaal ülestõus 1848 veebruaris - kukutati juulimonarhia, kehtestati' II vabariik. Saksamaal 1848 märtsis väljaastumised Berliinis, tuleb kokku parlament Frankfurdis. Austrias ülestõusu käigus 1848 märtsis kukutati Mettemich ja Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus. 3. Võimude järeleandmised ülestõusnutele: · Kehtestati või töötati välja põhiseadused · Võimu anti ka kodanlusele · Tuli kokku parlament . · Kehtestati kodanlikuvabadused · Tehti sotsiaal-majanduslikke järelandmisi (parandati tööliste olukorda) 4. Tagurluse pealetung . · Kõikides riikides tagurlus tugevdas sõjaväge ja alustas rahva väljaastumiste mahasurumist ja oma võimu kindlustamist. · Saadeti laiali parlament. · Kehtestati ebademokraatlikke põhiseadusi Tugevamad lahingud toimusid Ungaris, kus taheti taastada Austria võim.
Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga. Ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. Aasta jagunes kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Revolutsiooni ajast alates hakkas Venemaa teistest riikidest maha jääma. Eestile mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivselt (saadi tagasi Tartu ÜK, talupojad vabastati pärisorjusest). Üldiselt mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivsemalt kodanlusele, negatiivsemalt feodaalkonnale ja oli eeskujuks teistele riikidele. 3. Kirjelda Napoleoni sõjaretke Venemaale. 1812. aasta isamaasõda (ka Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-P22. juunil 1812 kuulutas Prantsuse Napoleon I sõja Venemaale ning ööl vastu 24. juunit 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri. Prantsuse sõda) oli 1812. aastal toimunud relvakonflikt Prantsusmaa ja Venemaa vahel
Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud 4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Tuli 19. saj klassitsismi asemele. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad
Inimene - Oluliseks muutus kõik eluline. Ülimaks hakati pidama inimmõistust. Renessanss toob inimese tähelepanu keskpunkti. Püüti mõista inimese mõtte- ja tundemaailma. Vähenes religiooni osa. Inimene avastas iseenda. Barokk Barokk tekis Itaalias XVI sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ning kustus XVIII sajandi keskel. Nii kirik kui ka feodaalid püüdisid barokki ajastul oma välise hiilgusega näidata oma võimu ja tugevust tõusvale kodanlusele. Muusika - helidega sooviti kajastada inimese tundeid, see aga sundis üha suuremat tähelepanu pöörama muusikateose kõige esiletõusvamale häälele, mis omakorda soodustas homofoonia arengut. Tekkisid uued meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia. XVIII sajandil hakati ilmekuse tõstmiseks kasutama hääle paisutamist ja kahandamist. See avaldas kuulajatele väga suurt mõju. Muusika rütm muutus rõhutatult aktiivseks, hakkasid valitsema motoorsed rütmid
Haldusreformid. 1888.a ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega- riiklik politsei. 1889.a kehtestati Vene kohutsüsteem-kadus seisuslik kohus, kohtuprotsess muutus avalikuks, loodi advokatuur. 1889.a talurahvaasutuse reformiga seati järelvalveks talurahva omavalitsuse tegevuse ja agraarseaduste täitmise üle ametisse talurahvaasjade komissarid-tekkis maksujõuline vald. 1892.a jõustus linnaseadus, mis pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülevõmu murdmiseks. Kuid maapäevale eestlased ei pääsenud, väideti, et eestlased pole piisavalt arenenud selle jaoks. Kõrgematele ametikohtadele määrati sakslaste asemele venelased, kes kohalikke olusid ega keeli ei tundnud. Kultuuriline venestamine Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi-ja linnaomavalitsusasutustes. Toimus koolide venestamine. Tartu linn nimetati Jurjeviks ja ülikool Jurjevi ülikooliks. 19.
Eeskujuks oli kelmiromaan. Raamat räägib tema eneseleidmisest. 20 aasta pärast kirjutab teise osa 'Wilhelm Meisteri rännuaastad', rändab koos oma pojaga. Tema hilsluulelooming on mõjutatud idamaadest. Elu üle mõtisklemine jätab jälje ka luules. Itaalias käies arendas ta Fausti edasi ja lõplikult sai valmis esimene osa 1801 ja trükki jõudis alles 1808. Romantism Kujunes 18 saj lõpp, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt. Tekkis kuna Prantsuse revolutsioon tõi kasu ainult kodanlusele, mitte kõrgemale klassile. Kodanlus oli romantismile vastuoluline. Romantism rõhutab üksikisikut, kodanlus rohkem masse. Hiljem oli romantismi kantsiks ka Prantsusmaa ja ka terve maailm, aga eri piirkondades oli erinev mõju. Nooremates kultuurides oli valgustusliku kallakuga nt. Ida-Euroopa. Toodi tulevikulisi toone, romantikud rõhutasid vabadust ja õiglust, vabaduse ja õiglust vaatlus-ühiskonnas mõisteti, et ameeriklased jms ei ole halvemad. Kõik on võrdsed.
pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega ja püüdis end veel kord teostada vastavatud teatrimajas. 1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737.aastal tabas teda ka ajurabandus ja siitpeale jäi tema tervis järjest nõrgemaks. Ja siiski kirjutas Händel oma viimase ooperi alles aastal 1741. Londonis võitis populaarsust inglise laulumäng ehk ballaad-ooper, mis oli orienteeritud uuele publikule kodanlusele. Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid
Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel. Roca valitsus ja järgnevad valitsused olid oligarhilise suunitlusega. Nad olid suurmaaomanike tugeva mõju all. Hoolimata kapitalismi väljakujunemisest, säilis suurmaaomanike hegemoonia, suurmaavaldused laienesid ja tekkis Briti majanduslik ülemvõim. Alates 1900. aastast said populaarseks natsionalistlikud ideed orientatsiooniga pigem Euroopale kui USA-le. 1891 tekkis immigrantide arvel täienenud kodanlusele tuginev liberaalne partei Radikaalne Kodanikuliit (Unión Cívica Radical; UCR). Saksa emigrantide olulisel osalusel asutati 1896 Argentina Sotsialistlik Partei. Ametiühinguliikumises oli juhtiv koht algul anarhistidel. 1901 asutati anarhistlik ametiühingute liit FORA. 1903 tekkis sotsialistliku suunitlusega UGT (Üldine Töölisliikumine). Venemaa 1905. aasta revolutsiooni mõjul hoogustus töölisliikumine. Aastatel 1905, 1907 ja 1909 ("mainädal") olid üldstreigid.
vürstiriik *ühelgi poliitikal ei olnud edu,suur vaesuskultuuri allakäigule mõju *Hisp kaotas Euroopas mõjuvõimu *Saksamaad rüüstas 30-a sõdakultuuri seiskumine KLASSITSISM *Prantsusmaal,kus seda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus *Inglismaal, mis elas üle suurima murrangu oma senises ajaloos-kodanliku revolutsiooni *luuletajad hakkasid ülistama kuningat *tähtsate riikide ja üldinimlike probleemide käsitlemine *kodanlusele toetuv kuningavõim rajas ühtse rahvusriigi 3.OLULISED AUTORID JA TEOSED BAROKK Hisp: *B.Gracian ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" *L.de Gongora ,,Üksindused" *F.de Quevedo ,,Unenäod" ,,Kelm don Pablose elukäik" Saksa: *M.Opitz ,,Raamat saksa poeetikast" *P.Fleming *Tirso de Molina draama- ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" komöödia-,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" ,,Vaga Marta" *P.Calderon de La Barca ,,Armastus,au ja võim" ,,Kindlameelne prints" ,,Zalamea
pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega ja püüdis end veel kord teostada vastavatud teatrimajas. 1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737.aastal tabas teda ka ajurabandus ja siitpeale jäi tema tervis järjest nõrgemaks. Ja siiski kirjutas Händel oma viimase ooperi alles aastal 1741. Londonis võitis populaarsust inglise laulumäng ehk ballaad-ooper, mis oli orienteeritud uuele publikule kodanlusele. Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid
Kreekas: Kreeka iseseisvumine 2. Vabadusliikumisi püüti takistada. Saksamaal ja Itaalias see õnnestus. 3. Üks suund oli revolutsiooni, mille eest oldi nõus relvastatud võitlust pidama ja elu andma. Teist Mõõdukat pooldas diplom ja poliitilist abi kasutamist. 4. üliõpilased-õpilased, loosung: Au, vabadus, isamaa, osaline sõna- ja mõttevabadus, tagurlusevastane. Liberaalne liikumine sisaldas ka üliõpilasliikumist, võitlus poliitiliste õiguste eest, tugines kodanlusele. §22 Lk.115 1. Mässuliikumise vallandumine tõi kaasa poliitilisi vastuolusid poliitikas. Kodanlus püüdis võimu aadliga jagada. Hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Sotsiaalsed olud halvenesid. Tööpuudus kasvas ja alatustase langes. Rahvuslikud vastuolud. 2. Kuna riikides olid sisetülid. 3. Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus. 4. Saksamaal lõpetas tegevuse Frankfurdi parlament. Bonaparte sai presidendiks Prantsusmaal hiljem keisriks. §23 Lk.120 1
uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud 3. ebatavalised, saladuslikud kangelased, sageli märtrid, kes ohverdasid end kõrgete eetiliste sihtide nimel 4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 8. pessimism, maailmavalu 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Romantism on Euroopa kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidus 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Romantism vastandus talle eelnenud
1902. a. sõitis London ühe ajalehe korrespodendina Lõuna-Aafrikasse, kus toimus sõda inglaste ja buuride vahel.Aafrikasse ta siiski ei jõudnud, saades Londonis teada, et sõda on juba lõppenud.Kirjanik otsustas peatuda veidi Londinis, et tutvuda siinse eluga.Ta asus elama East-Endi, Londoni tööliste linnaossa.Kogunud tähelepanekutest kasvas raamat "Sügaviku inimesed", mis oli terav kriitika Briti impeeriumi poliitilisele korrale ja kodanlusele üldse.Ühiskonna kriitikat jätkas London oma Kalifornia- ja Lõunamereteemalistes novellides. J. Londoni tähtsamad teosed on romaanid "Raudne kand" (1908) ja "Martin Eden" (1909). "Martin Eden" on autobiograafiline teos.Kirjanik kujutab siis noort madrust, kes on otsustanud iga hinna eest saada kirjanikuks ja kes oma sihi ka saavutab.Kodanlusest on tal väga idealiseeritudv ettekujutlus.Talle näib, nagu elaksid need inimesedv puhtalt,
Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal- puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai paigutada ühest kohast teise. Vaibakunsti tuntuim daam ükssarvega, euroopa vaibakunsti tipp. Gootikat eesti on tallinna vanalinn, toomkirik, niguliste, pühavaimu, oleviste kirik. Renessanss14-16saj Itaalias loobuti kõige varem gootikast, toimus palju muudatusi sel maal, kauplemine idamaadega muutis jõukaks,säilinud oli rohkelt villasid antiikajast, siis antiikne uhkus kodanlusele eeskujuks saigi. Gooti kunsti suhtuti halvustavalt, renessaansi ajal antiikkunsti jäljendamine. Jõukad hakkasid rõhku panema oma elumajade mugavusele ja ilule. Kerkisid palazzod, paleed, nelinurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetus siseõu. Korrustevahed karniisiga, katus mdal ja lame. Suuremalt jaolt kolmekorruselised, kõik kolm korrust on töödeldud erinevalt. Hoone kaunistamiseks võeti kasutusele antiikarhitektuuri
Uue põhiseadusega sai Preisimaast konstitutsiooniline monarhia ning 1849. aasta suvel lõpetas Saksamaal oma tegevuse Frankfurdi parlament. (Tannberg 2, T 2003) 3.5.1 Revolutsiooni tagajärjed Pärast revolutsioone oli absolutistlik riigikord nõrgenenud, kehtestati põhiseadused ning sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused. Olulised olid ka revolutsioonide ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed: feodaaligantide kaotamine põllumajanduses, kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine ja teised sellised muutused, mis kiirendasid kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid. (Tannberg 2, T 2003) 3.6 Saksamaa ühendamine 1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862. aastal kutsus ta Preisi-
pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega ja püüdis end veel kord teostada vastavatud teatrimajas. 1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737.aastal tabas teda ka ajurabandus ja siitpeale jäi tema tervis järjest nõrgemaks. Ja siiski kirjutas Händel oma viimase ooperi alles aastal 1741. Londonis võitis populaarsust inglise laulumäng ehk ballaad-ooper, mis oli orienteeritud uuele publikule kodanlusele. Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk
1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne-
sulandusid kokku Jean Calvini omadega. Calvini nimest tuleb Calvinism. Calvinismi põhimõte - Ettemääratus e. predestinatsioon. Tähendas seda, et jumal on inimesed jumalad välja valinud ja ühed inimesed on määratud hukatusse ja teised õndsusesse. Inimese enda tegevusest ja tahtest ei sõltu miski. Samas võib põhimõtteliselt Jumal inimesele maises elus märku anda, et ta on välja valitud. Märgiks oli edukus ja rikkus. See õpetus meeldis tekkivale kodanlusele. Tuli eralõbusi piirata. Calvinistid valisid enda seast juhi, kes jutlustas ja kes koguduse liikmete elu jälgis. Calvinistid elasid töölooma elu - 6 päeva töötasid, 7. päeval tänasid jumalat. Pvesbuter - Koguduse juht. Inglismaa Anglikaani rajamine e. Usupuhastuse liikumine on otseselt seotud Inglismaa kuningaga. Tehti lubatuks lahutus. Algas sellega, et kuningas soovis lahutada, kuid Paavst ei andnud luba ja
Kõige rohkem puudutasid need reformid Saksa alasid. Napoleon liitis umbes 300 väikeriiki 100-ks riigiks. Võitlus ühendas sakslasi. Prantsusmaa pealmiseks rivaaliks oli Inglismaa. Inglismaa oli tugev merel, Prantsusmaa maal. Majanduslik tee Inglismaa vastu kontinentaalblokaad. Prantsusmaal ja sõltuvatel, liitlastel keelatud Inglismaaga kokku puutuda. See kukkus aga ju läbi. Salakaubandus arenes. Aadel kaotas oma positsiooni, uute võimekate inimeste esiletõus. Toimus omandi üleminek kodanlusele ja talupojale. Üldise hääleõiguse põhimõte, alguses piirati erinevate tsensustega. Kaotati tsunftisundlus, eeldus tööstuse arengul. Rahvustunne tõusis. 12 13 25.03.08 Viini Kongress 1814-1815 Pandi paika Euroopa poliitiline korraldus pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdu. Kohal oli enamus tollaste riikide juhte. Reaalselt sõnaõigust oli viiel riigil: Inglismaa,
- Austrias - Ungaris oli 1849.a. kuulutatud välja iseseisev vabariik. Austria pöördus abipalvega Venemaa poole ning vene vägedega suruti ülestõus maha. Ungari muudeti Austria provintsiks 2)3. Revolutsioonide ajajärgu tagajärjed ja mõju. 1848.a. tähistas revolutsioonide ajastu lõppu. Peamised põhjused: - võimud hakkasid ise teostama ümberkorraldusi mässuliikumiste ennetamiseks. Kodanlusele võimaldati laiem majanduslik tegutsemisvabadus, põllumajanduses kaotati feodaalsed igandid jmt. - Preisimaal, Sardiinias ja esialgu ka Austrias kehtestati konstitutsioonid ning kodanikuõigused - keskklassi liberaalid ja rahvuslased kohkusid ülestõusu õudustest, eemaldusid romantismist ja lähenesid valitsevale riigivõimule - kujunes liit vana aristokraatia ja uue tööstus- ja kaubanduseliidi vahel
9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J.Poska-Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat 2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K.Päts- Eesti ajutise valitsuse peaminister, Eesti päästekomitee koosseisus 4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister 5. J. Anvelt- Eesti töörahva kommuuni esimees 6. A. Joffe -juhtis separaatlepingu rahuläbirääkimistel venemaa delekatsiooni 7
lahku. Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad. Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Hiljem muutusid need suunad poliitilisteks parteideks. Francis Bacon ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled, kogemus, eksperiment. Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. Need vaated sobisid kodanlusele ja uusaadlile. Ta arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. Thomas Hobbes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta rõhutas, et inimene on indiviudalistlik mitte sotsiaalne ja võim peab olema võimalikult tugev, et kodusõdu ei juhtuks. Ta pooldas absolutismi. Julgeolek ja rahu on ühiskonna tähtsaimad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas ning revolutsioon oli tema arvates kuritegu. Arvas, et jumala olemus on haaramatu. John Locke kaitses parlamenti ja ülistas revolutsiooni
vähendas kirjaoskajate arvu ühiskonnas. 3. 1888.a. politseikorraldus, millega ühendati Balti kubermangude korrakaitse ülevenemaalisega. 4. 1889.a. kehtestati Vene kohtusüsteem, millega kaotati seisuslikud kohtud ja kohtupidamine muutus avalikuks. Loodi advokatuur. 5. 1892.a. kehtestati linnaseadus, mis vähendas hääleõiguslike linnakodanike hulka, kuid teisalt pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülemvõimu murdmiseks. Kokkuvõttes kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid, viidi sisse vene keel. Venestamispoliitikat vedas õigeusu kirik. Ametlik poliitika soodustas õigeusu minekut, vastupidine võimalus oli keelatud. Venestamisprogrammi eestvedamisel ehitati Toompeale Vene ülemvõimu sümbolina Nevski katedraal ning asutati Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster, mis ehitati eestlaste vana hiie kohapeale
Ius soli puhul Eestist leitud laps, kelle vanemad pole teada, on eestlane. Naturalisatsioon: kvoot VS erilised teened. V Kodakondsuse kaotamine Avalduse alusel ära võtmisega või teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Probleemiks topelt kodakondsus või sünniga omandatud kodakondsus. VI EL kodakondsus Ei ole eraldiseisev, vaid kaasneb riigiga. §28 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus: 3.ptk, §§60, 105, 106, 15.ptk II Mõiste Ajaloolised: rahvas kui vastand aadlile või varakale kodanlusele. Tõlgendati kui varanduseta pööblit. Lisaks rahvas kui mass vastandina aristokraatidele. PS järgi: preambulis- rahvas kui rahvus; §1+§56 kodanikkond kui kõrgema riigivõimu kandja; §105 lg2 hääleõiguslik kodanikkond. III Rahvas kui riigiorgan §105 lg2 mõttes Teostab riigivõimu §56 riigikogu valimistega (§§57, 58, 60); rahvahääletusega (§§57, 58, 105, 106, 15.ptk); PSRS §4 lg2 VP valimisega ja PSRS §8 lg2 rahvaalgatusega. Kaks viimast ei ole aktiivsed
seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal · see olukord võimaldab kuningal hakata piirama ka feodaalide poliitilisi õigusi, kuid kodanlusele kuningas esialgu poliitilist võimu ei anna. Järelikult oli kuningal võimalus valitseda suhteliselt sõltumatult. Absolutismi tunnused: 1. Riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja (valitseja sai võimu Jumalalt, peab ainult Jumalale aru andma) 2. Ühtsus üks kuningas, üks usk, ühed seadused (terves riigis), üks valitsuskeskus (kogu riiki juhiti pealinnas vastavalt valitseja tahtele), üks valitsus 3
kuid see tekitas inglastes pahameelt. Puritaanid (inglise katoliiklased) ja anglikaanid omavahel läbi ei saanud. 27. Vastureformatsioon Vastureformatsioon on katoliku kiriku reformatsioonivastane tegevus. Vastureformatsiooni sisu oli nii otsene võitlus reformeeritud kiriku vastu kui ka katoliku kiriku enda uuendused. See oli edukas seal, kus feodaalkord oli tugev ja tekkiv kodanlus nõrk. Sest reformatsiooni käigus tõsteti esile töökus ja kodanlusele see sobis. Vastureformatsioonist võib rääkida alates 1540ndatest. Selle kõrgaeg oli 1550-1575. Vastureformatsiooni käigus reformiti katoliku kirikut: Kutsuti kokku Trento kirikukogu, mis käis koos 1546-1563, kuid mitte täpselt 17a järjest kogu aeg. Selle eesmärk oli leida kompromiss protestantidega. Tekkis 2 seisukohta: 1. paavstivõimu piiramine 2. mitte mingeid järeleandmisi protestantlusele Peale jäi otsus mitte anda järele protestantidele. Selle asemel toodi sisse
pärast surma pääsevad igavesse õndsusesse ja teised, kes lähevad hukatusse. Inimene seda muuta ei saa, sest see on jumala poolt kindlaks määratud. Pretestinatsiooni järgi inimene saab teada sellest, milliseks tema saatus kujuneb. Nimelt need, kes on edukad, on jumal välja valinud. Järelikult tuleb püüelda edukuse poole. Edukuse all mõeldi pigem majanduslikku edukust. Seda pooldasid pigem edukad inimesed ja see oli vastuvõetav just tekkivale kodanlusele. Kalvinismi tunnused Seega kalvinism rõhutas töö tegemist, sest see on selline inimese kutsumus ja jumalast määratud eesmärk. Teine kalvinismile omane elulaad oli hästi kasin elumood. Selles mõttes kasin, et lõbustustest loobuti värvikirevaid rõivaid ei ole tarvis, tantsimine on mõttetu jne. Kuus päeva nädalas teed tööd ja seistmendal päeval nädalas tänad jumalat selle eest, et saad tööd teha.
Abstraktsionism 1910Esindajad: Kandinsky, Marck, MackeEeskujud: islami arabsk, anaoomifüüsika, psühholoogia: värvide sisemine energia; Muusika, sünesteesia ,,kollane heli"Eesmärgid: Palendada seesmiste vaaduste välist väljendust. Dadaism 1916-1922Esindajad: Marcel Duchamp; Tzara, Arp, ErnstEeskujud: ei deklareeritaStiilitunnused: antikunst, püüd hoiduda igast tuntud stiilist. Kollaz, ready-made, kakofooniad. Eesmärgid: Näkkusülitamine kodanlusele, tema habitusele. Sur-Realisme ja La pittura MetafisicaEsindajad: Dali, Ernst, Magritt Eeskujud: mõjud Sigmund Freudi Psüühika struktuuri õpetusest.Stiilitunnused: usutav illoogilisus. Gravitatsioonijõudude eiramine.Eesmärgid: näidata et asjade olemus on tunnetatav vaid alateadvusliku kaemuse abilvahendusel. Modernsus fotograafias 1906-1930 fotograafia kui moodne vahend. Kaamera ja aparaat uus, käsitöö iganenud. Fotograafiale spetsifika läbiproovimine
pirnid tehakse siidriks. Tee ja kohv: Kohv tuli Euroopasse Etioopiast (16.saj) ja tee tuli Aasiast (1660), mis oli algselt seega kolm korda kallim kui kohv. Kohvi ja tee joomine tõi kaasa ka kohvikuid ja teemajad. Agraarkorraldus mandriEuroopas: põhimiku ja mõisahärrad--Tüüpiline põhimikuhärrus oli Prantsusmaal. Valdav osa maast kuulus kirikule, aadlile või jõukale kodanlusele, kes rentis selle talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad raharenti. 15. saj lõpuks pärisorjuslik sõltuvus kadunud. Mõisahärrus oli ElbeSaale joonest ida pool. Turunõudluse kasv läänes, mis sundis mõisamajandite loomist. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnimaiseks
Igal juhul nõudsid nad, et riigil peavad olema võrdne seadus ja individuaalne vabadus. Vastanduvad konservatiivsetele, kes arvasid, et inimesed on sündinud ebavõrdsetena. Vabakaubandus riik ei tohi sekkuda majandustegevusse. Igal ühel on õigus oma varaga kätt proovida kaubanduses ja ettevõtluses. Liberaalid nõudsid, et võimalikult palju oleks kaotatud regulatsioone ja majandusbarjääre nii riiklikult kui siseriiklikult. Liberalism oli antisotsialistlik. Liberalism toetus kodanlusele ja keskklassile nii sotsiaalselt kui ka ideaalis. Keskklassi revolutsioon toimus pr revolutsiooni päevil. Abbe Sieyes pr revolutsiooni aegne liberalist. Saksamaal on liberalismi peamine rajaja Karl von Rotteck, kes oli ka ajaloolane, kes kirjutas kodanluse ajaloo. Tema peatöö liberalismi osas ,,Lehrbuch des Vernunftrechts und der Staatwissenschaften" 1829-1835. see polnud ainult riigiteoreetiline vaid ka saksa ajaloo realismile alusepanija
c. diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel d. õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile § 23 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus ptk 3 II Mõiste 1. rahvas kui varanduseta pööbel vastandati kodanlusele ja aadlile 2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2
c. diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel d. õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile § 23 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus ptk 3 II Mõiste 1. rahvas kui varanduseta pööbel vastandati kodanlusele ja aadlile 2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2
annaabi.ee 
