Mida andis maailmale suur prantsuse revolutsioon? (0)

Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon
Suur Prantsuse Revolutsioon leidis aset aastatel 1789.-1815. Selle põhieesmärgiks oli eelkõige absolutistliku monarhia kukutamine . Revolutsioon oli pöördepunktiks kogu maailmale, sellele järgnes hulgaliselt muudatusi ja uuendusi .
Revolutsiooni käigus töötati välja „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “. Seitsmekümnest punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: „Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks“. See dokument oli aluseks seisuste kaotamise algusele. Aadliseisus kaotati Prantsusmaal 1790.aastal. Järgnes palju vastakaid arvamusi . Kuid pikas petspektiivis oli deklaratsioonil pikk mõju. See on olnud aluseks ÜRO koostatud „inimõiguste deklaratsioonile“ ning mitmetele teistele inimõigusi ja vabadusi kajastavatele dokumentidele.
21.septembril 1792. kuulutati Prantsusmaal välja vabariik. Monarhia kukutamine revolutsioonilisel Prantsusmaal pani alguse uuele riigivormile-tekkinud oli vabariik. 1793.aastal võeti vastu ka demokraatlik konstitutsioon . Hiljem on sellest eeskuju võtnud paljud Euroopa riigid, ning tänaseks ongi Euroopas valdavaks vabariiklik riigikord . Vabariigi teke näitab, et kui on olemas riigiga rahulolematu rahvas, kes teab mida muuta on vaja, siis on alati olemas võimalus muuta ühiskonnakorda vastavalt vajadusele.
Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal erinevaid mõõt-ja kaaluühikuid, mis olid kasutusel olnud juba sajandeid , kuid isamaalisustunde tõusul tekkis vajadus ühtse mõõtühikutesüsteemi järele. Uued mõõdud pidid põhinema loodusel , nimelt määrati ära meridiaaanikaare pikkus ja pikkusühikuks otsustati võtta Pariisi läbiva veerandmeridiaani kümnemiljondik osa, mida hakati meetriks nimetama. Kümnekordsuse alusel oligi loodud meetermõõdustik. Massiühikuks võeti aga ühe kuupdetsimeetri puhta vee mass-kilogramm. Kogu see mõõtühikutesüsteem on kasutusel tänapäevalgi ja pealegi väga laialdaselt.
Revolutsioon tõi muudatusi ka olmesse. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood. Moelooja roll läks õukonnast üle kodanlusele. Kadusid parukad ja parukameistrid jäid lausa ilma tööta. Naistemoes pääses domineerima plebeilste kihtide lihtne kleidimood, kanti puukingi ja punast mütsi. Meestemoest kadusid põlvpüksid ning siidisukad, naistega sarnaselt kanti punaseid mütse. Pärast revolutsiooni ongi suuresosas kadunud toretsev ja suurustav rõivastus.
1791.aastal likvideeriti tsunftid, mis pani alguse vabale turumajandusele. Kui polnud enam tsunftisiseseid ettekirjutusi hindade ja muu taolise osas hakkas kujunema konkurents , mis reguleeris hindu juba iseenesest. Valitsus küll mõneti üritas turgu oma suva järgi kujundada, kui üldiselt võib seda perioodi pidada vaba turumajanduse tekkeajaks. Arenema hakkas ka börs ja pangandus, mis pakkus omamoodi rikastumisvõimalust. Siingi on põhimõtteid, mis on tänapäeva oluliselt mõjutanud.
Suurt Prantsuse Revolutsiooni loetakse pöördepunktiks kahe ajastu vahel. Kõik toimunud muudatused nii ühiskonnas kui ka riigilises mõttes olid uueks suunaks uusaega! Kogu see periood on maailmale paljuski eeskujuks olnud ja see tähendab, et ka meie endi elu on osa saanud eelkõige positiivsetest Prantsuse Revolutsiooni tagajärgedest.