Uulu PK 2014 Elu nunnakloostris Klooster • Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab “suletud paika“. See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. • Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Kloostrisse astujad • Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. • Nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Hügieen • Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mistõttu ei olnud klooster puhas pai...
Cassino, ta kirjutas oma munkadele kloostrielureeglid Nende reeglite järgi oli munagle kõige olulisem alandlikus ja distsipliin, pidi alluma vaieldamatult kloostriülemale ehk abtile, kloostrit ei tohi vahetada, päevaplaani järgi pidi munk osalema päevasel ja öisel jumalateenistusel, töötama ja raamatuid lugema Gregorius Suure soovituse tulemusel kasvas Benedictuse reeglite populaarsus, samuti kuulutas ta Benedictuse pühakuks ja kirjutas tema eluloo Suur osa Lääne – Euroopa kloostritest elas Benedictuse reeglite järgi Jõukad inimesed annetasid kloostritele oma vara, kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised ja neil olid orjad seega nüüd oli munkadel rohkem aega ja see aeg sisustati palvetamisega Misjon paganate seas Kuigi ristiusk oli väga levinud ei olnud siiski paganlus väljasurnud, mõned eelistasid tradtisiooniliste jumalate austamist, väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris paganlus ja Briti saatel samuti
Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Keskaja arhitektuurist rääkides ei saa jätta rõhutamata ehitustööde erakordselt kõrget kvaliteeti. Niguliste kirik Tallinnas
on väga täpsed ja kui see on tehtud korralikult, siis on võimalik välja lasta tõmmata parimat maitse, mida tee saab pakkuda. Tee tarbimine levis Hiina kultuuris, jõudes ühiskonna kõikide kihtideni. Aastal 800 e Kr kirjutas Lu Yu esimese määratleva raamatu teest, ,,Cha Ching`i". See hämmastav mees oli lapsena orvuks jäänud ning teda olid kasvatanud õpetatud buda mungad ühes Hiina parimatest kloostritest. Ikkagi mässas ta noormehena preestriõpetuse vastu, mis oli ta muutnud osavaks vaatlejaks. Tema esinejakuulsus kasvas iga aastaga, kuid ta tundis, et tema elul puudub tähendus. Keskeas tõmbus Lu Yu viieks aastaks eraldatusse. Ammutades oma tohutust mälust mälestusi vaadeldud sündmustest ja kohtadest, klassifitseeris ta erinevad tee kasvatuse ja valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu pühakuseisusesse tema eluajal
Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Muudatusi tehti ka kirikutes. Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu. Sellega pahandas Joseph II kirikukogu. Senini oli igalpool riigikeeleks ladina keel, kuid Jospeh II ajal asendati see keel kogu riigis saksa keelega. Ta tahtis teha Austriast Saksa riigi. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli -
piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati Jumala sõna, mille peamine sõnum oli, et hea käitumise eest saab peale surma taevasse ja halvasti käituv inimene satub põrgu. Kloostrites olid oma reeglid. Näiteks nagu Benedictuse reegel, see käskis et kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile. Nii tekkis Benedictuse ordu. Kloostritele tekkisid suured maavaldused ja nad olid rikkad ja vägevad. Kloostritest väljaspool hakati ka levitama kerjusmunkade poolt Jumala sõna. Alates 5. sajandist oli Euroopas palju kloostreid. Mungaks hakkasid inimesed, kes tahtsid olla üksinduses ja palvetada, vahel ka sellepärast, et olla vaikuses ja rahus. Nunnaks hakati sellepärast, et midagi peale lastekasvatamise teha, nt nad kirjutasid ja illustreerisid raamatuid ümber. Nunnakloostrite juures olid koolid. Seal korraldati ka pidusid ja võõrustati külalisi.
Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks.
saame teavet kultuuri ja kunsti kohta. Armastasid eredaid, kontrastseid värve. Ruunikivid on mälestuskivid, mis püstitati hukkunud meresõitjatele. Kivil on ruunikirjas tekst koos skemaatiliste joonistega. Laeva ninas oli koletise peakuju. Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga väärtuslik, valmistamine võis kesta ühe munga eluea. Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja kasutati rikkalikku ornamentikat. Miniatuuri nimi on tulnud punase värvi, miniumi, järgi, mida kasutati raamatute illustreerimisel. Olemuselt on see väike pilt. Algul polnud teksti sisu seotud illustratsioonidega. Käsikirjade kaaned olid tihti köidetud metallreljeefis. Kultuur lõppes viikingite
Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. o Millised eesmärgid olid frantsisklastel, millised dominiiklastel?
Ristiusu ulatuslikum levitamine-misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eriti Iirimaal. Iiri mungad hakkasid rajama kloostreid Inglismaal. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas mandril. Briti mungad rajasid kloostreid, levitasid ristiusku Frangi riigi piirialadel ning paganlike germaanlaste seas. Briti kloostrikultuur Briti kloostritest said varakeskaegse kultuuri silmapaistvamaid keskused Lääne-Euroopas. Sealsed mungad huvitusid ladinakeelsest ning keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks lõimida- kujunes keldi kirjakeel. Beda Venerabilis. (munk ja apt) Dionysius Exiguus- 525.aastal arvestas välja Jeesuse sünniaja, kuigi eksis sellega, kuna Jeesus oli sündinud tegelt 7-4 a.Ekr. Karolingide renessanss Euroopa mandril elavnes kultuur Karl Suure ajal.
Second level Third level Fourth level Fifth level Linnakultuur Linnaelu kirev pidustuste poolest Pidustustel tavaliselt kiriklik taust Näitemängud-müsteeriumid Linnakirjandus Domineerisid ilmalikud motiivid Populaarsed olid värsivormilised lühilood Kirik linnas Benediktiini kloostrid Kloostrite sissetulek koosnes ilmalike annetustest Kloostritest kujunesid majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele
kreeka orjanduslik ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni. Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus. Kloostritest said kultuurikeskused. Ristiusk hävis euroopas , jäi ainult iirimaale ja islandile. Kirjutati kangelaseeposeid. Renessanss- Sai alguse itaaliast, sealt levis edasi teistesse maadesse. 14 saj-17.saj. hakkati uuesti uurima kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevaelu. Maailmavaate keskmeks humanism. inimesel olid vabad ja julged valikud, sel ajal rõhutatigi vabadust. Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime. Sel ajal oli
Sajandi keskel möllas must surm, mis tappis umbes kolmandiku Euroopa elanikkonnast. Leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni, nii et nende töö koduses majapidamises on väga tähtis. Naised ei kaitsnud ennast eriti üksikisikuna, nad olid pigem pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt kodune majapidamine. Haridus 4 Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja joonistasid ning kogusid antiikaja kirjutisi.
· Ülemine hääl · Keskmine hääl · Alumine hääl 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii muusikaliselt kui ka tekstidelt liiga keeruliseks. Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel: kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid
· Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ''normaalse munga'' jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus · 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus · 7 pattu: kõrkus, toretsemine, kitsidus, viha, südamelaiskus, ahnus, õgardlus Riigivõim · Feodaalne killustatus tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4
• Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ’’normaalse munga’’ jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! – Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus • 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus • 7 pattu: kõrkus, toretsemine, kitsidus, viha, südamelaiskus, ahnus, õgardlus Riigivõim • Feodaalne killustatus – tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4
loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Ariaanlus kuulutati hereesiaks ja keelati. Kloostrite teke: · Askees kasin elu, selles nähti täiuslikku võimalust Jumalale pühenduda. · Eremiidid üksildusse tõmbunud. Kõrbeelanik. Püüdsid teineteist üle trumbata. · Mungad üksildusse tõmbunud. · Klooster kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlate eeskirjade järgi. Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus. Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust
Sellel perioodil peeti ususõdu. Euroopas sõlmiti igasugu sõjalisi liite ja hakkas tekkima rahvuslus. Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gruppi. Tulid 7. sajandil. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10. sajandil ja see tähistas fa noodi asukohta. Viie realine tuleb kasutusele 14. sajandil
Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid 19.-20. sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni Missa Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks, neid nimetatakse ordinaariumiteks Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirkukalendrile, neid nimetatakse propriumideks. Gregooriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal. On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul Toetub proosa tekstile
*monarhia arvati kriminaaltegude hulgast välja *tõeline despoot, ei sallinud esinduskogusid *protestandid said elamisõiguse *sõjaväeakadeemia *lõpetati juutide topeltmaksustamine ning *finantsreform neil lubati sõlmida abielu kristlasega *kirik riigivõimule, enamus kloostritest riigistati, vähendati kirikupühasid *kohtureformiga keelati piinamine ja surmanuhtlus *alustati uue seadustekogu koostamist *hariduse edendamine, koolikohustus, rajati rahvakoole, riiklikud õppekavad
katoliku kiriku preestritest,kes on süüdi laste seksuaalses ahistamises.Selliste tegude vabanduseks ei ole võimalik midagi öelda,kuid teiste inimeste töö ei ole mitte hukka mõista teo sooritajaga seotud inimesi,vaid tegu ennast.Kiriku kui terviku vabanduseks võib olla vaid teadmatus. Keskaegse inimese jaoks oli usk olulise tähtsusega,kirikus käidi tihti,religioon oli tihedalt seotud haridusega,kuna seda ei saanud omandata mujalt,kui kloostritest või kirikukoolidest.Paljud tänapäeval iseenesestmõistetavad tõed oleks tollal välja naerdud,kuna need polnud kooskõlas kristliku maailmavaatega,mis Euroopas peamine oli.Inimesed uskusid vaid seda,mis Piiblis kirjas,ka teadlaste töö ei tohtinud sellega vastuollu minna,vastasel juhul oleks oodanud neid süüdimõistmine ketserluses või mõningal juhul isegi riigivastases kuritöös.Hariduses pandi kõige enam rõhku palvete lugemisele,kirikulaulude laulmisele ja katekismusele
kannatuslugudega. Klaasimaal Vitraaz- tähtsaim tegelane- suuremalt kujutatakse.PROFAALEHITISED -ELAMU, SAKRAALEHITISED- RAEKODA, VANATALLINN, LINNUS KESKAJA KUULSAMAD SAKRAALEHITISED EESTIS- SAAREMAAL- Karja kirik (kolgata reljeef ja seina maalingud) Valjala kirik ( ainuus romaani stiilis kirik) Tallinnas Toomkirik, Niguliste ja Oleviste (Basiilikad), 2 lööviline Pühavaimukirik. Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster. TARTUS- Jaani kirik (terrakota figuurid), Toomkirik ( sinna ehitati hiljem historitsismi ajal 19 saj neogooti stiilis raamatukogu. Keskaja kuulsad kujutava kunsti teosed Eestis- 1. Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal `SURMATANTS` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos) Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahe tiivaline kappaltar.
sai nime püha Benedictuse järgi, 6. saj. Suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad ulatuslike maavalduste ja paljude talupoegadega. Ilmalikud annetasid. Füüsiline töö asendus palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal, lähtus benedictuse reeglitest, nõudis luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223.aastal kirjutas ordu reeglid. Idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruunikas v hall kuub-tuntud ka kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse järgi ka väiksemad vennad. Dominiiklaste ordu, rajaja Dominicuse järgi saanud nime. Nim ka jumala ustavateks koerteks
ühiskonna tagasi juhatamises Jeesuse Kristuse juurde hädavajalikuks noorte koolitamist. Martin Lutheri kui reformija esimene tegevus oli kloostritest koolide loomine. Kuid kooli ei reforminud mitte ainud Luther, vaid ka Melanchthon, Zwingli, Bucer, Bullinger ja Calvin oma kirjatööde ja tegevusega. Reformijad mitte
· Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele 15) Millega on põhjendatav ja kuidas avaldus pühakute kultus? · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust
kõrghetke 4)paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex 5)tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid 6)pidi maxma kirikukümnist b)mungaordud 1)tsitsertslaste ordu *lähtus Benedictuse reeglitest *nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd *rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada *kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis, pruunikad kuued *elasid vaesuses *soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada 4)Dominiiklased- *Jumala ustavad koerad *Ül oli jutlustada õige usu kaitsex *Must kuub *Suur rõhk haridusel c)võitlus ketseritega: 1)ketserite vastu toimusid ristisõjad 2)loodi
eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, kes rajas sinna mitu kloostrit ja suutis olulise osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. Iiri mungad hakkasid edendama misjonit Inglismaal -> VII sajandi lõpuks oli Inglismaa suuremjaolt taas ristiusustatud. Briti mungad rajasid Frangi riiki mitu kloostrit ja asusid ristiusku levitama. Aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool elavad germaani rahvad ristiusku pööratud. Briti kloostrikultuur Briti kloostritest said silmapaistvaimad keskused Lääne-Euroopas. Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. Silmapaistev Briti õpetlane oli Beda Venerabilis -> tegi piiblikommentaare ja kronoloogia uuringuid, kirjutas ladinakeelse „Inglise rahva kiriku ajaloo“. Karolingide renessanss Euroopas elavnes kultuur Karl Suure ajal. Ta soovis poliitilist ja kultuurilist taassündi. Et vaimsest madalseisust välja tulla, koondas ta oma õukonda silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast
Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki. Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid, kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid
Teistesse maadesse läkitas asjuajama esindajaid- legaate. Tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohad sõnastati bulladena. Pidi maxma kirikukümnist. b)mungaordud: Tsitsertslaste ordu, lähtus Benedictuse reeglitest. Nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist. Kerjusmungaordud-tegutsesid linnades, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. Frantsisklased-Hallid, pruunikad kuued. Elasid vaesuses. Soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada. Dominiiklased- Jumala ustavad koerad. Ül oli jutlustada õige usu kaitsex. Must kuub. Suur rõhk haridusel. c)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov
Punakas pruunid kuni mustadeni. o Belgia Ale hästi kanged kuid samas, pehmed, puuviljased, vürtsikad. o Flaami pruun Ale nendel on tüüpiline magushapu maitse, aroomis võib leida rosinaid, oliive ja mitmesuguseid vürtse. o Kloostri õlled kõrge alkoholi sisaldusega, puuviljased ale õlled ja enamik neist kopeeritakse, kuna tõeliseid õlut valmistavaid kloostreid on vähe. o Trappisti õlled nimi pärineb Trappisti kloostritest. Neid kloostreid on jäänud alles ainult 7. Neist 6 asub Belgias ja 1 Hollandis. Nad on kanged, maitselt puuviljased ja aromaatsed. Need on pinnapärmi õlled ja arenevad pudelites edasi, kuhu jääb ka pärmi sete. Põhjapärmi õlled o See on õlletüüp mille puhul käärimise lõpus vajub surnud pärm mahuti koonilisse põhja. Tegemist on uue meetodiga. o Käärimise protsess on pikem kui eelmisel meetodil 14 21 päeva, 2 10°C.
kriteeriumitele. Kui Joseph 1780. Aastal troonipärijana ema kohale asus, alustas ta rõhuvat tsentraliseerimispoliitikat, mis osutas mõningatele vasturääkivustele ,,valgustatud" Habsburgide selle aja poliitikas. Maria Theresia, kuigi ise vaga, oli lõpetanud alla 24- aastastelt usuvande võtmise ja vähendanud usupühade arvu, uskudes, et see võiks suurendada majanduse tootlikust. Joseph läks veelgi kaugemale: ta arvas, et kolmandik kloostritest ei teinud piisavalt tööd hariduse, tervishoiu ja põllumajanduse alal ning saatis need seepärast laiali, ülejäänud kloostrid lasi ta riigistada. Kirik allutati senisest enam riigivõimule: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisrile heakskiitmiseks esitada. Nagu paljudes teisteski kaoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poole hoidu. Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest
Taust: 5-7 saj rändrahvad tungisid Lääne-Rooma riigi aladele ja jäid paikseks- röövisid ja võtsid andameid esimesed aadlisuguvõsad ja feodalism, algsed rigid, pealinnu ja kindlaid piire polnud esimene riik Frangi riik- valitseb Merovingide dünastia (Merovech). Levib ristiusk, kloostrites peamine kultuuri ja kunsti järjepidevuse kandja. Kunst: kõige kultuursemaks piirkonnaks oli iirimaa 7,8 saj Iirimaa kultuurilise õitsengu kõrgaeg kloostritest said küla ühiskonna vaimse elu keskused on säilinud külakirikud ja loodusesse paigutatud kiviriste kloostrites levis kirjakunst ja miniatuurmaal. Kunistati initsiaalidega- seotud paelornamendi ja loomastiilis kujutistega, põimitud ka kristlikud sümbolid idagoodid rajasid 5 saj lõpul oma riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Sellest ajast on Theoderichi mausoleum (6 saj algus) katab ühes stiilis 10 m kuppel, ümar hoone KAROLINGIDE KUNST
Said ilmalike annetusi. Must mungarüü. Füüsiline töö oli tagaplaanle jäänud, sest palved ja muud rituaalid olid tähtsamad. Tsistertslaste ordu - tekkis 11 saj lõpul ja sai nime ühe kloostri järgi prantsusmaal. Lähtus samuti benedictuse reeglitest kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamatta paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Aja jooksul nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaaliast, kes loobus isa pärandusest vaese elu ja jutlustamise kasuks. Tema eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võttis endale palju pooldajaid ja kirik soovis ametliku vormi. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutadada jumala sõna lihtrahva seas. Pruun või hall mungarüü. Lihtne eluviis ja rõhutatud alandlikkus.
puudumise tõttu maakivi ja tellist. v Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. v 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. v Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. v Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Kokkuvõtteks v Gooti arhitektuur oli insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. v Gootikale eelnes romaani stiil ja järgnes renessanss. Tänan kuulamast!
Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel: Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale, Saaremaa Taani võimu alla Moskvast sai Poola kõrval Ida-Euroopa arvestatavaim jõud Itaalia jäi rikkalikult killustatuks Rooma rüüstamine Tulenes sellest, et Itaalia sõjad polnud edukad Karl V palgasõdurite poolt 1527. a Palgasõdurid mõnitasid katolikku kirikut riietusid paavstiks ja sundisid roomlasi oma jalgu suudlema. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse Rüüstamise käigus tapeti üle 30 000 inimese Euroopa ja muu maailm Euroopa mõju maailma majandusele ja kultuurile suurim ajaloos Euroopa rahvad suurimad maadeavastajad ja kolonisaatorid Asustasid Ameerika mandri ja kehtestasid oma kolooniavõimu Aafrika ja Aasia kontinentidel Renesanss ja humanism Renesanss ja humanism Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene Otsiti eeskujusid antiikajast Renesanss Antiikkultuuri taasväärtustamine
elanikkonnast. Sel ajal leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni ning seetõttu on nende töö majapidamises siiski väga tähtis. Keskajal naised ei kaitsnud end eriti üksikisikuna, vaid oli pigem mees kui perepea kogu pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt majapidamine ja laste kasvatamine. Haridus Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad
nende sõdade ja veravalamisest kantud aastate vältel toimus. *Eeskujuks antiikaeg, *Saavutada teadmiste ja oskuste tase mis mineviku suurkujudele alla ei jääks. *Karl ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnike ning luuletajaid. *Oma järeltulijaid üritati ,,rooma kombel" kasvatada ja harida. *Rajati ilmalikke õppeasutusi. *Kloostritest tehti uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. 1. 843.aastal Ludwig Vaga poegade vahel. *Selle lepingu järgi jagati riik kolmeks osaks. Tekkis Ida-Franfi riik, Lääne-Frangi riik ja Itaalia kuningriik. *Seos frangi tavadega oli see, et riik jagati valitseja poegade vahel võrdselt ära. 2. Keskaegset ühiskonda võib nimetada feodaalühiskonnaks sellepärast, et riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted.
korraldasid kirikuteenistusi. Jumalteenistustel aitasid ka teised kohalikud vaimulikud. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust visitatsioonide ehk külastuste kaudu. Kloostrikorralduse kujunemine mungad ja nunnad moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Erinevate kloostrite sisekorraldus oli väga erinev, hiljem tekkisid ühtlased reeglid ehk Benedictuse reeglid. Suurt rõhku hakati pöörama jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäi soiku. Kloostritest kujunesid välja suured naturaalmajanduslikud majapidamised. Karolingide renessanss kultuuri elavnemine Karl Suure ja tema poja valitsusajal. Karl Suur kutsus oma õukonda silmapaistvaid õpetlasi, kes uurisid antiik kirjanust, eriti Piiblit, kirjutasid neid ümber. Sel ajal rajati ka koole, et lisaks munkadele saaksid hariduse ka ülikute pojad. See hävis koos Frangi riigi killustumisega. Skandinaavia ja viikingid
Ülemine hääl Keskmine hääl Alumine hääl 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii muusikaliselt kui ka tekstidelt liiga keeruliseks. Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel: kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6. saj. algul idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480-543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid said eeskujuks hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid. 6. Paavst Gregorius I Suur - kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega ja milles see seisnes. Gregoriuse koraali iseloomustus. Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates Gregorius Suurest. Ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgiakorralduse, ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse lauluks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel.
võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu mitme teisedki kloostrid, sekulariseeris Liivi ordu ka Padise kloostri Liivi sõja algul 1559. Pärast müüki 1560. aastal hertsog Magnusele ja korduvaid käest kätte käimisi purustasid selle rootslased piiramiste käigus 1580. Linnas paiknenud tsistertslaste kloostritest tuleks nimetada ka Tartus asunud ja nunnadele kuulunud püha Katariina kloostrit. Nimetatud klooster rajati Tartusse 13. sajandi teisel poolel või 14. sajandi algul, kuid esmakordselt on seda mainitud alles 1345. aastal. Klooster tegutses kuni aastani 1558, misjärel linna vallutanud Vene väed muutsid selle eesti koguduse kirikuks. Alates 1583. aastast kuulusid hooned jesuiitide kolleegiumile. Pirita klooster
k- paavst; Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal Kiriku korraldus Piiskopkonnad; peapiiskopkonnad; katedraale nim. ka toomkirikuteks; Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Kloostrid; püha Benedictuse kloostri reeglid; Monte Cassion klooster; abt; Kloostrit ei tohtinud vahetada vaid tuli jääda valitud kogukonda elu lõpuni; Paavst Gregorius Suur(rajas kloostreid ja väga aktiivne usulevitaja); kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised Misjon paganate seas Germaanlased oli ritsiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul; välaspool endise rroma riigi piire domineeris aga paganlus; ristiusu levitamine ehk misjon sai alguse Briti saartelt eelkõige Iirimaalt; Püha Patrick; Canterbury peapiiskopkond Briti kloostrikultuur Keldi kirjakeel; silmapasitvaim briti munk ja õpetalne oli Beda Venerabilis; Dionysius Exiguus-ta arvestas välja kristuse sünnidaatumi
Sõdimist peeti kõige tähtsamaks ja väärikamaks toiminguks. Rüütliajastul oli armastus kõikemääravaks jõuks. Armastatu oli rüütlile kõrgeim olend, kes rõõmustas rüütlit oma ilmumisega, kurvastas puudumisega, õhutas lahkusega või ajas meeleheitele julmusega, isegi siis, kui rüütel polnud kunagi armastatuga kõnelenud. Süürias on kuiv maastik liivased kõrbed, kaljurünkad ja kuristikud, mäekitsused ja avarad lagendikud, koopad, kuid leidub ka oaase. Enamik kloostritest suleti, kui muhameedlased Palestiina vallutasid, kuid mõned säilisid. Engaddi salakabel, mis oli rajutud kõvasse ja tugevasse kaljusse, oli gootis stiilis. Kabelis oli veel altar. Moslemid ei murra kunagi oma sõna, nende toit on kasin, nad ei tohi süüa sealiha ega juua veini. Neil on patriarhaalsed õigused ning nende arvates ühe kaaslasega koos olla on orjus. Ei sobinud vaadata naise katmata nägu. Moslem palvetas Meka poole, ilmakaare poole, kuhu pidi pööratud
Ketser- usust kõrvalekalduja, väärusuline. Katedraal- Toom ehk peakirik. Visitatsioon- Piiskopi kontrollretk alluvasse kirikusse või kloostrisse. Askees- usklik eriti munkade , eremiitide rõhutatult kasin eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale jumalariigile ja jumalale. Vaimulik mungaordu - Kloostrid asusid maal, tegevuseks palvetamine, raamatute ümber kirjutamine, said elatis kloostri majapidamisest, neist kloostritest reeglina ei lahkutud. Näiteks: Benedictlaste ordu, Tsistertslaste ordu. Kodakirik- tavaliselt 3-lõõviline, kus juures kõik löövid olid ühelaiused ja asusid ühe katuse all. Basiilika- sammastega reeglina 3 või 5- ks lööviks jagatud ruum, millest keskmine osa oli laiem ja kõrgem ning mille ülaosas asusid aknad.
● Kangelaseeposed (“Rolandi laul”, “Nibelungide laul”) ● Rüütliromaanid (kuningas Artur ja 12 ümarlauarüütlit) ● Armastusluule ● Rajati Pühal Maal kättevõidetud maade kaitseks rüütliordusid ● Liikmed andsid mungatõotuse ● Johanniitide ordu ● Templiordu ● Saksa ordu ● Kerjusmungaordud nõudsid ranget kinnipidamikst Benedictuse reeglitest ● Cluny klooster ● Tsistertslaste ordu ● Kloostritest said suured majanduskeskused ● Tegutsesid keset linnu ● Frantsisklaste ordu ● Dominiiklaste ordu Ülikoolid: https://docs.google.com/document/d/1wN7xg4SDRF4991Fbwd6hOj- 6OIcA1Zodapa2A7-38gY/edit?usp=sharing Hiliskeskaeg ● Must surm = katkuepideemia 1347-1349 ● Taud pärit Kesk-Aasiast, mille tõid kaupmehed ● Taudi levitasid rotid ja kandusid inimestele kirpudega ● Euroopas suri ⅓ elanikkonnast
ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja kirikuametite müümise lõpetamist · Cluny mungad asutasid palju tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas · Paavstid toetusid ilmaliku võimu alt vabanemisel Cluny munkade seisukohtadele · 25.2 XI sajand tsistertslased · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Bernard Clairvaux`st õhutas ristiretki ja jutlustas jumala sõna jõudmist inimeseni müstilise meditatsiooni kaudu · 25.2 XIII sajand frantsisklased ja dominiiklased · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele · Kerjusmungaordud rajati linnadesse, tsistertslased rajasid
(Gööck, 7-8). Teest oli saanud põhiline kaplemise vahend. Tee levis mööda maailma. Teda imporditi mitmetesse maadesse, kus ta kogus kiirelt populaarsust. Budistlik preester Yeisei oli esimene, kes tõi teeseemned Jaapanisse. Ta oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Ta on Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle tõttu on Jaapanis teed alati zen- budismiga seostatud. Tee levis kiiresti kuninglikus õukonnast ja kloostritest jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Kuna tee oli saavutanud kõrge arengutaseme nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas teed puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Esimene eurooplane, kes teega isiklikult kohtus ja sellest kirjutas, oli Portugali jesuiit isa Jasper de Cruz 1560ndal aastal. Portugallased lõid suure kaubandustee mida mööda transporditi teed Lissaboni, Hollandi laevad
võimalik selles võimatus seisundis, mida me nimetame eluks. (Kakuz 2003) Tee filosoofia väljendab ühes eetika ja religiooniga kogu meie nägemust inimeset ja loodusest. Teeismi edendamisele mõjus kahtlemata positiivselt Jaapani isoleeritus lääne maailmast. Teetseremoonia on sügavalt seotud Zen õpetustega, sest kõik suuremad teemeistrid olid sellega tutvunud. Samuti sai ka teetseremoonia oma algkujul alguse just Zen kloostritest. Oma olemuselt üritavad mõlemad kõike võimalikult lihtsaks teha. Siinkohal on heaks näiteks teetuba, mis on põhimõtteliselt lihtsalt pisike onn - võimalikult palju jäetakse kujutlusvõimele. Teetuba Jaapani klassikalise arhitektuuri ehituspõhimõtted ja kaunistused on täiesti erinevad lääne arhitektuurist - võib-olla selle pärast on meil raske mõista mõnikord selle lihtsat ilu. Teetuba ehk sukiya ei üritagi olla midagi muud kui lihtsalt onn. Algsed kirjamärgid sukiya
haigepõetajana Lääne-Rooma riigi lagunemine viis hügieeni languseni Õendus- hooldustegevuse alused Toita näljast Joota janust Riietada paljas Külastada vangistatut Pakkuda ulualust kodutule Hooldada haiget Matta surnud 1000-1500 ühiskonna kiire areng, tekkis keskklass Hariduse areng, linnade ülerahvastatus- nakkushaigused Nakkuste vältimiseks liikus hooldustegevus kloostritest jälle kodudesse Loogiline analüüs faktide üle, taanduma hakkas jäägitu jumalakummardamine Kloostrite likvideerimine, diakonissid endiselt au sees, arenes koduvisiitide osatähtsus Rüütlite abikaasad lõid haiglaid, kus ise hooldajatena töötasid XIII-XIV loodi esimesed koolid- hoolduse õpetamine soost olenemata Sotsiaalne kihistumine, kirikulõhe III Õenduse pime periood 1500-1850 Kloostrite sulgemine- nunnad ja mungad
kogu tollases Euroopas. · Tulnud võimule jättis ta seaduslikud privileegid kinnitamata ja ning deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust · 1781 anti välja tolerantsuspatent, mis kehtestas usu-ja südmetunnistusvabaduse: inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkurjategude hulgast välja, protestandid said riigis elamisõiguse, juutide topeltmaksustamine lõpetati · Kirik allutati senisest enam riigivõimule, kolmandik kloostritest riigistati, vähendati kirikupühade arvu · Kohtureformiga keelati ära piinamine ja surmanuhtlus, alustati uue seaduskogu koostamist · Joseph II pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele: kehtestati seitsmeaastane kooliharidus, mille tagamiseks ehitati üle riigi rahvakoole ja koolides kehtestati riiklikud õppekavad · Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikest alustest maaomandile kehtestatud
annaabi.ee 
