Kirjanduse mõisteid (0)

Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi
Bardid - muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks
Trubaduur - keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet.
Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik
Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet
Dionüüsia – kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid.
„Mantlikomöödia“- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes.
Novell -Boccaccio
Eepos - Homeros
Sonett - Petrarca
A-aeg : eepos, eleegia
K-aeg : miraakel , liturgiline draama , minnesinger
R-aeg : novell, sonett
Humanist –võitles oma maise võimu eest. Humanism – vabakasvatus , inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes näitab üles sallivust teiste vastu, ja ühiskond on muutunud inimlikumaks.
Thomas More – tuntuks teosega Utoopia - rõhutab õiglast kodaniku ühiskonda, oli seotud oxfordi humanistide ringiga.
Martin Luther – ketser , tõlkis piibli saksa keelde, oli seotud reformatsiooniga, peakiriku uksele tegi 95 teesi.
Antiikaeg - 8.saj ekr kuni 5.saj. pkr. Hõlmab vana-kreekat ja vana- roomat . Seda aega iseloomustab optimistlik vaade kultuurile , usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Antiikajal elati polistes – need on linnriigid . Inimesed uskusid jumalatesse ja müütidesse. 5.saj jõudis kreeka orjanduslik ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni.
Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus . Ühisnimetaja oli katolik kirik . Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses ( prillid , aurumasin , tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus . Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus. Kloostritest said kultuurikeskused. Ristiusk hävis euroopas , jäi ainult iirimaale ja islandile. Kirjutati kangelaseeposeid.
Renessanss - Sai alguse itaaliast, sealt levis edasi teistesse maadesse. 14 saj-17.saj. hakkati uuesti uurima kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevaelu. Maailmavaate keskmeks humanism. inimesel olid vabad ja julged valikud , sel ajal rõhutatigi vabadust. Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime. Sel ajal oli trükikunsti areng, mis andis võimalusi toota kiiresti raamatuid, raamatute abil ka kiire hariduse levimine. Renessansi kultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Suurte tegude ja lootuse aeg.
A-kirjandus- tihe side rahvaloominguga, sh mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus, elulisus. Kujutlusobjektiks jumalad. Oli politiilise sisuga. Arenesid kirjanduszanrid- eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn jne. keskseks
K-kirjandus- ühisnimetajaks katolik kirik, tekkisid uued žanrid ja vormid proosas, lüürikas ja lüroeepikas, teatri arenedes ka draamas . Ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, on ka elulusti. Kujutlusobjektiks armastus, daamikultus, rüütlid, piiblitegelased. Olulisemaks teemaks oligi kristlus, osad teosed olidki otseselt kristliku päritoluga.
R-kirjandus- Uue temaatika ilmumine, kõigi poeetiliste väljendite uuendamine, uue eetika loomine. Kirjanike selge pöördumine realismi poole, millega kaasnes järkjärguline eemaldumine k-kirjanduse allegoorilisusest. Kujutlusobjektiks inimene kogu oma keerukuses; kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust.
Antiikaja kirjanik, suurmees:
Homeros – kreeka eeposte looja, kujutletakse pimeda laulikuna, silmapaistvad eeposed ilias ja odüsseia, mille järgi õpiti kirjutama ja lugema
Caesar – silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht, riigitegelane , kes teostas reforma. Pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks.
Keskaja kirjanik/suurmees:
Francois Villon – suurim poeet , oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus, teosed "Väike Testament " ja "Suur Testament".
Dante- koondas proosat ja luulet, „Uus elu“ autobiograafiline teos. Kasutab rahvalikku itaalia keelt, mis mõjutab ühtse kirjakeele kujunemist.