Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism jagatakse: 1.Varaklassitsism ca 1770-1800; 2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ...
Klassitsism Klassitsism oli kunstiusund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluselt sarnanes klassitsism mõneti renessanssi ajastuga. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalike kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720 1...
Klassitsism Klassitsism oli kunstiusund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluselt sarnanes klassitsism mõneti renessanssi ajastuga. · Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. · Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalike kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. · Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku ...
Klassitsism Siim Koppel Klassitsism Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Perioodi 177090 ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks. Parioodi ca 180030 võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Klassitsism muusikas Klass...
KLASSITSISM EESTIS Koit Roots Tp-13 AJAJÄRGUD 1770–1790 varaklassitsism, baroksete elementidega 1800–1830 (1840) kõrgklassitsism, baroksed hüljatud 1850-1930 järelklassitsism, klassitsismi elementidega 1940-1950 neo- ehk pseudoklassitsism VARAKLASSITSISM Varasemaid hooneid, kus domineerivad baroklikud jooned, mis on segunenud mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees) Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Stenbocki maja. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. Sinine tuba on samuti saanud oma nime ...
Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt ...
Klassitsismiaegne kunst Eestis Klassitsism On 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsis...
17.sajandi Prantsusmaa Helina Romantsov Anne-Liis Borgmann IIHU Poliitilised sündmused Henri IV atentaat La Rochelle'i piiramine 1627 Fronde-liikumine Poliitilised isikud Charles Paulet (1604) Richelieu (1585-1642) Louis XIII (1610-1643) Louis XIV (1643-1715) Mood Fontange Kaunistusterohke Parukamood Kunstsünnimärgid Kirjandus Peasuund klassitsism Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse Boileau ,,Luulekunstis" on võetud kokku klassitsismi põhimõtted: -rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte...
Tallinna Arte Gümnaasium Klassitsism Referaat Sofia Kruusalu 8.c -1- 2012 Sisukord 1. Sisukord............................................................................................2 2. Sissejuhatus.......................................................................................3 3. Klassitsism........................................................................................4 3.2 Klassitsism arhitektuuris.............................................................5 3.3 Klassitsism maalikunstis.............................................................6 3.4 Klassitsism muusikas.................................................................7 3.5 Klassitsism teatris.................................
Klassitsism Klassitsismiajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist, parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuri põhimõtteid. Sõna ,,klassikaline" kasutatakse muusika kohta, mis kestab üle oma aja. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Klassitsismiajastut periodiseeritakse järgmiselt: · 1720-1760 eelklassitsism, "sünniaeg" · 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" · 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" · 1810-1830 üleminekuperiood romantismile Klassitsismiajastu muusikas avaldus antiikarhitektuurile omane vormi selgus ja sümmeetria. Barokkmuusika keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmoonia asemel eelistati nüüd lihtsat ja korrapäraselt liigenda...
Pühajärve Põhikool Joel Süldre 8. klass Klassitsism Referaat Juhendaja: Urve Sarv 2009 Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Kla...
Zizzle 11 klass 2012 Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsism on kunstistiil, mis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest. Klassitsismi ...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski A-IIb Klassitsism Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa 2009 Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 1. Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgu...
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tug...
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili ...
Narva Eesti Gümnaasium ------ 12 klass Muusika Essee Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Narva 03.06.2013 Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Vokaalsümfooniline suurvorm on üheks muusika liigiks. Vokaalsümfoonilise suurvormi koosseisuks on koor, solistid ja orkester. Ajaga tekkisid muutused erinevates muusika zanrites. Muutus meloodia, helitugevus, harmoonija jne. 17-19.saj., see periood hõlmab kolme ajastut, milleks on barokiajastu, klassitsismi ajastu ja romantismiajastu. Igas muusika zanris on märgatavad muutused kõigi kolme aja perioodil. Võtaks vaatluse alla oratooriumi, kantaadi, missa ja passiooni. Kõik nemad on vokaalsümfoonili...
Klassitsism 16.-19.sajand Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis . Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Keskusts olid Pariis, Viin , London. Selle perioodi muusikat iseloomustab lihtsus, selged vormiskeemid, tasakaalustatus, vaba lühikestest dissonantsidest ning isikupära pidi olema särav. Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus. Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika. Kujunes välj...
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
Klassitsism (18. saj II pool- 19. saj I veerand) Klassitsism tuleb ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassiline, parim, eeskujulik. Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja Napoleoni sõdadest. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. Klassitsismil on kolm perioodi: 1) 1720-1760 eelklassitsismi periood. Uued muusikavormid ja zanrid. 2) 1760-1780 varaklassitsismi periood. Eelmisel perioodil tekkinud muusikavormide väljakujunemine. Mozarti ja Haydni varajane looming. 3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste valmimise periood ja Beethoveni esimesed teosed. Klassikalise stiili kujunemine Olulisemad vor...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
1. ROMANTISM Sõna ,,romantism" pärineb vanast prantsusepärasest kirjanduslikust lugulaulust romance, mille tegelased sattusid kummalistesse seiklustesse. Kirjanduslikult kasutas seda sõna tänapäevases mõistes esimesena Saksa kirjanik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann, iseloomustamaks Beethoveni muusikalist loomingut. Romantism oli 19. sajandil terves Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas ratsionaalsuse, mõistuse ja ideaale ülistavat teaduskultust. Romantism seab esimesele kohale tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodi mõistuspärasusele. Romantismiaja läbivad teemad olid üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, kus tegeleti müstika, surma ja teispoolsusega. Seega võib öelda, et romantismiajastu inimene elas unistuste maailmas ja see kajastus ka kogu kultuuris (kunstis). N...
Klassitsismiaja muusika Milliseid olulisi muutusi tõi klassitsismiajastu muusikaellu? Tähtsaimatesse keskustesse tulid muusikaühingud,mis hakkasid korraldama avalikke kontserte,ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid.Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja anti välja muusikaõpikud. Millised olid klassitsismiaja olulisemad instrumentaalizanrid? Kuidas on nendega seotud sonaadivorm? Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni.Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga oluliseuue zanri sümfoonilise muusika. Kõige tähtsamaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalistteemat: peateema ja kõrvalteema.Uued zanrid, mis põhinesid sonaadivormil:SümfooniaSümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. V...
Klassitsism 18. saj II pool - 19. saj I veerand Sissejuhatus: ● Classicus (ld. K.) - eeskujulik, korrapärane ● Kultuuriperiood 17(20)50-1820 ● Vastandas end barokile ● Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis Ajalugu: ● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● K...
Klassitsism Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: *rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, *viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Eestis: Samblad 2x, selgus, kommeetria ja korrapärasus. Tartu Ülikooli peahoone. Feahlmanni müüties, Kristjan Jaaks petersoni luules MOLIERE (...
Katrin Lang RA51/61 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. ● Komponeeritud linnaehitussüsteem ● Linna avardumissüsteem ● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid, laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, ...
abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ...
Kordamisküsimused: Vene aeg 1.Võrrelge talurahvast haaranud usuvahetusliikumisi 19. saj. I ja II poolel. Usk keisrisse vallandas 1845 a. suvel Lõuna Eestis massilise astumise Vene õigeusku. Talupojad olid veendunud, et sellega kaasneb tasuta maa, teoorjuse kaotamine ja muud hüved. Kolme aasta jooksul astus Vene õigeusku 60000 inimest. Uue tõusu elas üle ka Vennastekoguduste liikumine, mis küll sajandi teiseks pooleks rauges. Usuvahetuses aga pettuti ja 1850. ja 1860. aastatel toimus rekonversiooni liikumine, mille käigus 35000 eestlast soovis tagasi Luteri kiriku rüppe. 1850. ndatel algas ka nn. Maltsveti-liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 2.Talurahva rahutused 19 saj. I poolel. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Et aga ärev meeleolu kasvas mitmel pool vastuhakuks m...
Häädemeeste Keskkool Barokk ja klassitsism Koostaja:Tiiu Hanson 2008 Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile...
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse....
VõnnuKeskkool Klassitsism Referaat Koostaja: Liis Kuldma, 10.klass Juhendaja: Margit Aigro-Siibak Võnnu, 2009 SISUKORD Klassitsism ................................................................................................... .. lk. 3 Klassikalise stiili kujunemine................................................................ lk. 3-5 Uued suunad ooperis 18. sajandi keskel.............................................. lk.5 Viini klassikud ................................................................................................ lk.6 JosephHaydn(1732-1809)....................................................
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio...
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
Realism maailmas · Realism on kirjanduse, kujutava kunsti ja teiste kunstiliikide vool, mis taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist. · Detailide kujutamine · Algas 19. sajandi keskpaigas · Prantsusmaal · Kõrgemasse ühiskonnakihti kerkisid aadlike asemele pankurid, ärimehed jne.. (rikkurid) · Saabus argipäev ideaalid jms olid purustatud, polnud millestki unistada · Purunenud illusioonid o Enesesse tõmbumine, fantaasiamaailm o Romantikast loobumine, ajaloo kirjutamine · Kirjandus o Ümbritsev elu o Liialdusteta o Tõepärane o Ajastu pahed o Reaalsed probleemid · Realism vs. Romantism hakati eitama kõike kunstipärast ja võltsi. Üritati hakata elu kirja panema läbi tavainimese silmade. · Realism ja romantism põimusid terve 19. sajandi jooksul. · Alged juba antiikkirjanduses, renessansikirjanduses, klassitsimis, romantismis o Homeros, Boccacc...
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
Arhitektuuriajalugu Esiaeg Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest, ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega. 6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega...
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli ju...
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted 1. Keskaeg. Euroopa kultuuriloos tähtistatakse mõistega ,,keskaeg" pikka ajajärku mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise või Lääne-Rooma riigi langemise ning teiselt poolt renessansiajastu vahele. Seega keskaeg oli 4-13 sajandil umbes. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal, sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks. Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks võrdlemisi lünklikult sest see oli põhiliselt suuline. 8-9ndal sajandil hakati kirikulaule kirja panema et ühtlustada jumalateenistuste korda. Väljas pool kirikut selleks v...
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...