Klassitsism (0)

Klassitsism

Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund , mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel , kus valitses absoluutne monarhia , näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire ' impeerium ').
Klassitsism jagatakse:
1. Varaklassitsism ca 1770-1800;
2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830;
Klassitsism arhitektuuris
Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile.
Perioodi ca 1770–90ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi ca 1800–30 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud.
Eestis on mitmeid klassitsistlikke ehitisi , nagu Tartu Ülikooli peahoone , Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
Eesti jääb kahe suure kunstikeskuse - Peterburi ja Berliini vahele, seetõttu leidis klassitsismi kujunemine inspiratsiooni nii Vene kui ka Saksa allikatest. Klassitsismi varasel perioodil domineerib Saksi (Dresdeni ja Weimari) päritoluga kunstisuund, mille puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. Selgelt klassitsistlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19. sajandi algul.
Klassitsism maali- ja raidkunstis
Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad . Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust.
Maalikunst
Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid . Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased .
Skulptuur
Eestist ei võrsunud vaadeldaval ajal ühtki mainimisväärset skulptorit. Selle ala harrastamine piirdus hauamonumentide tegemisega. Vähegi paremad tööd on sisse toodud, peamiselt Peterburist. Paraku on nende autorid teadmata. Praktiliselt ainus tolle aja kunstiväärtuslik teos on marmorsarkofaag Tallinna Toomkirikus, mis valmistati Itaalias.
Klassitsism kirjanduses
Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine 'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad).
Klassitsismi põhimõtted kirjanduses:

• rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist,
  
• viljelda eelistavalt kõrgžanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku.
  

Klassitsism muusikas

Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully , G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert ) ja kammerteoseid ( sonaat , trio, kvartett , kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia . Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven .
Klassitsism teatris
Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava . Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja žestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule.