Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
suutlikkust analüüsida fakte, tema sõnaosavust, ning küpsust. Lõpukirjandit nimetatakse ka küpsuskirjandiks tihti. Mida selle all mõeldakse üldse? Küpsuskirjandiks nimetatakse seda sellepärast, et lõpukirjand näitab ka õpilase haritust mitte haridust, vaid haritust ehk kui palju on nende aastate jooksul talle külge jäänud kõigest sellest, mis tundides räägiti. Aga mis peab sellest kõigest meelde jätma kirjand on üpris rangelt reglementeeritud ning vastavalt sellele antakse ka punkte. Neid reegleid, mida peab järgima, selgitan ma hiljem, aga kirjandit ei tohi kirjutada suvaliselt, ilma süsteemita. Ei tohi kirjutada muinasjuttu. Ei tohi liialt oma arvamust avaldada. Ei tohi näida eelarvamuslikuna. Kirjand on erapooletu. Kirjand analüüsib fakte ning teeb loogilise järelduse tänu sellele. Või siis õpilane teeb seda ning kirjutab seda kirjandisse.
meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Seletada oma jutus kõik rasked kohad lahti, küsida üle, kas kuulaja sai kõigest aru, võib-olla mõnda kohta mitu korda seletada. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulata hoolega, küsida küsimusi, kui mingits kohats aru ei saa või paluda korrata 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Selleks kasutame
mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlem
· Panen lõigu ajalisse järjestusse, et kõik tuleb algusest ja siis läheb edasi. · Alguses on tervik, või kese ja siis selle detailid ja ja selle osad (võib ka vastupidi et algul seletatakse asi ära pikalt, siis võetakse kokku) · Väide ja selle väite analüüs. · Põhjus ja tagajärg, mingi sündmuse või probleemi. · Väide ja näide. · Probleem ja lahendus. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lõpetus on autori viimane võimalus midagi väita või lugejat kuidagi mõjutada, suunata. Lõpus ei ole hea, kui see on liiga pikk, kui seal on uued argumendid, kui see on liigselt tundeline, kui seal on sama mida oled teemaarenduses juba kirjutanud. Lõppsõna eesmärk: tuua esile teksti tuum, põhiidee, esitada oma hinnang, teravdada tähelepanu kellegi või millegi suhtes. Arutlemise viis põhilist võtet: 1. Analüüsimine
Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
Referaadi koostamise juhend Mis on referaat? Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Kuidas valida referaadi teemat? Teema annab sulle üldjuhul õpetaja. Kui on lubatud see ise valida, siis lähtu oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima. Kui palju peab leidma materjali? Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokkuvõtet teha. Kasutama pe
Juhend 9.klassi keemia referaadi kirjutamiseks. Töö eesmärgiks on õppida korrektselt vormistama lühikesi kokkuvõtteid keemiaalastest teemadest. · Töö maht Töö pikkus peab olema minimaalselt 1000 sõna (see on arvutitekstis tähesuurusega 12 ja reavahega 1 umbes 4 - 6 A4 formaadis lehte). Lisandub tiitelleht ja kasutatud kirjanduse leht. Seega on töös kokku vähemalt 6 8 lehte. Töösse võib lisada pilte ja jooniseid, kuid sel juhul peab arvestama, et tekstiosa ei lüheneks. Töös peab olema viiteid vähemalt 3 erinevale kirjandusallikale. · Töö vormistamine 1. Töö kirjutamiseks võta A4 formaadis paber. 2. Töö võid kirjutada arvuti abil, kasutades Microsoft Word´i tekstiformaati. 3. Kirjuta vaid lehe ühele poolele, teine poole jääb tühjaks. Leheküljed nummerda (tiitellehte ei nummerdata, leheküljenumbrid algavad teiselt lehelt numbriga "2" sisukorraleht). Elva G�
Oma ja õpetaja käekirjalise ümberjutustuse pildiseeria, teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust. tugisõnade ja küsimuste Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, abil; õppeülesannete esitus. Üksikute tingmärkide eristab häälikut, tähte, täis- (õppekirjanduse tingmärgid, liiklusmärgid jms), ja kaashäälikut, silpi, sõna, skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses lauset, täishäälikuühendit; ning lasteraamatutes. kirjutab õigesti sulghääliku Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm omasõnade algusesse ja alusel. omandatud võõrsõnade Tekstist õpitavate keelendite, samuti sünonüümide, algusesse; otsese ja ülekantud tähendusega sõnade jms leidmine. märgib kirjas õigesti Õpiku sõnastiku kasutamine
Kuidas referaati kirjutada Mis on referaat? Referaat on mingi teema lühike kokkuvõte, mille tegemisel sa kasutad kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, õpikuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei ole kirjand, milles võib kogu jutu kirjutada oma peast. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist, vaid selle lühendamist ning olulise väljatoomist ehk refereerimist. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Üldjuhul on referaat 10 lk pikk: Referaat koosneb järgmistest osadest: 1.lehel: Tiitelleht 2.lehel: Sisukord 3.lehel: Sissejuhatus: 4.-8.lehel: Sisulised peatükid 9
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö
"Ma tean üht väga armast last. Kas sa tead, keda? Ma keerutan ja keerutan (keeruta ennast) ja näitan sulle teda." (Osuta sõrmega lapsele.) · Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada. · Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. KASS JA HIIR · Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama. · Ütle lapsele, et hiir teeb "piiks-piiks" ja kass "mäu". · Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält".
Kui sul on kõik ülesanded täidetud ja kontrollitud, siis võid hakata lahendama lisaülesannet. LISAÜLESANNE Pane pusletükkidest kokku vanasõnad. ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ ETU ÜÜA S. TU LLE S E I H ÕNN EESTI KEEL 3. KLASS NNE , Õ LET EES GA. US TUS HOO TA 16. MAI 2012 ÕPILASE NIMI _____________________________________________ KOOL ________
Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaat võib olla ka originaalkeeles, ent sellisel juhul tuleb lisada eestikeelne tõlge joone all. Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega, kuid autori mõtet moonutamata. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll aga on vajalik viitamine allikale või autorile. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti. Näide: Kui me toitume, siis me peame ka jälgima, kuidas me kulutame energiat (Arak, 1998). 2.7 Kasutatud allikate kirjete koostamine Kasutatud kirjanduse nimestik õpilase töö lõpus peab sisaldama kõiki allikaid, millele on töös viidatud ja vastupidi – igale loetelus leiduvale allikale peab töös leiduma viide. 11 Loetelus toodud allikaid ei nummerdata
Näide: Disain ja loodus on minu elemendid. Mul on hulganisti ideid ja oskusi, mis aitavad Teil läbi veebidisaini olla rohkem keskkonnasõbralikumad. Ainuõiget valemit eduka kaaskirja kirjutamiseks aga ei eksisteeri. Kaaskirja kirjutamisel on mõistlik pidada silmas seda, kellele kaaskiri on suunatud ja milline informatsioon on lugejale oluline. Hoolikalt valitud kaaskirja sisu aitab kindlasti kaasa intervjuule saamisele. Niiet pliiats kätte ja nupp tööle! 1.2. 5 lauset, millega lõpetada kaaskiri ja jääda silma 27. juuli 2015 Autor: Liina Puusepp Tööle kandideerimise protsessis on üha tähtsamaks dokumendiks muutumas kaaskiri, mille kirjutamist paljud tööotsijad pelgavad. Enne kui asutakse CV-d lugema, võtab enamik tööandjaid esimesena ette hoopis kaaskirja. Kaaskirjast saadud emotsiooni ja kasuliku info põhjal tehakse kandideerijate hulgast esimene kiire valik. Seejärel
9. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? 10. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist 11. Lugeja tahab lugemisest midagi saada 12. Lugeja tahab kirjutatust aru saada 13. Lugejal on alati muudki teha 14. Lugeja soovib loomupärast ülesehitust, mis viiks ta samm-sammult sissejuhatusest kokkuvõtteni 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit? Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist, aga aitab mõtteid paremini korrastada ja saada parem ettekujutus valmistööst. 10. Mis on tekstistrateegia? Tekstistrateegia on kirjutusvorm, mida autor viljeleb oma kirjatüki valmistamisel. Kirjutusvorm valitakse vastavalt lugejaskonnale ning
Enne kirjutama asumist peaks teadma! Sellise skeemi järgi saab kirjutada keskmiselt korraliku kirjandi! Selleks, et saada rohkem kui 70 punkti, peab kirjutaja järgima küll skeemi, kuid olema isikupärane, näitama oma eruditsiooni, lugemust, haritust ja loogilist arutemisoskust. Loomulikut tuleb osata õigekirja! Kirjandi kirjutamise õppimine sarnaneb võõrkeele õppimisega: õpetaja abiga õpitakse selgeks sõnad ja grammatika, vestlemise ja igapäevase suhtlemise oskust tuleb aga igaühel endal arendada. Enne kirjutama asumist peaks teadma! · Lõikude ja lausete pikkus kirjandis võib olla individuaalne. Juhendis antud numbrid on vaid soovituslikud. · Ometi on töö käigus tõestatud, et lühemad lõigud ei mahuta
tegusõna, aga teises? *tegijat väljendava (Slaid) Enamasti on lauses ka tegijat sõna selgitus väljendav sõna. Aga alati ei pruugi olla. Isegi kui tegijat väljendav sõna puudub, on lause ikkagi lause. Loe näide vaikselt uuesti. Kas esimeses lauses on tegija olemas? Kes? Jaa, ema Aga teises?aga kas siis teist lauset saab Ei nimetata lauseks?miks? Jaa, sest tegusõna on olemas Jah. Lause on siis, kui on tegusõna.Tegija pole nii oluline. Mis on siis lause kõige tähtsam osa? Tegusõna Sest tegusõna väljendab mida?Seega Tegevust igas lauses on tegevus.
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrgatus
lugejale*teksti adressaat*suhtumine lugejasse 6.suulise-ja kirjaliku kommunikatsiooni vahe-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst 7.kirjatöö eesmärk ja põhiidee-eesmärk on, mida tahab autor oma tööga saavutadada ja põhiidee on autori sõnum lugejale. 8.kirjutaja suhtumine lugejasse-*ole sisukas*ole konkreetne*ole loogiline*too näiteid*seleta 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit?Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist. 10. Mis on tekstistrateegia?Tekstistrateegia on kirjutusvorm, mida autor viljeleb oma kirjatüki valmistamisel. Kirjutusvorm valitakse vastavalt lugejaskonnale ning teemale. Tekstistrateegiad on:*Jutustamine - annab ülevaate mingist
Projektitöö planeerimise faasis teavitavad kõik rühmad õpetajat oma liikmete vastutusaladest: kes vormistab loovtöö kirjalikult õpetaja jaoks, kes sõnastab ja esitab zanritutvustuse, kes esitab/esitavad loovtöö, kes kujundab heli- või visuaalse tausta. Projekti ajaliselt planeerides tuleks nõuda, et loovtöö laekuks õpetajale kirjalikult vähemalt päev enne klassis ette kandmise tähtaega. Loovtöö zanriteks võiks pakkuda näiteks järgmisi: sonett, ballaad, muistend, muinasjutt, I vaatus komöödiast, viimane vaatus tragöödiast, novell, õudusjutt, katkend detektiiv- või kriminaalromaanist, ulmejutt, valm jne. Projektitöö puhul on õpilastel kohustus oma tööprotsessi reflekteerida, soovitavalt kirjalikus vormis. Kindlasti tuleb rühmasiseselt jälgida, et kõik saaksid anda oma panuse. Uurimistööst III kooliastmel Uurimistöö on aeganõudev, kuid arendav meetod, mis võimaldab eriti põhjalikku
väljaarendamine *Kokkuvõtte struktureerimine 15. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? *Äratama lugejas huvi *Andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab *Avama autori põhiidee *Olema lühike 16. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? põhiidee väljaarendamine on selle lahtiseletamine lugejale *Näitlikustamine *Detailid *Analüüs 17. Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? *Kordama kirjandi põhiseisukohti *Pakkuma veidi uut mõtlemisainet *Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt 18. Mis on viimistlemine? *Lõikude viimistlemine *Üleminekute ja tugede viimistlemine *Sõnastuse viimistlemine 19. Mis on sisulõigud? sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse 20. Mis on sidelõigud? sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde 21. Mis on üleminekud? sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks 22. Mis on toed
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ AJALUGU 6. KLASS 6. MAI 2004 VARIANT A ÕPILASE NIMI __________________________________________________________ POISS TÜDRUK KOOL _____________________________________________________________________ MAAKOND ____________________________ LINN __________________________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _______________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA _______________ TASEMETÖÖ HINNE _______________ MÄRKUSED ______________________________________________________________ (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest)
toimunud, teised aga on inimeste poolt paranda. tegelastest, välja mõeldud. Muinasjutud näiteks on loomadest, inimestest välja mõeldud. Me hakkamegi nüüd ilusate lugude jutustamist õppima. Põhietapp Mis sa arvad, mis peaks jutus olema, et 1. Vestlus sündmused, põnevad seda oleks huvitav kuulata? Mis teeb jutu tegevuskohad, vahvad huvitavaks? tegelased vms nõiad, võlurid, Millised tegelased on vahvad?
väljaarendamine, kokkuvõtte struktureerimine. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? Sissejuhatus peab äratama lugejas huvi, andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee, olema lühike. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee lahtiarendamine ja selle lahtiseletamine lugejale. Näitlikustamine, detailid, analüüs. Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? Kokkuvõte peab kordama kirjandi põhiseisukohti. Pakkuma veidi uut mõtlemisainet. Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt. Mis on viimistlemine? Lõikude viimistlemine, üleminekute ja tugede viimistlemine, sõnastuste viimistlemine. Mis on sisulõigud? Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Tuummõte olgu selgelt väljendatud. Kuhu paigutada tuumlause? Kõik laused haakugu tuumlausega. Informatsiooni olgu piisavalt. Mis on sidelõigud? Sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde. Sidelõikude kasutamine
Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust midagi aru saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda. Mustandi kirjutamine. Kava, kirjandi ülesehitus, tekstistrateegiad. Mis on tekstistrateegia? Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest. Kirjeldamine... puudub ajamõõde. Arutlemine ... avab seosed nähtuste vahel. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Üldiselt üksikule, üksikult üldisele, analüüs, liigitamine, põhjuslike suhete avamine. Vastandamine, analoogia, näidete esitamine. Mis on struktureerimine? Lugejaks kehastumine, sissejuhatuse
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Margit Onga KRIITILINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE Referaat Juhendaja: Pilvi Kula Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi..........................................................................................................4 2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)..............................................6 3.Lugemisstrateegiad..............................................................................................................................................7 4.Lugemistunni ülesehitus............................................................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9
Minu muusikaelamus kirjutamiseks (Koostajad Karolina Sepp, Aive Skuin) Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda arvamust avaldada ning seda põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitav ja põnev kirjeldus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad soovitused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Suhtu nõuannetesse loovalt, arvestades kuulatud muusika iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi (kuulatud muusika) pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema (üldeesmärk)? Seo oma seletus pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati
B - balti-lamekarp; R - rannakarp; L - liiva-uurikkarp; S - südakarp. 3.2. Kirjuta üks loodusteaduslik probleem, uurimisküsimus ja hüpotees, mis võisid eelneda nende andmete kogumisele. Analüüsi saadud andmeid karpide leviku ja suuruse kohta ja tee järeldus. a) Loodusteaduslik probleem: Kuidas sõltub … b) Uurimisküsimus: … c) Hüpotees: … d) Järeldus: … Ülesanne 4. 4.1. Kes keda sööb? Loetelus on esitatud erinevad organismid (A-L). Koosta nende organismide vahel võimalikult palju toitumisseoseid. Vastuse kirjutamisel kasuta tähelühendeid ja nooli. TH – taimne hõljum, LH – loomne hõljum, Ka – karbid, Ko – korallid, Kä – käsnad, L – linnud, LK – lepiskalad. MS – merisiilikud, MT – meritähed, SV – suured vetikad, P – peajalgsed, T – teod, 4.2. Moodusta neist organismidest üks toiduahel, mis võib esineda ka Eesti vetes. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ....
............................................................................................. 38 NII JA TEISITI ................................................................................................................... 39 HIPP-HOPP!...................................................................................................................... 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41 MUUSIKAT KUULATES .......................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
