· Nõukogude Eesti tuntuim kirjanik. · ,,Poeem Stalinile" · Väga andekas, mis viis ta tippu. · Reisis palju, esimene kirjanik, kes käis Antarktikas. · Kirjutas näidendeid ,,Polkovniku lest", ,,Suvitajad" Eduard Vilde · 1865-1933 · Pärit Virumaalt · Koolihariduse sai Tallinnast. · Põhiliseks tegevusalaks nooruses oli ajakirjandus. · Sai kuulsaks nalja- ja põnevusjuttude autorina, järjejutud. · oskas rahvast naerutada. · Reisis palju Euroopas ringi ja tutuvus uute kirjandussuundadega, näiteks kriitiline realism. · Realism võeti kasutusele 19. sajandi alguses, elu kujutati tõepäraselt. tüüpiline tegelane tüüpilises olukorras, kujutati elu pahupoolt. Balsac, Tolstoi, Tsehhov, Vilde, Tammsaare. Mati Unt · 1944-2005 · Pärit tartumaalt. · Õppis Leedimäe 7-klassilises koolis, Tartu 8
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine.
OLULISED: H.H. Luik, Stradberg, Tõnisson, Müller, Bonnier. Parteilehed ei püsinud. Pisikesed erirühmadele suunatud väljaanded. Ajalehed (Äripäev) välisomanduses. Tiraazid kukkusid. Hüperinflatsioon hinnad tõusid 14x 1992. Kujundus muutus, visuaalsust rohkem, maht kasvas. Suuremad ajalehed võtsid kasutusele arvutid. Muutus praeguseks. Eristati uudis, arvamus. Tüüpiline läänelik uudislugu. Pikad intervjuud, kuriteod, kerged uudisteemad (mood, eraelu), järjejutud, huumor: esimesed koomiksid, horoskoobid. Maakondades üks ajaleht. Nädalalehed täidavad ka ajakirjade rolli: Liivimaa Kroonika, ülisopane Post. Eraomanduses päevaleht: Hommikuleht. 6 korda nädalas päevalehed. Palju meelelahutust. Raadio parlamendi alluvuses. Kohalikud kommertsraadiod, eraraadiod. Teles murrang 1993. 1995-2000 kontsentreerumine, uus süsteem Turg väga väike. U 200 lehte-ajakirja. 3-4 avalikõiguslikku raadiot, 30 era. Loetakse vähem, suuremad lehed erastatud
Seal luges oma esimesed luuletused ette. Runeberg oli veidi tema mentor. Sel ajal olid juba olemas ka soome korporatsioonid- astus Pohjala osakuntasse. Tema luuletused hakkasid ilmuma ajalehtedes. 1840 lõpetas ta ülikooli magistrina filosoofias. Sel ajal ilmus 7 soomekeelset ajalehte, mis olid paarilehelised ja väikseformaadilised (A5). Ta hakkas Helsingfors Tidningu jaoks kohalikke uudiseid kirjutama ja seda toimetama. See ilmus 2x nädalas. Tema võttis kasutusele reprotaazi ja järjejutud- ise kirjutas õudusjutte. Kuulsaim õudusjutt ,,Igavene üliõpilane. Kokkuvõttes oli Topelius eelkõige kirjanik. Tuntuks sai ta siiski nn muinasjutuvestjana. Tema lugusid hakati juba tema eluajal Skandinaaviasse tõlkima. Lisaks oli ta ka Helsinki ülikooli ajalooprofessor ja ka rektor. Väga oluline on ka see, et ta kirjutas palju õpikuid koolidele, eelkõige lugemise õpetamiseks. Soome kultuuri 6. tund
annaabi.ee 
