Futuristide subkultuur eestis, maailmas, ajaloost ja esindajatest (0)

Futuristid

FUTURISM : Futuristid on kirjanikud , luuletajad ja kunstnikud, kes hakkasid 20.ndal sajandil aretama uut kunstlist liikumist futurismi. .“Futurism” tuleb ladina keelsest sõnast futurum – tulevik. Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool , millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine ja vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust.
Futuristid tahtsid kujutada suurlinlase mõttemaailma rahutuid muljeid. Nad väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogumistel ja samuti ajakirjanduses. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning tekitas skandaale. Sellisest käitumisest on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaaegse ja kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kirjeldamiseks.
VÄLJAKUJUNEMINE: Futuristlik kunst sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt nagu teised kunstivoolud. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro . Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge mured. Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni . Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist.
LANGUS: Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda. Paljud futuristid pettusid, nähes, millise hävingu tehnika areng endaga kaasa tõi, neile tundus kohatu seda pildipinnal ülistada. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega, näiteks fašismi või bolševike revolutsiooniga. Kokku oli neil 26 manifest, viimane neist 1930.aasta detsembris.
KUNSTIS: Futuristid proovisid kätt igal võimalikul kunstialal nagu näiteks maalides, skulptuurides , keraamikas, disainis ja arhitektuuris.
Maalikunstis hakati dünaamika väljendamiseks kujutama liikumisillusiooni. Kujutati motiivi arengut ajas, taheti esitada ühel pildil ajas järjestikuseid olukordi või seisundeid. Selleks kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekti ennast kujutati enam-vähem realistlikult. Teise moodusena lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon . Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Futurismiajastu kunstnikud ei hoidnud värvide pealt kokku. Pandi kokku värve, mille kõrvuti panemise peale polnud varem julgetud mõeldagi. Värvid olid väga erksad ning tähelepanupüüdvad.
Tuntumad futuristid, kes tegelesid kunstiga, olid Giacomo Balla , Umberto Boccioni, Antonio Sant ' Elia, Carlo Carrà, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini.
Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia nägemused tulevikulinnadest. Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist , võidutseb inimese loodud tehiskeskkond . Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud.
Giacomo Ballat peetakse futurismi eestvedajaks kunstis ja tema töid tuuakse tihti futurismi näiteks. Ta sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre . Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist kolis Balla Rooma , kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898 . aastal oli Veneetsias tema esimene näitus ning järgnevatel aastatel käis see näitus mööda erinevaid linnu, nagu näiteks Berliin , München ja Rotterdam. Giacomo Ballat mõjutas suuresti Marinetti, nii et Balla hakkas ka futuristlike teoseid looma. Ta võttis oma eesmärgiks kujutada valguse levimist , liikumist ja kiirust. 1910. aastal hakkas Balla disainima mööblit ning riideid . Esimese maailmasõja ajal oli Balla ateljee kogunemiskohaks noortele kunstnikele, kuid maailmasõja lõppedes lõppesid ka kogunemised. Kuulsaimad tööd on „Lamp ja kuu” ja „ Koera ja keti dünaamika”.
Umberto Boccionit peetakse teiseks tähtsaimaks futurismi kunstnikuks. Ta sündis 1882 ja oli itaalia maalikunstnik ja skulptor. Nagu futuristidele kohane, kujutas ta oma kunstis liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat. Boccioni õppis alates 1901 Roomas kunstiakadeemias. Ta õppis ka Roomas plakatimaalija juures disaini. Koos oma sõbra Gino Severiniga sai ta kunstniku Giacomo Balla õpilaseks. 1907 kolis ta Milanosse ja tutvus seal futuristidega, sealhulgas luuletaja Filippo Tommaso Marinettiga. Hiljem osalesid nad futuristide manifesti kirjutamises ja Boccioni sai futurismi peamiseks teoreetikuks.Skulptuurides kujutas futurismi Umberto Boccioni liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel.

KIRJANDUS: Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argookasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika - ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus . Futuristliku kirjanduse kuuluvat luulet iseloomustavad ootamatud pildikombinatsioonid ja ülitäpsus.

Kuulsamad futuristid kirjanduses olid Filippo Tommaso Marinetti, David Burljuk, Jelena Guro, Velimir Hlebnikov, Aleksei Krutšonõhh, Vladimir Majakovski ja Boriss Pasternak.
Filippo Tomasseo Marinettit võib lugeda futuristide juhiks ja tähtsaimaks manifestide kirjutajaks . Marinetti oli luuletaja ja kirjanik. Ta ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ning tegi maha vana kunsti. Filippo Tomasseo ei olnud Marinetti pärisnimi, selle pani ta ise endale. Tema sünninimi oli Emilio Angelo Carlo Marinetti. Marinetti kuulsaimad manifestid on „Futurismi esimene manifest” ja „ Kirjandusliku futurismi tehniline manifest”. Marinetti sündis Aleksandrias 1876. aastal. Ta õppis prantsusekeelses jesuiitide kolleegiumis kõigepealt Aleksandrias kuid ta visati sealt koolist välja ning läks Pariisi õppima. Pariisis sai ta ka bakalaureusekraadi. Marinettil oli ka õigusteaduse doktorikraad. Kuigi eeldatavasti soovis Marinetti algul juristiks saada, sai tema kireks hoopis kirjandus. 1898. aastal ilmus Marinetti esimene vabavärsis töö. Aastaks 1900 oli mees täielikult pühendunud itaalia ja prantsuse kirjandusele. Ta kirjutas ning avaldas mitmeid töid nii itaalia kui prantsuse keeles. 1910. aastal ilmus mehe esimene romaan „Mafarka le futuriste( Futurist Mafarka)”. Aastal 1912 kirjutas ta ajalehte Figaro provokatiivse teksti, mis ülistas kiirust ja sõda. Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga.

EESTIS: Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne-Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas Tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja " Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt.
Eesti kirjanduses olid futuristid kogumikes "Moment" (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir .
MÕJU, TULEVIK: Kõige suurema mõju jättis futuristlik liikumine oma uuenemise rõhumisega. See sai eeskujuks avangardimismile, eriti oma tuntud manifestide ja valju enesereklaamiga. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, tungimine tundmatule territooriumile, riskimine, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele. Venemaale jõudsid kubism ja futurism üheaegselt, sulades kokku ning moodustades kubofuturismi. Lisaks sai futurismi kunstitöödest ka eeskuju abstraktsionism .

Kasutatud allikad

• https://et.wikipedia.org/wiki/Futuris m
  
• http://www.theartstory.org/movement-futurism.ht m
  
• https://kunstiabi.weebly.com/futurism.html
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Filippo_Tommaso_Marinett i
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Umberto_Boccion i