Egiptus ja mesopotaamia (0)

Egiptuse ja Mesopotaamia sarnasused ja erinevused
Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni.
Muistne Egiptus asus Niiluse jõe viljakate kaldaäärte peal. Egiptust piiras läänest suur Sahara kõrb, põhjast, aga Niiluse delta ja Vahemeri . Lõunasse jäid Niiluse äärsed suured kaljud ja elukõlbmatud tingimused, idast ,aga piiras Siinai poolsaar ja Punane meri. Egiptuses ei sadanud praktiliselt ültse vihma ja elu korraldati Niiluse üleujutuste järgi. Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele.
Teine lugu on, aga Mesopotaamias, kus elu ei olnud nii eraldatud maailmast. Meso -potaamia asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise aladel ,kus asuvad tänapäeval Iraak . Elati sarnaselt Egiptusele arvatavalt jõgede üleujutuste järgi. Mesopotaamiat ei piiranud eriti midagi. Ta oli avatud piirkonnas, kus käis suur kauplemine kuna Mesopotaamias ei leidnud eriti toorainet ja see kaubeldi sisse teistest riikidest, linnadest, mis tol ajal eksisteerisid. Egiptuses, aga kauplemine oli väike osa võrreldes Mesopotaamiaga.
Religioon oli mõlemas riigis, ühes usuti rohkem, teises vähem. Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks ning neid on kokkuloetud umbes 740. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon -Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra’ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks ning neid oli ligikaudu 1500. Üks tähtsamaid oli Enlil -Marduk.
Surmajärgne oli Egiptuses ja Mesopotaamias mõlemal väga erineval tähtsuse kohal. Egiptuse usk, aga erines sootus selle poolest, et elati surma jaoks. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Mesopotaamias, aga surmajärgse elu tähtsus ei olnud nii kõrgel kohal, kui Egiptlastel. Mesopotaamias usuti, et peale surma lähevad surnute hinged Allilma, kus neid ootab kurb oleskelu. Seepärast sooviti olla õnnelik maises elus. Mis oli vastupidine Egiptuse usule surmajärgsesse ellu.
Templitesse said üldjuhul mõlemas riigis ainult preestrid ja ülikud. Preestrid olid seal nii jumalasõna edasiandjad kui ka tavaliselt templi kõrval asuva kooli õpetajad. Mesopotaamias oli astmiktempel , kus olid ka majandusruumid, mitte ainult jumalale pühendatud koht. Selles riigis, sai lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel. Koolis, mis asus tavaliselt templi kõrval õppisid tavaliselt ülikute lapsed , või harvemal juhul ka keskklassi kuuluvate inimeste lapsed.
Egiptuses oli templite ehitus varieeruv olenevalt jumalale . Tavaliselt oli templis sammassaal, pühamu ja väljas asus obelisk, mille peale pidi jumal öösiti puhkama tulema . Templites käisid ainult ülikud ja preestrid. Tavainimesed ei saanud templitesse sammu seada. Olid ka suured pidustused, mis olid pühendatud jumalatele, ka neist võtsid osa tavaliselt kõrgklassi inimesed. Templi kõrval asuv koolis võisid õppida ka talupoegade lapsed, kuigi seal oli ka ülikute ülekaal. Talupoeg , kes oli õppinud koolis sai kirjutajaks ja see oli kõrgeim amet .mida sai omada talupoja staatusest tulnud inimene. Koolis õpetati ka peale kirjutamise: geomeetriat, astronoomiat, matemaatikat, palveid ja distsipliini .
Üldiselt võib öelda, et Egiptusel ning Mesopotaamial oli paljugi ühist, ka erinevat. Nende osaliselt säilinud kultuurisäilmed annavad küllalti hea ülevaate selle aja oludest . Nad mõlemad on väga palju aidanud kaasa maailma arengule ning ilma nende saavutusteta poleks me ilmselt veel sellisel tasemel nagu me seda praegu oleme.