Richard Lõvisüda Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 10.klass Kes ta oli? Richard lõvisüda ehk Richard I Oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199. Temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!" Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatud kirjandusteostes. Ta sai tuntuks auahne mehena. Ta isa oli Henry II kolmas seaduslik poeg. Elulugu Richard sündis 8.septembril 157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry, Matilda noorem vend, kolmanda pojana ei oodatud, et ta troonile asub. Richardi kasvatas üles üks naine, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada tema hariduse kohta, teda peeti haritud meheks. Ta sündis küll Oxfordis, Richard I ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt ning
Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald
Raamatu peategelane aga tegi. Ma arvan, et lõppude lõpuks muutis see ta kurvemaks. Doktor sai tunda armastust, kuid hiljem kaotas selle ja pidi tundma lähedase kaotuse leina. Tänu Mefistofelesele tappis Fausti naine ka oma ema, mis tähendab, et kurat oli süüdlane 2 inimese surmas ja ühe persooni elu rikkumises. Saatan on läbi aegade olnud kõige kurja ja halva sümboliks. Iga haritud inimene peaks teadma, et ,,kuradiga diili tehes" ei ole midagi head loota. Enamustes kirjandusteostes on kirjutatud, et pagan tahab inimese hinge ja leping allkirjastatakse verega. Inimesed otsivad elus õnne, seeläbi aga satuvad mõned ka pahandustesse. Ma kardan, et see on meil veres. Mingil hetkel muutub risk liiga suureks ja hakatakse kahtlema. Lõpuks mõni leiab õnne ja teine mitte. Elu on valik, igast pisisjast ja ühest väikesest valevalikust võib oleneda terve edasine elu.
ajal nii tema peas kui ka kõrvalvaataja rollis. Selle läbi saan teada, mis on tegelase motiivid, mõelda, kas käituksin ise samamoodi, ning tihti näen ära tema vead, enne kui ta need ise avastab. Mul ja teose tegelasel on tihti erinevad teed konfliktide lahendamiseks või mingis kindlas situatsioonis käitumiseks. Tänu sellele näen aga, mis juhtuks, kui teeksin ka enda elus midagi harjutust teistmoodi. Kirjandusteostes saame näha analoogseid mooduseid probleemide lahendamiseks, mis võivad meie endigi elus ette tulla. See kõik aitab meil läbi kellegi teise iseenda käitumist analüüsida. Alati on huvitav tutvuda lähedalt kellegi teise ideedega peategelane ei pea ju oma mõtteid mitte kellegi eest varjama. Ta on alati aus, kui ei juhtu just iseendale valetama. Tänu sellele, et raamatud on tihti kirjutatud mina-vormis, on palju lihtsam end tegelasega seostada kui näiteks mõnes filmis
Näiteks ei suuda paljud riigid andestada Saksamaale, sest viimane oli üks maailmasõja alustaja ning põhjustas oma suure võimuahnusega väga paljudele kannatusi. Samuti ei unune juutidel kunagi need kuriteod, mis nende vastu on toime pandud. Suured probleemid lihtsalt jätavad meie hinge jälje ja kanduvad edasi põlvest põlve. On ka probleeme, mis on seotud rohkem inimeste eneste kui nendevaheliste sündmustega, sest enne muutub aeg kui inimene. Juba vanades kirjandusteostes räägiti reetmisest, laiskusest, kavalusest, võimujanust, kadedusest, armastusest jne, mis kõik on igas ühes meist mingil määral olemas. Seda märgati juba keskajal, näiteks Dante Alighieri oma teoses ,,Jumalik komöödia" . Olgugi, et armastus oma ilusamais tähenduses ei ole midagi halba, toob see sageli ikkagi kaasa pisaraid ja lahkhelisid. Nii oli see sajandeid tagasi ja pole kuhugi kadunud ka nüüdisajal. Seega
Kord on see isiku individuaalse iseloomustamise vahend, teinekord aitab luua ja kinnistada uusi filosoofia, tunnetusteooria või loogika termineid. Aga alati on keel paindlik, väljendusrikas, selge, sama aegselt täpne ja kujundlik. Dialoogid Ta ande mitmetahulisus on imetlusväärne. Selles põimuvad filosoof ja õpetlane. Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikustpoeedist, dramaturgist. Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes. Need dialoogid on stseenid, täpsemalt öeldes filosoofilised komöödiad ja draamad. Platoni dialoogid on täis elavat dramaatilist liikumist; hoogsad ja vabalt visandatud, väljendusrikkad värvide ja karakterite maalilisuse poolest, nad on sädelevalt iroonilised, neist õhkub hingestatust ja kirge. Teosed Sokraatlikud dialoogid, milles Platon käsitleb peamiselt eetika küsimusi. Näiteks "Menon" Hilisema perioodi dialoogid
Ene Mihkelson Ene Mihkelson (sündinud 21. oktoobril 1944 Imavere vallas Viljandimaal) on eesti prosaist ja luuletaja. On õppinud kirjandust Tartu Riiklikus Ülikoolis kirjandust, on töötanud õpetajana ja teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis Looming Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal. Mihkelson on avaldanud ka neli romaani, kriitilisi esseesid (näiteks "Kirjanduse seletusi") ja mitmeid lühijutte. Tema kirjandusteostes on läbivateks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet. 2006. aastal kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja õppejõudude seas läbi viidud küsitluses osutus taasiseseisvunud Eesti parimaks romaaniks Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni". Proosaraamatud Proosaraamatud "Matsi põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983 "Korter" (romaan), ER 1985 "Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994 "Surma sünnipäev
imperialismileeriks ja rahuleeriks, mille moodustasid NSV Liit koos idablokiga ja millest pidi lähtuma igasugune areng. See tõi kaasa NSV Liidu eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Lausa mõõdutundetult juurutati juhikultust. Stalini-keskses ühiskonnas räägiti ja kirjutati hommikust õhtuni "suure juhi" põhimõtetest, tema targast ja isalikust hoolitsusest nõukogude rahva eest jne. Stalin sai keskseks tegelaseks kirjandusteostes, kunstis, kinolinal ja teatrilaval. Stalinist lauldi laule. POLIITILINE ELU. NSV Liit oli autoritaarne riik. Kogu võimutäius oli koondunud Stalini kätte. Ta oli üheaegselt nii Kommunistliku Partei juht (1922-1953) kui ka Ministrite Nõukogu esimees.(kuni 1946. a. Rahvakomissaride Nõukogu). Võimu teostamisel tugines Stalin lähikondsete kitsale ringile - ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole. Kuid ka Poliitbüroos toimus pidev võimuvõitlus erinevate põlvkondade vahel
Suur kirjandusse? rumalusi jne. klassitsim oli tunnete rõhutamine. sentimentalistliku romaani antiigi kunsti jäljendamine. Inglismaal tekkis viljelejate hulk. Looduse ja Kritiseeriti julgelt kaasaja valgustusromaan ja inimese vabaduse probleeme ja elu. robinsonaad. Romaanide idealiseerimine. Romantiline Kirjandusteostes kasutati palju peategelasteks võisid maailmavaade. See ajast oli metafoore. Klassitsismis tõsteti nüüdsest alates olla ka protesti vaimne, seepärast esile mõte mitte kogemus. madalamast soost tegelased. toimus ka mitmeid sõjalisi Vormidistsipliin. Hariduse Palju noori kirjanikke. konflikte ja revolutsioone. tähtsuse rõhutamine
Saatana-poolsetele ahvatlustele järeleandmine pakuks vaid hetkelist naudingut ja muudaks võimatuks tegutsemise inimkonna hüvanguks. Nii otsustabki Jeesus jääda truuks oma missioonile, tegutseda kooskõlas Jumala tahtega ja õpetada inimesi. Piibel arendab edasi vana vastuolu, mis sai alguse Jumala ja Luciferi vahel enne maailma loomist, andes seda edasi veidi teisel viisil ja lihtinimesele kergemini mõistetavas kontekstis. Raamatute Raamatu mõjutusi leidub ka hilisemates kirjandusteostes. Piiblist inspireeritud autorid kujutasid Jeesuse katsumustega sarnaseid olukordi tihti ka tavainimeste elus. Sealgi on esiplaanil valik Saatana ja Jumala vahel ning küsimus, kas peategelane suudab jääda kindlaks oma seisukohtadele. Loomulikult polnud lihtsurelik tolleaegsete kirjanike jaoks Jumala pojaga võrreldav ja raamatukangelased ei suutnud ahvatlustele kuigi edukalt vastu seista. Eriti levinud oli selline kujutamisviis keskajal, mil Kurat esines keelatud lihalike naudingute
Peategelasteks võisid olla kõrgemast seisusest või mütoloogilised kangelased. Koomilise ja traagilise elemendi segamine polnud lubatud. Samas pidas prantsuse klassitsism tähtsaks ka kunsti kõlbelist eesmärki ning arendas keelt täpsuse suunas. Paraku tõi kõlbelise ja kasvatusliku funktsiooni silmaspidamine klassitsismi kirjandusse pahatihti ka kuiva moraliseerimist. Lüürika kängus, kirjandusteostes muutusid oluliseks riigiga seotud teemad, näiteks kuninga ülistamine. Molière (16221673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Molière, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi
Samas tajume ja tunnetame meie kõik asju ja nähtusi omamoodi ja erinevalt. Vaadates rulluvat filmi, lugedes köidetud raamatut, kuulates erinevaid interpreete - siis peegeldame sinna sisse omaenese tunnestusliku maailma ja ebakõlad. Teiselt poolt vaadates asja, siis puutume me kokku teose kirjutanud kirjaniku või filmi monteerinud filmilooja mõttemaailmaga ja nende loodud kuvandiga ning meis enestes tekib erinevate tähenduste paljusus ning segunemine. Kirjandusteostes annab kirjutatud tekst tugevama selguse ja seoste kimbu ning on iseloomult konkreetsem, lähtudes iga kirjaniku stiilitunnetusest, kuigi laiemas plaanis lisandub lugeja omaenese loodud fantaasia, mida ta leiab endale raamatus ridade vahelt. Filmikunstis on pilt ajas kordades konkreetsem, tekst - monoloog või dialoog, mängib vähemolulisemat rolli ning tegevuse ja loo jutustamise kiirus kinolinal on vaataja silmades olulisemalt kõrgema määraga. Samas võime väita, et asjade ja nähtuste
teevad kehtib kõik siiski põhimõttel ,,igaüks enda eest." See vihjab justkui realismiajastu õukonnale, kus eksisteerib keegi, kes on kõige tähtsam ja keda kõik imetlevad ja kelleks saada tahavad, lihtsalt 21. sajandil on see eesriide taga peidus. Uudistes võib pidevalt lugeda lokkavast kuritegevusest või hoopiski sellest, kuidas keegi on hingerahu või armastuse leidnud. Realismiajastu klassikud kajastavad oma kirjandusteostes inimeste erinevaid külgi, olgu need siis head või halvad, tähtis on see, et tänapäeval on need kõik üldjoontes samaks jäänud. Näiteks kuritegevus on probleem, mis on inimesi kimbutanud sajandeid ning see jätkub ka tänapäeval. Määravaks teguriks on kindlasti ka see, et inimesed püüavad soovitud mugavusi, head elujärge ja rikkust saavutada võimalikult lihtsalt. Öeldakse, et raha ei haise, olgu see siis saadud mõne varguse või muu pettuse õnnestumise tagajärjel. Ka
lukku keerata, sundida vaikima tema kõnet, mõtteid ja tundeid. [---] Suhu keeratud võtme sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab
tema soovib teha usaldusväärset ja lemmik kangelastegelast. Giuliano tegelane käitub oma ohvritega lojaalselt, keeldub tegemast koostööd maffiaga. Ta jagab varastatud asju tavakodaniketega ning need omakorda armastavad teda. Nende jaoks Giuliano on tugevuse ja õigluse sümbol. Tema iseloom on lahke, vapper, tark ja intelligentne, vahepeal võib tunta, et tegelane on ideaalne. Peale raamatu lugemist, võib järeldada, et Giuliano kindlasti oli Sitsiilia kangelane. Kirjandusteostes on väga lihtne armuda tegelastesse, kuna autor oskab kujutada neid väga hästi, valides tegelaste head omadused. Oluline on meeles pidada, et Mario Puzo raamat ei ole ajalooline allikas ning info, mis on raamatus jagatud, ei pruugi vastata tõele. Need Giuliano omadused, millest kirjutab raamatu autor viivad tagaplaanile karm reaalsust. Giuliano oli ka halastamatu bandiit ja tapja. Filmiteose kujutlus Francesco Rosi film ,,Salvatore Giuliano" ilmus 1961.aastal
aastal Tartus, olles 83-aastane. Looming Betti Alveri luulet on sageli iseloomustatud meheliku ja mõistuspärasena, mida iganes selle all ka ei mõelda. Erilist põhjust vastu vaielda pole, kui võrrelda Alveri loomingut mõne teise meie tuntud naisluuletaja omaga. Alver ise polnud kuidagi nõus luule jagamisega naiste ja meeste vahel - nagu ta oli vastu mõnele muulegi liigitusele ega armastanud ,,poetessi" tiitlit. Alveri luuletusi on tsiteeritud ja motoks pandud ka paljudes kirjandusteostes. Tema luule üks tähelepandavaid külgi on lakooniline üldistuslikkus, aforistlikkus, olgu siis peaaegu otseütlemisena või leidliku võrdpildina. 1930. aastate poeemid 1931. aasta lõpus ilmus ,,Noor-Eesti" kirjastusel poeem ,,Lugu valgest varesest". See on Betti Alveri kõige mahukam värssteos, peaaegu värssromaan. Ilmset mõju avaldanud Puskini ,,Jevgeni Oneginile" viitavad nii peategelane kui sündmustik;
Saatana- poolsetele ahvatlustele järeleandmine pakuks vaid hetkelist naudingut ja muudaks võimatuks tegutsemise inimkonna hüvanguks. Nii otsustabki Jeesus jääda truuks oma missioonile, tegutseda kooskõlas Jumala tahtega ja õpetada inimesi. Piibel arendab edasi vana vastuolu, mis sai alguse Jumala ja Luciferi vahel enne maailma loomist, andes seda edasi veidi teisel viisil ja lihtinimesele kergemini mõistetavas kontekstis. Raamatute Raamatu mõjutusi leidub ka hilisemates kirjandusteostes. Piiblist inspireeritud autorid kujutasid Jeesuse katsumustega sarnaseid olukordi tihti ka tavainimeste elus. Sealgi on esiplaanil valik Saatana ja Jumala vahel ning küsimus, kas peategelane suudab jääda kindlaks oma seisukohtadele. Loomulikult polnud lihtsurelik tolleaegsete kirjanike jaoks Jumala pojaga võrreldav ja raamatukangelased ei suutnud ahvatlustele kuigi edukalt vastu seista. Eriti levinud oli selline
sajandi keskpaik kuni 19.sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast teaduslikku käsitlust. Eeskuju oma rahva ja riigi arendamisel (ühiskondliku vooruse mudel) Klassikaliste kohanimede panek USA-s Capitoium, Phoenix, Atlanta etc. II isiklike vooruste mudel- dzentelmenliku kasvatuse alus, nt: antiikautorite tsiteerimine, klassikaliste paralleelide kasutamine kirjandusteostes, antiikajast pärit orjanimede kasutamises lõunaosariikides jne. Venemaal: avaldus ilmaliku teatri loomisega 1672. Madalmaade vahendusel, Peeter I 1718 ukaas: anda teada antiikesemete leidudest- vaevatasu Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub Kunstikambri rajamine Peterburis.
sajandi keskpaik kuni 19. sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast teaduslikku käsitlust. · Eeskuju oma rahva ja riigi arendamisel (ühiskondliku vooruse mudel) Klassikaliste kohanimede panek USAs Capitolium, Phoenix, Atlanta etc. · II isiklike vooruste mudel Dzentelmenliku kasvatuse alus, nt: antiikautorite tsiteerimine, klassikaliste paralleelide kasutamine kirjandusteostes, antiikajast pärit orjanimede kasutamises lõunaosariikides jne. Venemaal: avaldus ilmaliku teatri loomisega 1672. · Madalmaade vahendusel, Peeter I . 1718 ukaas: anda teada antiikesemete leidudest vaevatasu. · Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub. · Kunstkambri rajamine Peterburis.
keerata, sundida vaikima tema kõnet, mõtteid ja tundeid. [---] Suhu keeratud võtme sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab
aega kaanonis sisaldunud teoste vahel. 17. Intertekstuaalsuse mõiste. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust? Bloom mõjuäng luuletustes selle põhjustajaks on eelkäijate tajumine; Barthes teksti koosnemine paljudest kirjutistest, eri kultuurides. Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua. Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung- arhetüüp). M. Bahtin – dialogism. Paroodia eesmärk on naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni. Pastišš eesmärk mänguline jäljendamine, jäljendadakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“
kohati lähenesid romaanile. Eesti kirjanduskriitika algelisuse tõtteu ei olnud küsimus kirjandusvooludest, sellest, kuidas üks või teine kirjanik elu kujutab, kuidas oma teose maailma loob, varem õieti arutluse alla tõusnud. Kiitva arvustuse kirjutamiseks piisas, kui jutt leiti olevat mõnus ja ladus, arvati lugejale pakkuvat lõbusat ajaviidet või õpetlikku iva. Realismi esiletõusuga kaasnes põhjalikum arutlus kirjanduse olemuse ja tähenduse üle. Uudsete kirjandusteostes ümber puhkes elav poleemika. Eelkõige Vilde loomingu üle, sest tema erines kõige enam senisest kirjutamislaadist. Keskne kuju eesti realismis ongi Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Vilde on ise soovitanud kirjameestele, ,,et nad kuu ja tähtede turjal ümber ei lehvitaks, kuna maa peal rahulik ja aulik kõndimine ometi õigem ja kasulikum on. Kirjeldatagu inimesi, nende tundmusi ja
naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Feministliku kriitika areng: Naistegelaste analüüs; Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine; Fookus soouuringutel – kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses; Erinevused – kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute esiletõus kirjandusteostes. Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes nende heaks töötavad. Paljud inimesed võtavad antidepressante, mistõttu on nende käitumine ettearvatav. Erinevad ravimid annavad oma sümptomeid ja käitumismalle. Sotsiaalvõrgustikust saab palju informatsiooni inimese kohta. Inimesed kasutavad suhtlemiseks sotsiaalvõrgustikku, mistõttu jääb tema tegevusest märk maha ja on hiljem mõjutatavad nende alusel. Postmodernism on
Kas ökokriitika harrastaja peaks ka ise matkama ja taimi tundma või piisab teatud apsektidele keskenduvast lugemisoskusest? (ka kirjandusökoloogia; inglise keeles ecocriticism) on kirjandusteaduse suund, mis tegeleb keskkonna ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega. Ökokriitika peamisteks uurimisteemadeks on kirjanduse seosed looduskeskkonna kui kirjanduse laiema kontekstiga; looduskeskkonna ning loomade ja taimede kujutamine kirjandusteostes; keskkonnakasutuse ja ökoloogiliste probleemide kultuurilised ning ideoloogilised aspektid; ökokriitika teooria arendamine jm. Ökokriitika materjaliks on looduskirjandus (loodusest kirjutatud esseed ja lühijutud) ning klassikalise kirjanduse tõlgendamine looduskujutuse ja -kasutuse vaatenurgast. Kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskonnaga.
osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Fem. kirjandusteooria alused: * kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial: meeste kirjutatud, meessoost peategelased, suunatud meessoost lugejale) * kirjanduse hindamine: traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtteviis Fem. Kirjandusteooria arengujooni. Algselt uuriti naistegelaste kujutamist kirjandusteostes, võimusuhete kujutamist, meeskriitikute suhtumist naiste loomingusse. Hilisemal ajajärgul liikus fookus naiskirjanduse uurimisele. Vaadeldi, kuidas on kirjandustekstides soolisust markeeritud, milline on soolisuse roll kirjanduses üldse. Mida uurib kirjanduses feministlik kirjandusuurija (küsimused, vt. viimane slaid). *kas naised kirjutavad/loevad teisiti kui mehed? *kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev?
see lukku keerata, sundida vaikima tema kõnet, mõtteid ja tundeid. [---] Suhu keeratud võtme sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab
Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastissist) . Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust? Teadlik matkimine, eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Paroodia ja pastiss paroodia mänguline jäljendamine, eesmärk naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või zanrit, tehakse ümber süzeed, tegelasi, stiili, minnakse vahel absurdini, ka sõbralik ja lugupidav
mõistetavaks järgnevatele põlvkondadele. Sageli samastatakse ilusa ja esteetilise mõiste, mis pole aga päris õige. Kuigi kõik ilus on esteetiline, ei ole siiski iga esteetiline nähtus ilus. Ilusaks ei pea me tavaliselt koomilisi nähtusi. Sellel esteetika kategoorial on olemas ka varjundeid, näiteks veetlev, graatsiline, peen jt. ÜLEV siia kuuluvad nähtused, mis haaravad oma erakordse jõu ja võimsusega, kutsudes esile tundeid, äratavad vaimustust ning entusiasmi. Kirjandusteostes on ülevate tunnete äratajaiks ja kandjaiks eriti suured positiivsed tegelaskujud, nagu näiteks antiikkirjandusest Prometheus, kes kehastab inimkonna võitlust vabaduse ja õnne eest. Ülev on tihedalt seotud ilusaga. Aga inimese väline inetus ei takista sisemise suuruse mõjulepääsu. Nii jätab üleva mulje V.Hugo romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis " eemaletõukavalt inetu küüraka Quasimodo suur inimlik kiindumus ja hingeline õilsus. Lüürikas väljendavad ülevat hümnid ja oodid
domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray/Elaine Showalter/Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. ökokriitika - tegeleb keskkonna ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega, peamisteks uurimisteemadeks on kirjanduse seosed looduskeskkonna kui kirjanduse laiema kontekstiga; looduskeskkonna ning loomade ja taimede kujutamine kirjandusteostes; keskkonnakasutuse ja ökoloogiliste probleemide kultuurilised ning ideoloogilised aspektid; ökokriitika teooria arendamine jm, ökokriitika materjaliks on looduskirjandus (loodusest kirjutatud esseed ja lühijutud) ning klassikalise kirjanduse tõlgendamine looduskujutuse ja -kasutuse vaatenurgast, Eestis on ökokriitikaga tegelenud Tiiu Speek, Kadri Tüür, Timo Maran, Ene- Reet Soovik, Julia Tofantsuk, Maris Sõrmus, Tõnis Vilu 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20
väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. Pilet nr 6: 1) Iseloomusta realismi Euroopas kestis realismi ajajärk aastatel 1830-1870. Nimetus tuleneb res realis, mis tähendab ladina keeles tegelik ja tõeline. 1830. aasta esilekerkimine oli pigem vastuseis romantismile. Samas on need kaks kirjandusteostes sageli põimuvad. Romantismis kujutatakse kaugeid eksootilisi maid ja väga suuri kirgi ja äärmuslikke tundeid, realism muutub teemades. Näiteks hakatakse kirjutama sotsiaalsest ebavõrdusest, kuritegelik allilm. Esile tõusevad ka võimu ja rahasuhted ning väärastunud inimpsüühika. Kui teoses on eelkõige ühiskonnakriitika siis nimetatakse seda kriitiliseks realismiks. Lemmikzarn on romaan. Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse
tema kool seal edasi, aga seal õpetajateks väga paljud tudengid, kes on osad ülikoolidest välja arvatud poliitilisetel põhjustel. Ja tänu artikli pealkirjale pöörati koolile palju tähelepanu. Toimub Tolstoi äraolekul selline salapolitsei poolt toimetatud läbiotsimine. Ja see, et tema äraolekul keegi julges tema kodumaja puistata, tundus krahvile nii sokeeriv, et ostustas peaaegu Venemaalt lahkuda. Otsustad jääda Venemaale ikka, kuna põnev. Kirjandusteostes arutles inimeste elude üle, kes püüavad ennast teadlikult muuta. Jutustus ,,Kasakad" noor aadlik, kes tunneb, et tema senine elu ja olek ei meeldi talle, ta tahaks ennast muuta ja läheb vabade kasakate juurde ja prooviks seal elada. Aga ei sobi nendega. Tegelikult ongi eikellegimaal olev inimene. Tunneb, et ei rahulda elu aadlikuna, teistpidi, lihtrahva hulka ta ka kuidagi ei passi. Siis kuna Tolstoi on ikkagi kahest sõjast osa võtnud, siis hakkab teda väga pealuma sõjandus ja
Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega Teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastiss) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes "Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist "Imemuinasjutu morfoloogia" 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud >
L. Lowesi, kes nuhkis välja kõik raamatud, mida Coleridge oli lugenud ning kust laenanud oma poeemidesse kujundeid ja fraase. Lowes ei kavatsenud poeeme l u u l e t e o s t e n a arusaadavamaks teha (teda huvitas protsessi uurimine). Ometi haarasid paljud kirjandusteadlased sellest meetodist kinni, otsekui pakuks see võtme iga luuletuse mõistmiseks – kui autor vähegi reedab, et on üldse midagi lugenud. Hermeneutikaharrastajad tahaksid näha kõikides kirjandusteostes mõistatust ning sellest saab alguse seletuse ja mõistmise segiajamine. Pärast Elioti näidendi “Kokteiliõhtu” lavastamist täitsid ta postkasti mitu kuud kirjad, kus pakuti üllatavaid lahendusi näidendi arvatavale šifreeritud tähendusele. Tegelikult, ehkki nad seda ise ei teadnud, olid nad lahendamise lõbuks mõistatuse ise leiutanud. Luuletust võib küll seletada, uurides selle koostisosi ja sünnipõhjuseid; ja seletus võib olla mõistmisele vajalikuks eelastmeks
Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega Teadlik matkimine (nt. žanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastišš) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes “Autori surm”) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist “Imemuinasjutu morfoloogia” 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud >
Olulisem ongi seoste tabamine, teiste tähenduste avamine, nt libahundi teema jooksem mitmest eesti kirjandusteosest läbi. Tähendused tekivad kirjandusteoses ainult seoste kaudu!! Kõigis teostes esinevad teatud korduvad elemendid Võib olla teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseeimine, muutmine (selle mõned vormid on paroodia, travestia, pastiss Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, C.Gustav Jungi arhetüübi mõiste) Mõju on paratamatu, midagi orginaalset pole võimalik luua (R.Barthes ,,Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid. On teiste lähenemisviisidega võrreldes kõige avatum, paindlikum. 38.Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne) Julia Kristeva tekst kui märgisüsteemide võrk, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega
Piibel oli sotsiaalne sidustuja – muutus koolikirjanduse osaks ja seejärel eestlate hariduse osaks. Piiblilugude tõlgendamine võimaldas lugejatel kanda oma elu üle lugude taustale ja võrrelda oma elu piiblimütoloogiaga. Piibli kooli- ja kantslitõlgendused jätkusid rahva enda dialoogiga teose üle, et aidata kristlikku eetikat juurduda. Piiblilugudest sai paljude teoste metatekst, eeskuju, raamistik, mille tegelased või motiivid muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi. Mülleri taust pole selge: on teada vaid, et tegutses Tallinna Pühavaimu kirikus. Ka ei teata, kust ta pärit on. Varem arvati, et on sakslane, aga näiteks U. Masing on seisukohal, et eestlane. Mülleri jutluste käsikiri publitseeris esmakordselt 1891 Willem Reimann. Selles teoses avaneb 16.–17.saj kirikumehe maailm, millega kaasneb sissejuhatus toonasesse vaimsusse
Selle talupoja vastandina on ,,teised inimesed"- need, kes on kõrgemal ja kellel on rohkem raha. Kolmas seisus- rikkad.Tema sentimentalism seisneb selles, et kujutatakse madalama ja vaesema kihi moraalset etemust. Põhitees: inimest on võimalik ümber kasvatada ja vaateid on võimalik muuta. Tohutu hulga draamade kõrval on kirjutanud ka romaane. ,,Metslane" nt- 1967. Ja teine on utoopia ,,2240s aasta"Selles metslases tuleb kõne alla sage teema, mis sajandivahetusel kirjandusteostes esineb juttu on Ameerikast kolonisatsioonieelsel perioodil. Tuleb esile, kuidas indiaanlased elavad ja nende elu kujutamine- maapealne paradiis keset loodust. Ja tuleb kolonist ja rikub kõik ära. 2240s aasta on kahtlemata utoopiline romaan. Selle teose pühendab vabade maaharijate elu kujutamisele. Utoopia osutus väga populaarseks. Teos nimetust mehest- kes istub pariisis ja arutab, kui ebaõiglane on elu. Jääb magama ja avastab end aastatst 2440 pariisis
/ / (Friedrich Reinhold Kreutzwald.) olukirjeldus publitsistlik-ilukirjanduslik proosazanr, mis käsitleb tõetruult, kuid dokumentaalse täpsuseta, päevasündmusi, olukordi ja inimesi. Näiteks Juhan Smuuli (19221971) "Kirjad Sõgedate külast", "Jäine raamat". olustikuromaan romaan, milles on esikohal olustiku ehk elu-olu kujutamine. Vt ka romaan. olukorrakoomika vt situatsioonikoomika. onomatopöa helijäljendus. Tavaliselt jäljendatakse kirjandusteostes kõlaliselt loodushääli: vee voolamist, lindude laulu jmt. Näiteks: Kuula, seal kordab keegi iga natukese aja pärast: viiu-vii! viiu-vii! Kordab seda pisut kähiseval, nagu mitmekordsel häälel, milles oleks nagu vaikne nukrus ... (Anton Hansen Tammsaare.) ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi
1) kultuurilis-ajaloolised: a) ajaloo “kontsentraat” – kohad, kus tihedalt üksteise kõrval leidub jälgi nii mõisaajast, Eesti iseseisvusajast, kolhoosiajast kui varasematestki aegadest; b) ühe ajajärgu maakasutus, asustus – nt. taluaegsed hajakülad; c) üksikobjektide kogum – ühel alal on koos mitmed juba kaitse all olevad objektid; d) assotsiatiivsed – seotud mõne tuntud kultuuritegelase elukohaga või on vastavat maastikku kujutatud tuntud maalidel, kirjandusteostes; seal on tegutsenud Kalevipoeg jne; 2) esteetilised: lihtsalt ilusad vaated; 3) looduslikud: säilinud on looduslik mitmekesisus, haruldased liigid ning kooslused; 4) rekreatsioonilised: puhkust võimaldavad; kus saab või on juba arendatud turismi, nii väliskülaliste kui kohalike jaoks; 5) identiteediväärtus ehk väärtus kohalike jaoks: paigad, mida hindavad kohalikud ise; kõigile tuntud nn. turismiobjektid, muuseumid, kirikud, lossivaremed. Samas on vähetuntud
annaabi.ee 
