kirjanduse lugemine mulle andnud. Peamine põhjus, milleks raamatuid lugeda on see, et see avardab silmaringi, muudab maailmavaadet, rikastab sõnavara ning parandab grammatikat. Olen oma elus võrreldes suurte kirjanduse armastajatega väga vähe lugenud. Kuid need raamatud, mille olen ka päriselt läbi lugenud on mind mõjutanud juba sellega, et olen viitsinud ja jaksanud need läbi lugeda. Loomulikult oleneb kõik sellest, milliseid raamatuid loen. Minu põhilised lemmikud raamatute hulgas on noorsookirjandus. Seal on palju päevakohast teemat, mis mind väga köidab. Nii leian palju ühist raamatu sisu ja nende tegelastega. Saan leida lahendusi enda probleemidele ja nendest midagi õppida. Niimoodi saab vältida vigu, mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust
Mõni hetk tundub, et maapind su jalge all variseb kokku. Kuid lõpuks sa suudad jälle oma pea tõsta ja edasi kõndida. Kartmata, et su õnn kaob. See hetk üritad sa oma õnne just niikaua säilitada kui hing suudab. Sa suhtud muredele positiivselt ja üritad kõik õnnelikuks teha. Neid hetkelisi kõikumisi ja kartuseid sa üritad aina rohkem tahaplaanile jätta. Sul on lihtsalt sügav tahtmine olla õnnelik! Minule tähendab õnn hetkel kellegi tähtsaga koos olla. See on minu vaade hetkel õnnele. Kuigi see vaade on mul juba päris kaua olnud ning ilmselgelt kestab veel päris tükk aega. Ilmselgelt on igal inimesel oma tähendus õnnele. Mina leian selle õnne oma lähedastest. Nendega koos olemine tekitab midagi minu sees. Midagi head ja sooja. Midagi rõõmsat. Ma tunnen nende lähedust, tunnen, et mul on keegi. Keegi, alatiseks. Ma tunnen lihtsalt ennast nendega alati õnnelikult. Tunnen ennast hästi. Ma armastan lihtsalt enda lähedasi inimesi
Mõtted ja elutõed, mis leidsin teoses "Romeo ja Julia" William Shakespeare'i teos "Romeo ja Julia" kuulub kirjandusklassika hulka just seetõttu, et nende noorte näol on tegu suure armastuse käes kannatajatena. Lugu peegeldab armastuse väge ja seda, kuidas ollakse nõus minema äärmusteni, et olla koos endale kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline. Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib
Kirjandus- ja teatriteaduse alused FLKU.05.155 Mis on kirjandus? Kirjandus on äärmiselt lai mõiste ja ilmselt sama palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi kirjanduse olemuse kohta. Mina leian, et kirjanduse määratlemiseks on seega väga palju viise. Kirjandus on midagi, millele mõeldes tuleb soe tunne. Hea raamat on kaaslaseks, kui tuju pole just kiita ning kui tunnen, et vajan midagi, et saada korrakski eemale. Sellistel hetkedel on raamat hea teekaaslane, et saada välja igapäevarutiinist, kogedes seiklusi ning raamatu kaudu
tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kummaliselt kuidas saab kellegi väljamõeldud Felixi loost targemaks? Mina arvan, et see on alateadvus, mis meid sel puhul juhib. Me ei pruugi ise märgatagi kui kasutame oma igapäevaelus, või siis
seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. "Veel olen laps, kel, nähes lepalindu, kõik meelest kaob," on õhanud Ellen Niit. Imestamine on osa päris väikese inimese maailmast, ent juba kooliealistes või ka veidi nooremates see võime kaob ning kõik ümbritsev teisendatakse mõistuspäraseks. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. Suuremate teadmistega maailma toimumisest kaasneb imestus, kuidas kõik see veel koos püsib. Selles peitubki hariduse tähtsus: faktoloogia asendub üha enam imestusega ja see hämming on mõneti lapsepõlve lõpp ja täiskasvanuea algus. Kas oled mõelnud, mis tunne oleks ilmas olla, kui poleks olnud lapsepõlve? Ema kallistusi, isaga ette võetud suviseid matku ja vanaema sooje pannkooke? Kas su elu oleks siis selline nagu täna? Minu lapsepõlv oli just selline- pannkoogilõhnaline. Lapsepõlves olid mulle loodud
Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu? Johanna Oras 12.a Et vastata küsimusele ,,Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu?", tuleb alustuseks seletada sõna ,,kunst" tähendust. Kõige üldisemas mõistes on kunst oskus mõnel loomingulisel alal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ja filmikunsti. Kõigi nende alagruppide põhjal tuleb tõdeda, et kunst mõjutab kindlasti minu ja kõigi teiste elu. Ma usun, et kunst mõjutab minu elu erinevatel
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................
Kõik kommentaarid