EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle
arhiivraamatukogudele kogude terviklikkuse tagamiseks raha (vt tabel). Eraldised riigieelarvest tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele rahvusteavikute hankimiseks (mln kr) 2003 - 2003 2004 2005 2006 2007 2007 Tartu Ülikooli raamatukogu 0, 5 0, 6 0, 7 0, 9 0, 8 3, 5 Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu 0, 5 0, 6 0, 6 0, 6 0, 7 3, 0 Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu 0, 5 0, 6 2, 2 0, 5 1, 0 4, 8 KOKKU 1, 5 1, 8 3, 5 2, 0 2, 5 11, 3 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Teiste riikide sundeksemplari süsteem Üle maailma on sundeksemplaride kogumise süsteem suhteliselt sarnane
ümberringi järved, orud ja muud madalad alad, mis võisid kunagi olla veega täidetud. See oli aga tõhus kaitse vaenlase rünnakute vastu. (Meegomäe küla koduleht). Vanal saksa kartograafi koostatud kaardil on ühe küla nimeks märgitud Megometz. Saksa keeles tähendab metze verist taplust, lahingut. Kas ka külainimesed sellest osa võtsid, ei ole teada, aga küla jäi tükiks ajaks tühjaks ja alepõllud harimata. (Eesti kirjandusmuuseumi materjalid). Meegomäe nime lugu Ürikutes on kirjas, et vanasti valitses Meegomäel mees, kelle nimi oli Meego. Arvatavasti sai tema järgi mäe nimeks Meegomägi ja küla nimeks Meegomäe. Sealsed talupojad aga nimetati meegomannideks. Vanu kirikuraamatuid uurides selgub, et kahte Meegomäe talu (praegused Kaarna ja Reiali) on nimetatud Augumäe taludeks. Arvatavasti selle augukujulise süvaoru pärast, mis nende maadel asub
sajandi. 1919 asutati Tartu ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mida asus juhtima professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda
ühiselt ,,Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn ,,Kalevipoja" õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940.aastani oli rahvusraamatukoguks Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu; selle fondid kuuluvad tänapäevani Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule). Rahvaluulekogumise suuraktsioon. 1888.aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadeke ja tütardele", kutsudes rahvast koguma taas vanu laule ja jutte, uskumuste ja kommete kirjeldusi. Selle ja varasema kogumistöö käigus üleskirjutatud rahvalaulud, jutud, vanasõnad jm, mida on kokku üle 120000 lehekülje, asub tänapäeval Jakob Hurda koguna Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Teatriharrastus 19
Rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861) "Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885). Tähtsus Eesti ajaloos Eesti ärkamisaegne suurkuju Kirjanik Rahvaluulekoguja ja arst Eepos "Kalevipoeg,, Ei uskunud eesti rahva kestmajäämisse, nägi rahvustunde tärkamist ja uue rahvusliku ajastu algust ärkamisaega Tänapäev, tunnustus Kreutzwaldi tänavad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument Võrus Kreutzwaldi majamuuseum Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand" Kasutatud kirjandus http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/lauluisaveripulbitsebnii arstidespoeetideskuikakoduuurijates.d?id=23966851 http://kreutzwald.weebly.com/ http://kreutzwald.kirmus.ee/ "Eesti kirjanike leksikon" (Tallinn, 2000) Aitäh kuulamast!
hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935. aastast määras riigivanem iga aasta iseseisvuspühaks parimaile rahvaluulekogujaile rahalised preemiad. Aastatel 19361938 toimus rahvaviiside ja -juttude heliplaadistamine. 1930. aastatel olid eesti rahvaluuleteaduses esindatud filoloogiline (August Annist) ja etnoloogiline suund (Oskar Loorits, Richard Viidalepp, Herbert Tampere). 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. Rahvaluule õppejõuks (alates 1974 professor) sai Eduard Laugaste, kes luges rahvaluule teooria, ajaloo ja liiikide põhikursusi. Hiljem lisandusid Udo Kolk, kelle uurimisalaks oli regilaul ja rahvamuusika, ning Paul Hagu, kelle tööd kekendusid setu folkloorile. Uurimismeetodis jäi valdavaks võrdlev-ajalooline meetod; mujal maailmas toimunud
Raamatus on kaheksa tähte. Kuulub keerdmõistatuste alaliigi alla. Küsimus: Mispärast tuuakse laenatud raamatuid nii harva tagasi? Vastus: Sellepärast, et raamatud oma käes hoida palju kergem on kui seda, mis raamatu sees on. 14. Mis on kohapärimus? Kohapärimus on koha(nime)keskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha)muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. 15. Kuidas nimetatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kohapärimuse andmebaasi? KOOBAS: kohapärimuse andmebaas 16. Kirjuta siia üks tekstinäide oma kodukihelkonna kohapärimuse kohta Kaali meteoriidikraater- Matthias Johann Eiseni muistendikogumikus "Esivanemate varandus" avaldatud kohamuistendi järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik, ja laulatas nad mõisas ära
Ta alustas rahvaluule kogumist 1860. Süstemaatilist kogumistööd tegi Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi kaudu. Ta rakendas rahvaluule kogumisel ulatuslikku vabatahtlike kaastööliste võrku ning avaldas trükis suure hulga rahvalaule. Tema rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Hurda kogumistöö tulemused leidsid tunnustust juba tema eluajal. Hurda rahvaluulekogu asub Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas. Hurt esindas rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus vastuollu Carl Robert Jakobsoni juhitud käremeelse suuna esindajatega. Jakob Hurt suri 13. XII 1901 Peterburis. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. 1992. a-st antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
Ühise raamatukogusüsteemi Sierra/Millennium ning sellel põhinevate e-kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine, Eesti märksõnastiku arendamine ja haldamine, Liikmesraamatukogude nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine, Erinevate ühisprojektide algatamine ja koordineerimine. 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? EKM- i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Eestikeelsed trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eesti ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; Soome- ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Eesti Ahritektuurimuuseumi raamatukogu
Kuulus riigikogusse 1992-1995. Looming 2004. aastal sai A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest. Tõi uuendusena eesti kirjandusse matuseromaani. “Vikerkaare” toimetaja 1986-1989. See oli tol ajal Eesti ajakirjandustaevas, uus nähtus, valgustades poliitiliste keeldudega ümbritsetud nähtusi ja asju. Töö 1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja 1977–1980 Kirjandusmuuseumi teadussekretär 1980–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur 1983–1986 ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja 1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja 1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja 1995–1998 Kultuuriministeeriumi nõunik 1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent 2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor
väljas 18.09 10.11.2012. Virge Nemvalts sündis Tartus ja lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemia eriklassi 1966. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Pärast ülikooli asus ta tööle Kuressaare haiglasse, kus töötab tänaseni. Koolis käis Nemvalts kunstiringis ja õppis Tartu Lastekunstikoolis, osales veel Tartu Ülikooli kunstikabineti töös. Huvi kaunite kunstide vastu päris ta filoloogist isalt, Eduard Ertiselt, kes oli kauaaegne Tartu Kirjandusmuuseumi direktor. Juba lapsena käis ta koos isaga klassikalise muusika kontserditel, õppis 4 aastat Tartu Laste Muusikakoolis klaverit ja on laulnud mitmetes koorides. Nemvalts oli ka 1978. aastal asutatud Saaremaa Kunstiklubi asutajaliige, samal aastal sai ta Kuressaare linna kunstipreemia. Tema tööd on olnud näitustel Tallinnas, Kuressaares, Pärnus, Põltsamaal ja Soomes. Tema meelistehnikad on akvarell ja õli, ta on katsetanud ka graafikat. Oma
Omades teavet arhiveeritud teoste autoriõiguste omaja kohta, võtke palun ühendust Eesti Rahvusraamatukoguga. 7. E-Ait - Tallinna Ülikooli digikogu, väitekirjad, õppematerjalid, artiklid ning raamatukogus leiduvad haruldused 8. Saaga - on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. 9. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu digitaalraamatukogu - sisaldab haruldasi trükiseid raamatukogu fondidest. Grafo abil on võimalik lehitseda vanemaid eestikeelseid raamatuid ja haruldasi kalendreid, lisaks on siin kättesaadavad ka mõned 30-ndate aastate teatmeteosed, lasteraamatud ja väliseesti trükised.
Keskkoolis. 1969-1974 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Tema esimene tunnustust saanud kirjanduskriitiline kirjutis ilmus juba ülikooli ajal, täpsemalt 1971. aastal. Alates 1984. aastast on ta filoloogiakandidaat oma väitekirjaga ,,Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958-1972". Rein Veidemann on töötanud mitmetel ametitel. Tema esimesed ametid on pea kõik olnud seotud tema erialase haridusega. Ta on töötanud Tartu Riikliku ülikooli toimetajana, Kirjandusmuuseumi teadussekretärina, Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadurina, Ajakirja Looming peatoimetaja asetäitjana, ajakirja Vikerkaar peatoimetajana, Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja. Vahepeal tuli ette ka teistlaadi amet -kultuuriministeeriumi nõunik - kus erialased teadmised ilmselt ei olnudki põhilised. Edasised ametid aga olid jälle erialasel haridusel põhinevad, töötades Tartu Ülikooli kirjandusteooria
artiklis „Teabe levikust oma ja võõra piiril” oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine – 19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum. Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 376–377. Harjutus 3. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info
Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna"õppematerjalid", ,,dokumendihaldus", ,,riigiasutused", kataloog "E- Ressursid" Porila, H. (1998) Asjaajamise korraldamine riigiasutuses [Võrguteavik] Tallinn : Riigikantselei. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, ISBN/ISSN " 1406-9938" Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov
suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka ta sünnikodu Võporsova külas. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat isikule, kes on aasta jooksul suutnud anda kõige suurema panuse setu rahvakultuuri arendamisse. "Ale" - seto esimene värsseepos "Ale" valmis 6 nädalaga ja saadeti 17. XII 1927. Tartusse P. Voolainele. Hiljem omandas käsikirja Eesti Kirjanduse Selts, selle 2 vihikut säilitatakse praegu Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas (KM KO, f.117 nr.10:6). [165-320] Ale hällis 165 Seto naka õks no poissi seletämmä, Ale-veljä arotamma! Kui oll´ õks tuu vell´o väikene, maah mar´asuurukõnõ, olli õks tä terräv kui terä, 170 oll´ muudsa kui muna. Ale õks sis imme helläkeist, vell´o maamat, mar´akõist kui hoit´ õks tä Alet väikost, kasvat´ üles kanasõst, 175 kanna õks tä höste kasvatõlli, üsäkirja ülendelli. Ime õks kõõ kukut´ koolilatsõst,
Kasutasin liitotsingut, pannes märksõnadeks asjaajamine ja riigiasutused. Lisaks valisin elektroonilise väljaande ning sain 2 vastet. Ansper, A. (2001). Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes: strateegiline plaan. [Võrguteavik]. Tallinn : Cybernetica. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 14069938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Valin ISBN/ISSN otsingu ning sisetan numbri 14069938. Saan ühe vaste. Mäetagused [Võrguteavik]. Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut. Toimetajad Kõiva, M., Kuperjanov, A.
riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitsoting Kataloog: E-RESSURSID Otingusõnad: digitaalallikiri JA kasutamine JA riigiasutused Tulemus: Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes [Võrguteavik] : strateegiline plaan / Arne Ansper ... [jt.] 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Avaleht: ISBN/ISSN otsingusõna 1406-9938 Tulemus: Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov 13) Otsi oma iseseisva töö teemal kirjandust kataloogist ESTER. Leia laiema teema all olevad alamteemad ja märksõnad (vt Eesti märksõnastik https://ems.elnet.ee/). Missugused märksõnad valisid? Kirjuta (kopeeri) siia päringu tulemus - kirjed ja kirjelda otsingu tehnikat. Analüüsi lühidalt leitud
Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.Ta elas 18771882, surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Võrus teguteb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Gümnaasium. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand." Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) Ta oli Eesti kirjanik ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana.Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Peamiselt
,,Vaskratsanik" ja ,,Poltaava" (1948), Puskini ,,Luulevalmikus" (1949) on Betti tõlgitud enam kui pooled värsid. Betti ja eesti tõlkeluule suursaavutusi on värssromaani ,,Jevgei Onegin" eestindu, mis ilmus aastast 1956 peatükkide kaupa ,,Loomingus" ja 1964 eraldi raamatuna. Kõigist nimetatud teoste tõlgetest on välja antud kordustrükke. Aastail 1951-1955 nõudis Betti Alverilt palju energiat F.R. Kreutzwaldi saksakeelse kirjavahetuse tõlkimine Kirjandusmuuseumi väljaanneti tarvi. Ta on veel tõlkinud J. W. Goethe draama ,,Götz von Berlichingen", M. Gorki jutustused ,,Lapsepõlv" ja ,,Minu ülikoolid", N. Nekrassovi ja H.Heine luulet ning K.J. Petersoni saksakeelsed luuletused. 1962 avaldati ,,,,Loomingu" Raamatukogus" Betti Alveri poeemivalmik ,,Mõrane peegel". Betti Alver lüürikutalent elustus 1964.aastal, kui kirjanik oma luuletuste valikkogu ,,Tähetund" (1966) ette valmistades kirjutas uusigi. Nimiluuletusele anti 1967 Juhan Liivi
- Eestis valmistatud trükiste sundeksemplarid loovutab trükkija, kusjuures komplekti kuuluvad lisad, mida ei ole valmistanud trükkija, loovutab väljaandja. 45. Missugused raamatukogud Eestis (ning kui mitmes eksemplaris) on trükiste sundeksemplaride saajad? Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari 4) Eesti Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar 4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; 5) Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogule; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogule; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule; 4) Eesti Akadeemilisele Raamatukogule. 4) Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule. 46
Eesti märksõnastiku (EMS) haldamine ja arendamine Koostöös raamatukogudega infosüsteemide arendamine, juurutamine, standardite ja juhendmaterjalide väljatöötamine Elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete koordineerimine Liikmesraamatukogude nimel läbirääkimiste pidamine e-teenuste arendamiseks 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? Eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast Eestit ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid Soome-ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate Raamatukogu - Tallinnas 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Viljandi Muuseumi raamatukogu Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu Eesti Meremuuseumi raamatukogu
põhitegevusalad Integreeritud raamatukogusüsteemi Sierra/Millennium ning sellel põhinevate e- kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine; Eesti märksõnastiku arendamine ja haldamine; Liikmesraamatukogude nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine; Erinevate ühisprojektide algatamine ja koordineerimine. 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? Kõiki eestikeelseid trükiseid (olenemata nende ilmumiskohast); Baltimaid ja/või siin elanud ning elavaid isikuid käsitlevaid trükiseid, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid; Fennougristika(soome-ugri keele ja kultuuri) alaseid teatmematerjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? eesti pimedate raamatukogu 33
(eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: - 20% praktiline töö, õppekäik ja tagasiside leht - 30% kontrolltööd - 50% eksam (eksamile pääsemise eelduseks osalemine vähemalt pooltes loengutes)
20 067 16 080 Raamatukogu Eesti NSV Riiklik Raamatukogu 14 788 48 434 Eesti NSV Partei Ajaloo Instituudi 2861 63 raamatukogu Eesti NSV Välisasjade Ministeeriumi 934 476 raamatukogu Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogu 26 613 66 899 Eesti NSV Kirjandusmuuseumi 32 200 8780 Arhiivraamatukogu 1960-70.-l jätkus kirjanduse tsenseerimine väljakujunenud viisil ja vastavalt N: Liidu poliitilistele hoiakutele. Taaskord tõmbus silmus jäigemaks aastail 1982-84, seoses uue venestamislainega. Moskva kontroll otsis raamatukogudest ka usukirjandust ja saksa fashistlikku kirjandust. 1987. aasta septembris loodi komisjon, kuhu kuulusid Riikliku Raamatukogu, Tartu Riikliku C
professoriks Walter Anderson. Seal töötasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947. ühendati rahvaluule õppetool kirjanduskateedriga (nõuk vaate tunnus folkloristika allutatud kirjandusteadusele). 1993. a õppetool taasiseseisvus ja taastas endise nime. Eesti kirjandusmuuseum Esimese suure kogumise organiseeris Hurt, süstemaatiliselt kogusid ka Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid
jäänud kihte. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 9. Missugune on (Eda Kalmre järgi) Lilla Daami kummitusjutu funktsioon Eesti Kirjandusmuuseumi töötajate kollektiivis? 10. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta leidub: keskaja kroonikates (nt Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikas" (13.sajand)) esimesed kirjalikud allikad ja kõik on esitatud võõrast vaatepunktist; varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad (nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588));
Külaskäik lähendas neid väga. Abielu sõlmiti 21.jaanuaril 1956.aastal. 1962.aastal tabas Betti abikaasat insult, mis sundis Marti jääma pensionile. 1.4 HILISEM ELU Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Lisaks oli veel Arbujate liige. 1949. aastal asus Betti õppima marksismi-leninismi õhtukooli. Ta lõpetas selle kooli 1.juulil 1951. 1951.aastal asus Betti Alver lepingulise töötajana tõlkima Kreutzwaldi saksakeelset kirjavahetust Kirjandusmuuseumi väljaannetele. 22. juulil 1953.aastal kirjuas Betti Alver oma vennale Martinile, et tal on probleeme tervisega. Aasta lõpus käis Betti haiglas ravil. Unehäiretest ei saanud ta kunagi lahti. Pärast Mart Lepiku surma jäi Betti kõigi oma muredega üksi. Tema tervis halvenes taas. Kuid tema senine elurütm jätkus. Betti tervis halvenes juba niivõrd palju, et ta pidi minema haiglasse. Kui Betti sai
ning nende kasutamisest geeniteraapiast; ’’Meie keha kui jõujaam’’: räägitakse sellest, kuidas nanogeneraatoritega saaks keha kineetilise eneriga muundada elektrivooluks, mille abil saaks laadida kaasaskantavaid seadmeid. ’’Horisondis’’ tooksin kõrvalartiklitena välja järgnevad: ’’Risto Järvega rahvustliku identiteedi hoidlas’’ – räägitakse Tartus Vanemuise tänaval asuva Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kohta, kus asuvad eestlaste olemust koondavad arhailised tüvitekstid. ’’Tutanhamon – lapsvaarao pöördeliste sündmuste keskel’’ – käsitletakse Egiptuse ühe tuntuima vaarao Tutanhamoni elu ning hauakambrit. ’’Varpajam – teooriast tegelikkusesse?’’ – käsitletakse Mehhiko füüsikateoreetiku Miguel Alcubierre’i ehk tähelaeva, mis liigub valguskiirusel või kiireminigi
"(,,Öö"). Et püsida omal rajal ning lõpuks leida tee koju, on vaja süüdata tuli. Tuli ei tohi kustuda, muidu jääd igaveseks kadunuks. ,,Ja kellel hõõguv halg veel ahjus praksab,/ see säästku puid niikauaks kui ta jaksab."(,,Öö"). Pärast kohtupäeva Pärast ,,Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust, hiljem tulid välja ka varem ilmumata luuletused, mis on pärit Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnast. Mõni luule näib nüüdseks lausa prohvetlikuna, kuna Talvikul oli väga selge pilk ja mõistus. Luuletused on seotud loodusega ning tunduvad väga keskajalikud. Inimese tunded ja tegevused on kantud üle loomade, taimede ja ehitiste sisse. ,,Varsti, varsti enam keegi/ õrna roosipuud ei hari./ Üle lossi, üle seegi/ langeb surma tuhkjas vari."(,,Loojak"). Talvik tajus võimalikku traagilist käiku. Inimeselt nõuti oma
vastavust teadusvaldkonna tutvustamise ja määratlemise vajadustele. 44. Missugused raamatukogud Eestis (ning kui mitmes eksemplaris) on trükiste sundeksemplaride saajad? Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplarid saadetakse alljärgnevalt: Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari; Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. 45. Mis on komplekterimise prioriteedid Omakultuur ja eestlus Teatmeteosed ja teabekirjandus Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks Laste- ja noorsookirjandus Tõlkeline ilukirjandus Tarbekirjandus
kogu. 1868 Tartus Vene Raamatukogu. 1890ndatel karskuskuratooriumide raamatukogud (lugemistoad). Esimene karskusselts 1889. a. Toris. Alates 1896 hakkas Trükiasjade Peavalitsus saatma Tartu Ülikooli Raamatukogule kõiki eesti ja lätikeelseid raamatuid, ajalehti ja ajakirju. Eesti raamatu kogumine Eesti Üliõpilaste Selts. Raamatukogu asutajaks Oskar Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu eelkäijaks. Raamatukogude Korralduse osakond kirjanike ühingu 'Noor Eesti' juures, selts võis asutada raamatukogusid. Koostati soovitusnimestik, tsentraliseeritud kataloogimise idee, juhised raamatukogude sisemiseks korralduseks. 1906 Tallinna linnavalitsus asutas avaliku raamatukogu praegune Tallinna Keskraamatukogu. Fondis 1/3 eesti, 1/3 vene ja 1/3 saksakeelset kirjandust.
Seal töötasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947. ühendati rahvaluule õppetool kirjanduskateedriga (nõuk vaate tunnus folkloristika allutatud kirjandusteadusele). 1993. a õppetool taasiseseisvus ja taastas endise nime. Eesti kirjandusmuuseum Esimese suure kogumise organiseeris Hurt, süstemaatiliselt kogusid ka Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka
Moskvas linna 800. aastapäeva juubelipidustustel. Samal aastal määrati Annele ka riiklik personaalpension. Pärast II Maailmasõda jätkasid Anne Vabarna laulu- ja juturepertuaari talletamist kutselised folkloristid ning üliõpilased, kelle tähelepanu oli suunatud ennem traditsioonilise ainese jäädvustamisele kui uusloomingule. Aastatel 1948-1949 saadi TA KKI ekspeditsioonilt Setumaale Anne Vabarnalt kirja u. 110 rahvalaulu. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna ja Eesti Raadio ühiskäigul Setumaale 1959.a. laulis ja jutustas Anne Vabarna magnetofonilindile 62 pala. Eriti tihedad sidemed säilisid A. Vabarnal oma kaua-aegse sõbra P. Voolainega, kes külastas laulikut korduvalt ning võttis mõnikord Anne juurde kaasa külalisi väljastpoolt Eestitki (näit. 1959.a. läti akadeemiku M. Stepermanis'e). Harilikult pani ta neil käikudel kirja ka Anne
korda seada. Järve Teataja 2008 Hando Runnel, Tartu Ülikooli esimene kaunite kunstide professor on ennekõike üks eestlaste armastatuim luuletaja ja ehedaim esseist, kel on võime vallata ja valitseda sõna seda tõendavad tema kirjutatud, koostatud ja saatesõnaga varustatud arvukad raamatud. Näitusel on eksponeeritud raamatud, käsikirjad ja fotod Hando Runneli erakogust, Tartu Ülikooli Raamatukogust, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. Kirjutamise seos kaunite kunstidega avaldub Hando Runneli joonistustes, mis samuti illustreerivad väljapanekut, nagu ka tema luuletuste laululised tõlgendused. Klassikaraadio kultuuriuudised 2008 Hando Runnel Kokkuvõtteks H. Runnel on isikupärane esseist ja kriitik, avaldanud raamtuid ,,Ei hõbedat, kulda"(1984), ,,Mõõk ja peegel"(1988) ja ,,Isamaavajadus"(LR 1991). Neist esimeses on publitseeritud ka 1975
tegevus. Jõgevamaa Seenoriode ühing otsustas Eesti Vabariigi 100 aastapäeva auks maha istutada 100 õunapuud.1 18. sajandi õunapuude koduaedades kasvatamise algusperioodist on ka üks õunapuu veel kasvamas Viljandimaal Oti talus. 2 2017 tegi EELK peapiiskop üleskutse, et reformatsiooni 500 aastapäevaks istutada üle kogu Eesti 500 õunapuud. EKL 1995. Eesti Kirjarahva leksikon. Kruus Oskar. toim. Tallinn. Eesti Raamat Eesti Imemuinasjutud 1:2 2014. Tartu. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Kask, Kalju 2012. ,,Meie igapäevane õunapuu." Eesti Loodus nr.2, 8-14 Webermann, Otto Alexander 1978. Studien zur volkstümlischen Aufklärung in Estland. Friedrich Gustav arvelius (1753-1806). Göttingen. Vandenhoeck & Ruprecht Allikad: Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha ... / Kige Maa Kärneride hääs Letti keelest maakeele sisse ümbre kirjotetu nink trükkimesses wälja antu Tarto-Lina saksa Kirriku Issandast F. D
Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi materjalide hulgast, mida tolleks ajaks (1973. aastaks) oli talletatud juba rohkem kui poole sajandi vältel. Paljud rahvamängud on võrdse füsioloogilise toimeväärtusega igale teisele kehalisele harjutusele. Nende põhjal on võimalik noortes arendada kõiki kehalisi omadusi osavust, kiirust, jõudu ja vastupidavust. Mängudega saab noori tihti ka köitvamalt kehalistesse treeningutesse rakendada. Eesti rahvamänge annab üldiselt lahterdada nelja eri liiki
ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks, ERAst sai kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond. 1947 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) ja selle juurde folkloristika sektor; 1978 lisandus etnomusikoloogia sektor. Tunnused: oli tsensuur, toimus suur kontroll kõige tehtava/uuritava üle 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt
(1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Ülevaated ja arvustused, uurimistöö analüüsid jms Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearz ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Pisitrükised Relve, M. (2000). Ajalugu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,18. aug. [Infoleht]. Trükis avaldamata materjalid (kirjad, käsikirjad jm) Eesti raamatud Venemaal. [Sedelkataloog]. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Lember, Priit. (1965). Kiri Ellen Naurile 8. aug. Säilitatakse Hellamaa Raamatukogus. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Õigusaktid Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard
Ulatusliku areaali piires kasvab see puuliik erisugustel kasvukohtadel, ent eelistab siiski viljakamaid muldi. Väriseb nagu haava leht, ütleb rahvasuu. Haava teaduslik liiginimetus tremula tuleneb kahtlemata temale omasest lehtede värinast (ld. tremula – värisev). Sellest, miks üks metsapuu igavesti värisema ja lõdisema peab, jutustavad paljud rahvasuust pärinevad lood. Legendi järgi olevat rist, millel Kristus suri, olnud haavapuust. See on vaid üks näide, kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub rohkesti selleteemalisi üleskirjutusi. Tegelikult tuleneb haavalehe lakkamatu liikumine tema ehituse eripärast: haaval on suur ja peaaegu ümmargune leht (lehelaba pindala on keskmiselt 38 cm², pikkus ja laius ligikaudu võrdsed, keskmiselt 6–7 cm). Et üsna suured lehed kinnituvad võrsele pika, keskmiselt viiesentimeetrise ja veidi lapiku rootsu abil, paneb iga väiksemgi õhuvool nad laperdama. Haavaleht liigub ka siis, kui teised puud tuulevaikuses puhkavad
Aga isikliku kogemuse piirid vajavad laiendamist ning kindlasti üritatakse vähemalt kordki saada kontakti ka üleloomuliku maailmaga. Osaliste suhe ettevõtmisse on kahtlemata individuaalselt erinev, aga valdavalt on suhtlemine vaimudega ennem närvekõditav seltskondlik mäng kui rahvausundiga seotud kardetav tegevus. !16 4. Intervjuu Viisin läbi intervjuu tuntud rahvaluule doktorandi ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teaduri Reet Hiiemäega. Tema avaldatud teoste hulka kuuluvad näiteks ,,Väike deemonite ja vaimolendite leksikon’’ ning ,,Kaitsemaagia Eesti rahvausundis’’. Olen mitmeid lisaallikaid samuti kasutanud, mis on Reet Hiiemäe kirjutatud ja Tema kirjandus puudutab selle uurimistöö teemat kohati palju. Intervjuu on läbiviidud e-maili teel ning kogu tekst on allikast otse kopeeritud ja lõppu lisatud minupoolne analüüs. 1. Kui kaua olete uurinud kummitusnähtusi
tööd tegema asudes selgus, et päevalehtede arhiivis pole kättesaadavad aastatel 2001-2006 veebis ilmunud ajalehed, neid ei saa lehitseda ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar. Osa mainitud aastatel võrguväljaannetes ilmunud artikleid on õnneks koondatud Delfi teemalehtedele kaksiktornide kohta (2). Neid olen oma uurimuses ka kasutanud. Lisaks internetis kättesaadavate artiklite lugemisele käisin ka Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivis, et lugeda peamiselt 2001-2006. aastatel paberajalehtedes ilmunud materjale kaksiktornide kokkuvarisemise kohta, veendumaks, et teemalehtedel avaldatu ilmus tõesti konkreetses võrguväljaandes, sest 21. sajandi alguses olid on-line lehed identsed paberkandjal ilmunud ajalehega. Minu töö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid teooriaid on Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemise kohta avaldatud erinevatel aastatel
Muld=maa, mullast tulevad õitsvad lilled, kuid ka inimese keha saab mullaks. 2) isamaa seotuse lüürika 3) päevapoliitiline/publitsistlikum isamaa luule. 20.sajand Intelligents, kes tunnetab uue vajadust (uus poliitika, kultuur jne). NOOR EESTI (aktiivne tegutsemine 1905- 1915) tõi pöörde senistesse põhimõtetesse, panid aluse moodsale kultuurile. Noor eesti avaldas 5 albumit liikmete teostega (1. Oli 1905). (NB: kättesaadavad kirjandusmuuseumi lehel). 1. albumi 1. pilt Kreutzwaldist, pealkiri tema teosest (..kaugelt näen kodu kasvamas..). Prinditi soomes, sest eestis polnud piisavalt häid pildipiltnike (Gustav Suitsu maiste järgi). -Rühmitus sai alguse õpilasseltsidest. 1. albumi nime järgi said ka nemad nime. Oli põhikoosseis + laiem ring kunstnike ja teatritegelasi. (põhi: Tuglas, Suits, Aavik, Grünthal-Ridala) väga noored asutades! - Murrand kultuuritraditsioonis, sisuks teadlik lahkulöömine senisest baltisaksa
grammatika, kuid rahvalauludel kirjutas ta üles vaid sõnad, noote Ariste kirja ei pannud. Enda Ennist Enda Ennist viibis Hiiumaal aastatel 1938-1939. Tema pani lisaks lauludele kirja ka rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ning kultuurilugu. Enda Ennistu puhul on märkimisväärne tema päevik, mis sisaldas jooniseid, märkmeid ja kõikvõimalikke selgitusi. Ennistu käekirja peetakse ääretult ilusaks ja eriti harukordseks. Eesti Kirjandusmuuseumi kogumisrühm korraldas Hiiumaa ekspeditsiooni 1967-1969. KOKKUVÕTE See uurimistöö on olnud minu jaoks küll väljakutse, kuid eelkõige siiski hariv kogemus. Antud teema pani mind mõtlema eesti keele, kultuuri, traditsioonide ja rahva seisundile, minevikule ja tulevikule. Kui leidub selliseid eestlasi, kes peavad oma folkloori oluliseks, ei saa meie kultuur kaduda ja peale selle uurimuse tegemist olen veendunud, et neid leidub meil küll.
siis ent hargneb me tee. Laskub kohinal lohe, viib me õndsuse mee. Mina rüüpan, Sa kallad, mina aiman, Sa tead, milleks öö langeb alla, milleks piinad on head. Sööstan põlevail sillul, kannul mõõkade helk. Jäävad eludest killud, kuid on kadunud pelg. Pole põhjust meil kurta, et meid lämmatab äng, kuni südant ei murta, kuni veetleb meid mäng. Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga mälu ei hävi, sest et olnu ei kao. Kirjandusmuuseumi käsikirjast Viis minutit viimistletud viisakust Ei tea, kas oled tüdruk, lits või ime, kuid tean, et sinuga on ülihea, kui õhtu tulles on me tuba pime ja sina avad naudinguterea. Ei uuri ma su püksilõiget, nime, ei sinu soeng mind vaimustusse vea. Kuid, teineteist et meie kompasime, Euroopa kaua mäletama peab. Me kaardusime teineteise kaisus, mu pihu alla sattus sinu naisus ja välja kutsus kauni häbiteo.
,,Koit ja hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Endla järv ja Juta". Friedrich Reinhoold Kreutzwalt (1803-1882) o Saksakeelsed artiklid 1836-1863; o eestikeelsed kirjutises väljaandes ,,Sipelgas" 1843-1861; o Koostöös A. H. Neusiga kogumik 1854; o Eepos ,,Kalevipoeg" 1857-1861; o ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1866. Piret Voolaid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur; folkloori lühivormide uurija e parömioloog (lühivormide uurimine) ,,Täägin järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu graftitile" Grafiti andmebaas www.folklore.ee/grafiti Grafiti folkloorses aspektis Paröömiline grafiti = folkloorne lühivorm (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodia jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Grafiti kui multimodaalne ja sünkreeriline ilming.
Ka murdesõnaraamatuid võiks pidada peale muu publitseeritud ainestikuks. EKIs on ilmunud kaks esimest köidet ,,Eesti murrete sõnaraamatut" ja kolmas köide on alustanud ilmumist. Plaanis on ka üksikute murrete sõnaraamatud. Neist esimesena on valminud idamurde sõnastik (Pall 1994). Võru Instituut on avaldanud suure võru-eesti sõnaraamatu (S. Iva 2002), mis on mõeldud küll rohkem võru kirjakeele sõnaraamatuks. Murdelisi tekste on publitseeritud ka mitmetes Kirjandusmuuseumi väljaannetes ja üksikute piirkondade kultuuri tutvustavates teostes, näiteks Theodor Saare ,,Kihnu raamatus" (Saar 1998). Kokkuvõtte Eksperimentaalfoneetiliste murdeuuringute keskuseks on 1990. aastate teisest poolest saanud jällegi Tartu Ülikool. Uuritud on põhjalikumalt lõunaeesti vokaale (Pajusalu 1998, Pajusalu jt 2000a, Parve 1998, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001) ja prosoodiat (Pajusalu jt 2001). Teoksil on ka
Nende suuremate arhiivide kõrval on olemas ka ametkondlikud arhiivid - enamalt jaolt tegutsevad selleks, et jooksva asjaajamise käigus tekkinud dokumente hoida. Nii on endised siseministeeriumi dokumendid osaliselt ametkondlikus arhiivis, seal palju personalidokumente jne. Ametkondliku arhiivi alla läheb ka Tartu Ülikooli arhiiv - nt sõjaaegse perioodi õppejõudude isikudokumendid jne. Lisaks on väiksemate asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud, nt kirjandusmuuseumi arhiivikogu, eriti sõjajärgse perioodi uurimisele pakub lisa. Sinna kirjandusmuuseumi on üsna palju arhiivimaterjale väliseestist üle antud. Lõpetuseks nende Eesti arhiivide puhul võiks viidata ka isiklikele arhiividele, kõige olulisemaks isikuarhiiviks võiks pidada Lennart Meri arhiivi. Isikuarhiivide materjalide kasutamine on seotud omaniku tahtega. Eesti järel lähiajaloo seisukohalt on väga oluliseks riigiks Venemaa, kus paljudes erinevates arhiivides on
ümbruses. Pärast Eesti ametlikku kristianiseerimist jäi endine usund suurelt jaolt kristlusega segunenult püsima veel paljudeks sajanditeks. Kristluse sügavam jõudmine rahva hulka toimus seoses vennastekoguduse liikumisega 18. sajandil. Ometi saadi veel järgmisel, 19. sajandil tehtud ulatusliku rahvaluule kogumise käigus veel hulgaliselt andmeid hiite ja pühapuude kohta Eestis. Väga põgusate kokkuvõtete järgi on Kirjandusmuuseumi folkloori kogudes andmeid hiitest vähemalt 800-st eri paigast. Andmestik on enamasti katkendlik ja ebamäärane ja alles ootamas teaduslikku läbitöötamist. Praegu teadaoleva põhjal võib öelda, et hiied ja pühad metsatukad võisid erinevates Eesti osades olla väga erineva ilmega. Paljus määras hiie ilme kohaliku looduse omapära. Künkal kasvavaid ühishiisi võis rohkem olla Põhja- Eestis, kus asustus oli koondunud suurematesse küladesse. Lääne-Eestis, kus maa
annaabi.ee 
