Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kultuuriloolane Rein Veidemann (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Eesti kultuuriloolane Rein Veidemann
Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946. aastal. Ta on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja kultuuriloolane. Ta on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi eesti kultuuriloo professor. Rein Veidemann kuulub alates 1981. aastast ka Eesti Kirjanike Liitu.
Aastatel 1954-1965 õppis ta põhi- ja keskkoolis . Esimesed seitse kooliaastat käis ta Pärnu 1.-7-klassilises koolis ning ülejäänud aastad Pärnu 1. Keskkoolis. 1969-1974 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Tema esimene tunnustust saanud kirjanduskriitiline kirjutis ilmus juba ülikooli ajal, täpsemalt 1971 . aastal. Alates 1984. aastast on ta filoloogiakandidaat oma väitekirjaga „Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958-1972“.
Rein Veidemann on töötanud mitmetel ametitel. Tema esimesed ametid on pea kõik olnud seotud tema erialase haridusega. Ta on töötanud Tartu Riikliku ülikooli toimetajana, Kirjandusmuuseumi teadussekretärina, Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadurina, Ajakirja Looming peatoimetaja asetäitjana, ajakirja Vikerkaar peatoimetajana, Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja. Vahepeal tuli ette ka teistlaadi amet -kultuuriministeeriumi nõunik - kus erialased teadmised ilmselt ei olnudki põhilised. Edasised ametid aga olid jälle erialasel haridusel põhinevad, töötades Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidjana, dotsendina, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhatajana, korralise professorina. Peale seda hakkasid ta amet aina enam kultuurliste küsmustega tegelema näiteks töötades Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korralise professorina, õppetooli juhatajana. Alates 2005. aastast töötab Veidemann Tallinna Ülikooli kultuuriloo professorina.
Rein Veidemann on olnud üsna tegus ka poliitikas. Ta kuulus aastatel 1972-1990 NLKP-i. Oli Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige aastatel 1988-1992. Kuulus Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse 1990-1992 ning Riigikogusse 1992-1995. Aastatel 1989-1992 kuulus Veidemann Eesti Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse ning Keskerakonna ridades oli ta 1992-1996. aastatel. Hilisemal ajal ei ole ta nii palju poliitikaga tegelenud .
Rein Veidemann on kirjutanud mitmeid esseesid, kõnesid, artikleid, pihtimusi, teoseid enamasti teemadel kas keelest, kirjandusest või kultuurist, kuid ka teistel teemadel. Veidemann on kirjutanud kõnesid ka näiteks president Arnold Rüütlile.
Rein Veidemann on tark, mõtlev ja mõtisklev inimene. Ta on mõtisklenud ja sõna võtnud mitmetel talle endale korda minevatel teemadel. Eesotsas muidugi kirjanduse, keele ja kultuuri teemadel. Nimekiri oleks pikk, sest Veidemann on sõnaosav mees, mistõttu kuuluks sinna juurde näiteks ka ühiskonda, poliitikat ja haridust puudutavad küsimused. Ta on välja andnud ka raamatuid. Viimane ja ilmselt temast endast ja tema mõttemaailmast parimat ülevaadet andev on autobiograafiline teos „Isiku tunnistus “, mis tegelikkuses sisaldab ka tema enda kirjutatud esseesid ja lausungeid aastaist 1981-2006. Veidemann väästustab eesti kultuuri ja kirjandust ning ootab, et ka eesti ühiskondki koos selle inimestega seda väästustaks.
Kasutatud kirjandus:
http://www.postimees.ee/241106/esileht/kultuur/230516.php
http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Veidemann
http://www.ruthenia.ru/Blok_XVIII/Autoritest.pdf
Eesti kultuuriloolane Rein Veidemann #1 Eesti kultuuriloolane Rein Veidemann #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor I H Õppematerjali autor
Referaat kultuuriloolase Rein Veidemani kohta. Tema haridusest, eluloost, karjäärist.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rein Veidemann
18
pptx

Rein Veidemann

Rein Veidemann Ege-Ly Viirmaa 10-2 Elulugu  Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946  Kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik, kirjanduskriitik ja õppejõud.  Õppis aastatel 1954-1965 Pärnu 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis. Õppis 1969-1974 Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust.  Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1981.  2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2006. Riigivapi III klassi teenetemärgiga.  Rein Veidemann oli NLKP liige aastail 1972-1990  Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992  Keskerakonna liige 1992-1996.  Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992.  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990- 1992.  Kuulus riigikogusse 1992-1995. Looming  2004

Kirjandus
Eesti ajaloo historiograafia
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks. Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas piirkonnas üheks kõrgeimaks kirikutegelaseks. ,,inimkonna ajaloogeograafia" ideed. Riia perioodil huvi rahvakultuuri vastu, avaldas ,,Volkslieder" 80 Läti ja kaheksa Eesti rahvalaulu. 1807 ,,Stimmen der Völker in Lieder". Rahva vaimulaadi mõista rahvalaulude kaudu. Herderil oluline mõju rahvusluse arengule ja kontekstile. Lätis kahe maailmasõja vahel eraülikooli nimetatud Herderi Instituudiks. Pärast sõda Saksamaa Liitvabariigis loodi ,,Forschungsrad" Herderi instituut, mis kirjandust Balti riikidest ja Ida-Euroopast andis välja. Toetas vastavaalast uurimistööd. Parun Schoultz (1720-1782) liberaalne Liivimaa maanõunik, Aizkraukle mõisahärra

Ajalugu
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

rukkis“ jt.  1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri.  1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt korraldati suurem hukkamõistukampaania. Kross, Niit ja Kaalep (olid ka paroodias tähelepanu alla võetud) said kõvasti nahutada. Hukkamõistukampaania tulemus on lõpuks see, et vabavärss saab 60ndatel aastatel võimalikuks. Küsimus polnud mitte vabavärsis kui

Eesti kirjanduse ajalugu
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921. Tuntuim esindaja Vladimir Majakovski, Eestis näiteks Johannes Vares-Barbarus. Impressionism ­ XIX saj lõpp -XX saj algus. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni, vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid, taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3 Ekspressionism ­ 1910.-1920. aastate keskpaik, sai alguse Saksamaal. Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori eneseväljendus. Iseloomustas traagiline elutunnetus, esitati süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeriti ühiskonda ja valitsevaid olusid

Kirjandus
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14

Ühiskonnaõpetus
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)

Sotsiaalteadused
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest,

Kategoriseerimata
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

NL võim leidis, et nii ei saa see olla, Pasternak peab preemiast loobuma, sunniti loobuma ja pattu kahetsema. Sai piiratud moel edasi tegutseda, aga väga piiratud kujul. Pasternaki juhtum tähenduslik, sest kõik sedatüüpi juhtumid olid hoiatavad eeskujud. Kui Venemaal on kahtlane Pasternak, võib kahtlustada, et kohalikest liiduvabariikides on "kahtlased Pasternakid" ja need liistule tõmmata. Tekitas uuue ohutunde kultuuris. Eesti seisukohalt, et 57ndal juhtunud asi hulluni ei viinud, sisuliselt sulaaja vabanemise protsess võis jätkuda. Tuleb uusi sisselööke uuesti. Kui Pasternak oli üleliiduline, siis kohalik Eesti juhtum nn vabavärsi poleemika, 1960. Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming

Eesti kirjanduse ajalugu II




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun