rahvuliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiumi- nõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Vanemad: isa - Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815), ema - mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18.augustil 1833.aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888, kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg (1834-1895, kes abiellus
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast
.............................. 4 2. ,,KALEVIPOJA" EEPOSE SÜND ................................................................ 5 2.1. ,,Kalevipoeg" eesti rahva koondkuju ............................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter".
Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman , tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) Ta oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis
1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815- 1817, kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823- 1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833
Kodulinnaks oli tal Tartu, alates 1918.aastast. 1936.a. aastal elas Luts oma majas Riia tänaval, mis on nüüdsest Lutsu majamuuseum. Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine. Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos ,,Kalevipoeg". Oli rahvusliku liikumise jaareneva eesti kultuuri teerajajaid. Aastal 1952, 28.12. avati monument Tartu vabadussamba ajaloolisest asukohas. Sündis Kadrina kihelkonnas, aga suri Tartus. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus
vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus
Kõik kommentaarid