Muutused Eesti kultuurielus (0)

MUUTUSED EESTI KULTUURIELUS .
Eesti liideti Vene tsaaririigiga juba Põhjasõjas (1700-1721), kuid baltisaksa aadli eriõigused jäid alles ka Vene võimu all. Esimene Vene keiser , kes jättis need kinnitamata, oli 1881.aastal troonile astunud Aleksander III. Seni saksakeelne Tartu ülikool muudeti samuti venekeelseks (saksa keel jäi alles vaid usuteaduskonda) ja sinna tuli õppima suurel hulgal üliõpilasi Venemaalt. Eestlastest ülikooli lõpetanutel ei õnnestunud sageli tööd kodumaal ja nad pidid siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks.
1880. aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts ( EKmS ) „Rahvale lähenemiseks” ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rahva ja paljude esinejatega. Ometi oli kirjanduse võidupidudel kultuuriloos oma roll kirjandusauhindade traditsioon i alusepanijana.
Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine
1870.aastatel hakkasid Tartu likooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus leoti ühiselt „Kalevipoega” ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn „Kalevipoja”- õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp . 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940.aastani oli rahvusraamatukoguks Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu ; selle fondid kuuluvad tänapäevani Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule).
Rahvaluulekogumise suuraktsioon.
1888.aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadeke ja tütardele”, kutsudes rahvast koguma taas vanu laule ja jutte , uskumuste ja kommete kirjeldusi. Selle ja varasema kogumistöö käigus üleskirjutatud rahvalaulud, -jutud, vanasõnad jm, mida on kokku üle 120000 lehekülje, asub tänapäeval Jakob Hurda koguna Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis .
Teatriharrastus 19.sajandi lõpukümnendeil.
1878.aastast „Vanemuise” seltsi orkestrit, laulukoori ja näitetruppi juhtinud August Wiera lõi neile kollektiividele toetudes pidevalt tegutseva poolkutselise teatri. Etendusi hakati andma korrapärases rütmis, igal nädalal. 1880.aastail kõlasid teatrilaval esimest korda eesti keeles Shakespeare ’i ja Moliere’i dialoogid . Sajandivahetusel kogusid populaarsust „ilunäitused” – ( pseudo )mütoloogilised vaatemängud, milles oli tähtis koht lauludel , tantsudel ja lavaefektidel.
Ühiskondlik tõus.
1890.aastail sündis rahva meeleolus ja ühiskondlikus elus suur muutus. Seisuseühiskond oli nagunii juba lagunemas, rahvuslus oli saanud üldiseks ja rahva mentaliteet teisenenud. Esile tulid eesti haritlaste uus põlvkond, kes ei piilunud sakslaste või venelaste poole, vaid oli truu oma rahvusele. Kael August Hermann, Jaan Tõnisson, Villem Reiman jt rajasid Tartusse aja nõuetele vastava päevalehe-„Postimehe”-,võtsid enda kätte juhtohjad kohalikes seltsides, pankades ja lõpuks linnavalitsuses ning pääsesid sedakaudu ka reaalse võimu juurde.
Ilmus ka mitmesuguse suunitlusega ajakirju (esimene eestikeelne ajakiri „ Meelelahutaja ” oli asutatud 1878.aastal).
See põlvkond, mille juhiks tõusis Jaan Tõnisson-sügavalt haritud, rangete kõlbeliste põhimõtete ja laia silmaringiga mees-,pani eesti kodus ja seltskonnas täielikult maksma eesti keele.Eesti kultuuri arengu seisukohalt oli selle põlvkonna töö hidamatu. Muu hulgas valmistas see pinda kirjanduslikule rühmitusele „Noor-Eesti”.
20.sajandi algusest hakkasid aina kiireneva hooga üksteisele järgnema suured ühiskondlikud vapustused. 1905.aastal toimus Venemaal revolutsioon, mis tähendas Eestis võitlust vihatud mõisnikega ja mõisate põletamist. Sajandi esimese kümnendi jooksul levisid üle ogu Euroopa, sh ka Eestisse, sotsialistlikud jm pahempoolsed aated, kunst keeras selja kirikule ning süvenes inimhinge sügavikesse.
Kutselise teatri sünd.
19.sajandi teater pakkus rohkearvulisele vaatajaskonnale meelelahutusi ning jagas õpetusi, tehes seda asjaarmastajatele jõukohasel viisil.
Unistused said teoks uue sajandi hakul. Pärast „Vanemuise” seltsimaja hävimist tulekahjus ehitati (enamjaolt üldrahvaliku korjanudsega kogutud raha eest) Tartusse uus rohke teatrihoone, teatri juhiks palgati Saksamaal lavastamisoskusi omandanud Karl Menning ning lavale astusid esimesed elukutselised näitjelad. „ Vanemuine ” kui kutseline teater alustas 1906 aasta augustis, avateoseks oli valitud August Kitzbergi draama „Tuulte pöörises”. Vaid mõni nädal hiljem alustas Tallinnas esimest hooaega kutselise teatrina „Estonia”.
FAKTE JA VÄITEID
1) 1881.a. elas Eestis umbes 880000 inimest, neist 90% oli talurahvas .
2) 1884.a.õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp.
3) 1888.a. avaldas Jakob Hurt rahvaluule suurkogumise üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”.
4) 19.sajandi lõpul tegutses Tartus Wiera teater.
5) 20.sajandi algus tõusis esile uus haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Jaan Tõnisson, Villem Reiman, Oskar Kallas.
6) 1906.a. alustasid Tartu „Vanemuine” ja Tallinna „Estonia” tegevust kutselise teatrina. Järgnes näitekirjanduse „kuldaeg”, mida esindavad August Kitzbergi ja Eduard Vilde näidendid.