Anne Vabarna elulugu (0)

Anne Vabarna on sündinud Põhja- Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21. Detsembril 1877 . aastal. Anne sünnikodu väikeses majas , mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja .
Anne lapsepõlv möödus nagu teistelgi setu telutüdrukutel: eluks vajalikud teadmised ja tööoskused omandati kodus. Väga vähesed setu poeglapsed said paari talve jooksul kooliharidust venekeelsetes algkoolides, tütarlastele loeti haridust tarbetuks luksuseks. Kirjaoskamatuks jäi Anne kuni oma elu lõpuni. Kuigi Anne oli nägus tüdruk, oli ta saanud kabjaga näkku mis oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu.
Kui Anne sai 18, kositi ta naaberkülla Tonjasse.Abiellumise otsustas vanemate tahe , nagu see oli setudel traditsiooniks.Lõpuks sai ta endale mehe nimega Jako .Jako-Anne sünnitas 9 last- 5 tütart ja 4 poega . Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna.
Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt.
Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel.Anne oli küll osav sõnaseadja, aga veel tuntum oli ta ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel.Värsse kogunes pea 9000.
Lauliku vanaduspõlve ei saa kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud sündmused.1950-ndate lõpus suri poeg Arvo kaelale tekkinud paisest.1926. aastal läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail.Hoolimata surmadest säilitas Anne laululusti ja elurõõmu.Ta oli alati valmis esinema kohalikel pidudel, ning igatses pääseda laulma kaugematesse paikadesse.
Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12. päeval Värska surnuaiale. Laulikut oli viimsele teekonnale tulnud saatma arvukalt kohalikku rahvast, viimast austust avaldasid silmapaistvale rahvalaulikule ka eesti folkloristide esindajad Tallinnast ja Tartust.
Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka ta sünnikodu Võporsova külas. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat isikule, kes on aasta jooksul suutnud anda kõige suurema panuse setu rahvakultuuri arendamisse.
"Ale" - seto esimene värsseepos
“Ale” valmis 6 nädalaga ja saadeti 17. XII 1927. Tartusse P. Voolainele. Hiljem omandas käsikirja Eesti Kirjanduse Selts, selle 2 vihikut säilitatakse praegu Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas (KM KO, f.117 nr.10:6).
[165-320] Ale hällis
165 Seto naka õks no poissi seletämmä,
Ale-veljä arotamma!
Kui oll´ õks tuu vell´o väikene,
maah mar´asuurukõnõ,
olli õks tä terräv kui terä,
170 oll´ muudsa kui muna.
Ale õks sis imme helläkeist,
vell´o maamat, mar´akõist –
kui hoit´ õks tä Alet väikost,
kasvat´ üles kanasõst,
175 kanna õks tä höste kasvatõlli,
üsäkirja ülendelli.
Ime õks kõõ kukut´ koolilatsõst,
hüpät´ paprõpainutajast.
Esi õks tä lausi meelestäni, ...
Kasutatud kirjandus
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/ale/ale_2.html
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/ale/index.html
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/anne.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Anne_Vabarna