indiviididel ennast selle ideega siduda. Hume ütleb, et sarnasuste leidmine erinevates situatsioonides aitab meil ideid ja sõnu meelde tuletada. Näiteks saame me mingi asja värvust teada ainult siis, kui mõtleme mingile teisele sama värvusega asjale. Hume väidab ka, et ideed ja aistingud ajast ja ruumist ei ole lõputud, sest mõistusel on piirid. Seega ei saa mõistus tajuda midagi, millel on lõputult osi. Hume ütleb ka, et inimese ,,mina" koosneb teatud hulgal tajudest. ,,Kirgedest" Hume'il on teooria, et meie tegevused on tingitud meie kirgedest, mitte mõistusest. Mõistus võib võimendada või summutada kirge, aga mõistus ainsana ei ole piisav, et ennetada mingit vaimset või füüsilist tegevust. Hea ja halva vahet ei ole võimalik avastada mõistusega, aga see on tajutav lubatu ja keelatu, naudingu ja valu kaudu. Seega on mõistus kirgede ori. Hume väidab oma kirgede teoorias, et tegevuse kvaliteeti mõjutavad motiivid seda tegevust teha, mitte tegevuse tagajärg
Tead vaata ette... ...sest... selline mees, kes ei lkka enam edasi kuulumist parimate hulka ..on otsei kui jumalate vahemees ja sulane. Seisab henduses kas sellega mis asub tema enese sisimas, tnu millele on inimene rvetamata hestki naudingust, haavamatu valu ja vaeva poolt. Tabamatu mistahes lbusele. Kttesaamatu mistahes halbusele vistleja vistluses peamises. Kirgedest vitmata jmises.
Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha kirgedest ning süvenema jumalatunnetusse. · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus · Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu
- huivtus antiigist - kohtus suursuguse daami Maria d'Aguinoga, kellest sai inspiratsiooniallikas (loomingus kutsus ta teda Fiametta nime all) - arendas erilist jutlustajasoont - ''Fiommetta ehk Eleegia madonna Fiammettale'' õnnetu armastuse lugu; esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopas - ''Dekameron'' tõi kuulsuse ning pani aluse Itaalia ilukirjandusliku proosa arengule Niccolo Machiavelli (1469-1527) - ajaloolane, poliitik - ''Valitseja'' räägib inimeste kirgedest ja puudustest - analüüsis riigikordade olemust ning jagas valitsejatele õpetussõnu - ''Eesmärk pühitseb abinõu'' kõige alatumadki võtted on lubatud, kui need riigile kasuks tulevad SAKSAMAA: Martin Luther (1469-1536) - 1517. kõigi pühakute päeval naelutas ta Wittenbergi peakiriku uksele 95 teesi, milles paljastas ta paavstikiriku kuritarvitusi eesmärgiks rahvale kättesaadava rahvusliku kiriku loomine; selle südmusega algas Martin
Jumalat. 4)Inimese juhiks on loodus ja usk. 5)Luksus ei ole vajalik. 6)Looduse ees on kõik võrdsed. · Jonathan Swift Inglise valgustaja ,,Gulliveri reisid" 1)Satiiriline teos, autor kritiseerib Inglismaa poliitikat, kujutas keisrit targa ja tugevana. 2)naeruvääristatakse raha kulutamist, priiskamist.. 3)naervääristab teadlasi. Lõplike teadusideid ei ole. 4)Inimene on mõtlev loom (ratsionaalne). Inimene ei oska olla kirgedest vaba. Valgustuslikud ideed teoses 1)Kunst peab olema ilustamata. 2)Kõige tähtsam on ühiskondlik hüve. 3)Pole mõtet sebida tühiste asjade pärast. · J. G. Herder romantistlik saksa kirjanik ja filosoof, tänu temale sai muu maailm esmakordselt aimu Balti rahvaluule varamust. ,,Torm ja tung" 1)ühiskondlik kriitika. 2)nõudis võrdsust, vabadust inimestele. 3)ülistasid loovisiksusi. 4)allikad rahvaluulest
Armastus on tugev side kahe hinge vahel. See on seletamatu ja müstiline tunne, kui kaks inimest üksteist armastavad. Igaüks meist on tundnud armastust. Kui inimene ei ole veel leidnud seda õiget ja ei ole saanud tunda päris armastust, siis teame, mis tunne on olla armastatud oma vanemate, sõprade või kellegi teise poolt. Kuna armastus on nii keeruline, siis ma arvan, et see on nii jõud kui ka nõrkus. Voltaire on öelnud: ,,Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha." Kui armastus lööb südamesse, siis paneb ta vere kiiremini käima, kui aga pähe, teeb segaseks. Sellest võib järeldada, et armastus on nõrkus, mis tekitab südamevalu, võib inimesel pea segamini ajada ja panna ta tegema meeletuid asju. Armastus on sarnane tikkudega- kõik teavad, mis ohte need endas peidavad, kuid ometi tahab igaüks nendega mängida. Vanemad hoiatavad alati oma lapsi, et tikkudega ei tohi mängida, sest võib
end õnnelikuks. Mnefistofeles, nagu öeldud, on eitamise ja hävitamise kehastus, Fausti vastandpoolus. Kuid ometi ei suuda ta peatada elu jätkumist. Veel enam:eituse vaim peab möönma hea ja kurja koosesinemist. Lepingu osalistena on faust ja Mefistofeles vastakad paljus muuski: Faust rahuldamatu ja pulbitsev geenius, tundepingeline loomus, kes võib palavalt armastada, vihata, seejuures inimeste muredele osavõtlikuks jääded; Mefistofeles alati jäiselt kaalutlev, vaba kirgedest ja kahtlustest, inimest põlgav ja üksnes halba oletav. Mefistofelese repliigid sisaldavad alati valusat tõtt, mis ahel näivat talle endalegi haiget tegevat. Teineteist eitades lähevad Mefistofeles ja Faust omati viimasele ,,inimeste maailma" näitama. Leipzigis Auerbachi keldrites, kus toimub nõidmisstseen, püüab mefistofeles Fausti meeletlõbude maailma ahatleda, kuid madalates instinktides püretunud inimesed äratavad õpetlases vaid võikust.
kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise
I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde. Raamatu viimast, neljandat, peatükki lugedes tekkis tunne nagu ikstuksid loengusaalis ning kuulaksid loengut mustalste ja nende keele kohta. See oli küll huvitav, kuid jäi minu jaoks kuidagi raamatu tegevistikust välja ning tundus samaaegselt vajalikult ning ebavajaliku lisana. Raamatu peamine sõnum on see, et armastusel on suurepärane võime inimesel pea segi ajada.
liigsed kaunistused), on kurjast Kuldlõike printsiip Ülesanne: jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse MAALIKUNSTIS... ...Otsest eeskuju antiigist pole. Stseenid küll antiikajast, mida seostati KAASAJAGA maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süeesid Teosed pidid olema ÕPETLIKUD ja EESKUJU ANDVAD ·Külm, klassikaline ilu, kirgedest vaba ·Asketism, lakoonilisus, vähe detaile Marie-Denise Villers "Madame Charlotte du Val d`Ognes" ARHITEKTUUR Sümmeetrilised, Siledad seinapinnad Fassaadi keskosa nagu Kreeka tempel Pariisi Madeleine´i kirik kreeka templi koopia AASPERE MÕISAHOONE Virumaal PIRGU MÕISAHOONE klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja
pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. 6)Millised olid Platoni arvates tähtsamad väärtused inimeste jaoks? Platoni käsituses jaguneb inimese hing kolmeks: mõistuseks ehk vaimuks, meeleks ja mõistuseta meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused tarkus, südikus (vaprus) ja mõõdukus. Üldisemaks vooruseks pidas Platon õiglust; õiglane on inimene siis, kui tema hinge osad toimivad harmooniliselt.Õndsuse saavutamiseks peab hing eralduma keha kirgedest ja süvenema jumalatunnetusse. Voorustest on valitsejale vaja tarkust, sõdurile kindlameelsust, käsitöölistele ja talupoegadele kuulekust ning kasinust. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse.
Reformatsioonidega oli peamiselt seotud Martin Luther, kes algselt tõlkis Uue Testamendi saksa keelde, tänu millele ilmus 1534.aastal saksa keeles kogu Piibel. Tagajärjeks oli see, et rahva hirm jumala ees asendus armuga ja paremate aegade lootusega. Kunsti valdkonna muutus seisnes selles, et tänu kiriku mõjuvõimu nõrgenemisele julgeti kujutada alasti inimest, kuid lähtuti ikkagi kirikust, hakati hindama inimese ilu, väärikust. Lähtuti rohkem inimeste meeltest, kirgedest ja emotsioonidest. Kuulsaim renessanssiaja kunstnik oli Leonardo Da Vinci, kes peale kunsti tegeles ka veel matemaatikaga, aritmeetikaga, leiutamisega, anatoomiaga, ja paljude muude tegevusaladega. Tema kohta võib öelda, et ta oli renessanssiaja geenius. Minu arust on tema imestusväärsemaid kunstiteosed ,,Püha Söömaaeg", ,,Mona Lisa" ning tema enda autoportree. Tänu teaduse arengule, mis seisnes selles, et julgeti mõelda ja oma uusi ideid tõestada,
hingelist korrastatust. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on budistliku usundi alusmõtted, mille ütles Gautama legendi järgi välja oma esimesel jutlusel. 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. 4. Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida niinimetatud Õilsat Kaheksaosalist Teed. Õilis Kaheksaosaline Tee Kaheksaosalise Tee esimene pool esindab vahetut vaimset taipamist ja kogemust ning
rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285), mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab oma varjamatu avameelsusega: laulik pihib jämekoomilises laadis oma perekonnaelu hädadest, vaesusest ja viletsusest, oma nörkustest ja kirgedest. Saksamaal levisid prantsuse fabliooga sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil anekdootlikud löbusad rahvajutud samuti Itaalias, kus neid tunti novella ('uudisjutt') nime all -- sealt sai oma žanrinime novell. Rändlaulik STRICKER (XIII saj I pool) lõi terve švankide sarja "Papp Amis" kavala preestri seiklustest. Ühes neist (vt KA) esitleb papp ennast kunstnikuna, lubades Prantsuse kuningale teha sellise
kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Aastatel 1647-1648 viibis Descartes taas Prantsusmaal, kohtus seal ka noore Blaise Pascaliga. Segaduste periood ja kodusõda sundisid Descartes´it minema Hollandisse elama, kus ta oli kirjavahetuses kahe Euroopa harituima naisega Böömimaa printsessi Elisabethiga, kes õhutas Descartes´i mõtisklema armastuse ja tundemaailma üle (sellest kirjavahetusest tekkis hiljem "Traktaat kirgedest"), ja Rootsi kuninganna Kristiinaga, kes tungivalt palus Descartes´i Stockholmi sõita. Vastumeelsusest hoolimata sõitis Descartes 1649. aasta oktoobris Rootsi, kus Kristiina sundis teda mingisugusele lustmängule värsse kirjutama. Veebruari alguses jäi Descartes kopsupõletiku, kuid keeldus kuninganna ihuarstist, otsustades ise end ravida. Nädal hiljem taipas ta, et oli eksinud, ja saatis stoilise rahuga pihiisa järele.
See on võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Igaüks meist tahab olla vaba ning juhtida oma elu. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida me tahame või juhib meid siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada.
Sellele pani aluse VI ja V saj vahetusel eKr aluse ksatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama. 6. Budismis on alles jäänud, et kui inimene sureb siis ta sünnib uuena mingis teises kehas. Aga juurde on tulnud arusaamad, et elu ja surmaga kaasnevad kannatused, kannatusi põhjustavad himud, kannatustest saab lahti öeldes himudest, himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest ja himudest vabanemine toob neile nn hingerahu ehk nirvaana. HIINA 1. Hiina tsivilisatsioon kujunes välja kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu alal. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti päris erinevad. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, Huang He-l on kevadeti väga suured
võib seostada moraalsete hoiakutega. 8. Kes oli järgmine isik? a)Empedokles- kreeka filosoof, tema õpetuste järgi koosneb kogu 4juurest: vesi, maa, õhk ja tuli b) Laozi- taoismi rajaja, hiinas elanud poollegendaarne õpetaja. c) Diogenes- vanakreeka filosoofide biograaf 9.Defineeri filosoofia ehk tarkusearmastus. filosoofia eesmärk on saada teoreetiliselt aru maailmast. filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant B 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b
Kool, kuhu Piret esimesena õppima asus oli Tallinna 21. Keskkool, kus ta pinginaabriks oli praegune bandikaaslane Katrin Siska. Ülikool, kuhu Piret sisse astus oli Concordia Rahvusvaheline Ülikool. Õppis ta seal suhtekorraldust ja meediat.Heade õpitulemuste eest teenis ta seal välja stipendiumi. Õpingud seal jäid pooleli. Kooli kõrvalt käis Piret ka kunstiringis umbes 7 aastat, peotantsus umbes 3 aastat, lilleseades ja ilukirjaringis. Pireti üks kirgedest on muusika. Nimelt alustas ta laulmist juba väga väikesena, 3- aastaselt. Piret teeb kaasa kolmeliikmelises tüdrukutebändis Vanilla Ninja, kes on tuntud ka välismaal. Piret mängib bändis kitarri. Veel on ta õppinud klaverit eraõpetajate käe all ja laulnud laulukooris umbes 8 aastat. Piret kirjutab ise ka laule. Vanilla Ninja eurohiti "Club Kung Fu" kirjutas Piret. Veel on ta kirjutanud plaadile "Vanilla Ninja" enamus lood. Uue plaadi "Love Is War" lugude "Kingdom Burning
õpetuste kogum Eekujuks on Buddah Šākjamun Eesmärgiks on inimeses virgunud meeleseisundi tekitamine Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Sansaara ja nirvaana Tegu Sõltuvuslik tekkimine Tühjus Isetus Neli õilsat tegu 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse kannatuse põhjuste tõeks. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. See on kannatuse lõppemise tõde. 4. Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida nn õilsat kaheksaosalist teed: täiuslik nägemus, täiuslik
10) Millised linnad on judaismis ja islamis maailma keskpunktid? Iisrael, Palestiina. 6. Selgita mõisted. (15p) braahman hinduismi preester. OM-silp kasutatakse saktismis ehk loova jõu kummardamisel, need on mantrad ehk pühad silbid. reinkarnatsioon uuesti sündimine, seda mõjutab karma. karma põhjuse ja tagajärje seadus, hinduismis ei saa muuta, budismis saab. sansaara hingede rändamine. nirvaana vaimne virgumine, vabanemine igapäevaelu kirgedest ja pettumustest, olevikus viibimise kirgas seisund, kuhu jõutakse budismis Teed järgides. Tao põhimõte taoismis, mis tähendab teed, kuid ka tegutsemisviisi ja eluseadust, on olemas taevatao ehk maailmakõiksuse kord, millega peaks ka inimese tao kooskõlas olema. menoraa judaismis seitsmeharuline küünlajalg. Hanukka juutide valguse ja imede püha, tähistatakse võitu süürlaste (süüria kuninga Antiochuse
isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Aga kas inimese võimalus valida oma tahtmiste vahel tähendab ikka seda, et tal on tahtevabadus? 3
Ta rõhutas hirmudest vabanemist, õiget käitumist ja vaimse ning kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Tema õpetuse neli suurt tõde: · Elu ja surmaga kaasnevad kannatused · Kannatusi põhjustavad hirmud · Kanatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes · Hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral Õige eluviis seisnes äärmustest ja vägivallast hoidumisest ja mõistmises et naudinguhimu ja vihkamine põhjustavad kannatusi. Kirgedest ja hirmudest loobumine vabastab vägivallast ja kannatustest ning toob kaasa õnnistatud hingerahu ehk nirvaana (mis on tagatis taassünnist pääsemisest). Juba Buddha eluajal oli tal palju austajaid, kellest hiljem arenesid kloostrikogukonnad. Budistlikud nunnad ja mungad püüdlevad nirvaana poole. Selleks nad hoiduvad vägivallal põhinevast lihatoidust, joovastavatest jookidest ja suguelust. Budismi laialdasele levikule aitas kaasa Asoka
mõistus) ja materiaalne toimiv alus qi. Looduses toimivad printsiibid kujundavad ka inimest: li on kõikide inimeste omane ühesugune olemus, mille qi annab individuaalse kuju. Ka inimese kõlbeline loomus kujuneb universaalse vormi eeskuju järgides, niimoodi toimib li nagu üldine tegutsemisvorm. WAN YANGMING seevastu rajas oma õpetuse monistlikule lähteprintsiibile. Tema järgi on maailma ainus lähtealus mõistus. Kui suudab vabaneda isekatest kirgedest, siis on ta suuteline ühtima maailma mõistusega. Seetõttu on kõlbeline käitumine vahetult seotud tunnetusega. Õpetus, mille järgi maailma lähteprintsiipideks on yin (naiselik, pehme, tume, passiivne) ja yang (mehelik, kõva, hele, aktiivne) õpetab, et looduse koomiline kulgemine on põimitud inimese elukäiguga, järgides kindlapiirilist, looduses ja inimeses toimivaid ühiseid kordaloovaid malle.
on muutunud. Ta mõistab, et ta soov on täitunud portree vananeb ja inetub iga kord, kui noormees mõne patu korda saadab, samas säilib noormees ise igavesti noorena. Ta otsustab Sibyliga ära leppida, aga lord Henry teatab talle, et neiu on sooritanud enesetapu, võttes sisse sinihapet. Harry soovitab Dorianil Sibyl võimalikult kiiresti unustada ja temaga õhtul ooperisse pidutsema tulla ning Dorian ongi otsustanud, et tema elu saab nüüdsest valitsetud olema vaid kirgedest. Järgneva 18 aasta jooksul eksperimenteerib kõikvõimalike pattudega, olles haaratud Lord Henry kingitud raamatust. Ühel õhtul külastab Basil Doriani, et pärida temalt aru levivate kuulujuttude kohta pahelisest elunautlemisest. Dorian ei eitagi oma liiderlikkust ning viib Basili portree juurde, mis on nõnda võigas kui noormehe sooritatud patud kokku. Vihastudes süüdistab Dorian Basilit oma saatuses ning pussitab kunstniku surnuks
Nende õpetuse ja kasvatuse eesmärk tähendab mitte teadmiste paljusust, mis on maine ja madal uudishimu ja kallutab mõtte kõrvale ning sageli juhib hoopis valele teele. Tõeline kasvatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja süvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja Jumala endaga. Hirm Jumala ees puhastas inimest ja kujundas ta ümber. Inimesele "meenus" talle Jumala poolt antud headuse alge. Ta püüdles selle poole, et lahti öelda kirgedest, madalatest tungidest ja kurjadest mõtetest. Järk-järgult sündis kasvatuse protsessis "uus" inimene, kes polnud enam koormatud madalate ja tumedate tunnetega. Herarhia vaimulikkonnas Keskajal kujunes välja kiriku organisatsioon ja sellega herarhia selles. Kiriku peaks oli Paavst, kes oli ka Rooma peapiiskop ja Jumala asemik maa peal. Kirik oli rikas. Vaimulike ülesandeks oli kiriklike kombetalituste läbiviimine. Paavsti surma järgselt
oleneb temast. Pidage seda meeles, Harry, usaldan teid!" Kuid Harry ei hoolinud sellest ja tegi mida paremaks pidas pani Doriani pähe kurje mõtteid. 4. Henry rõhutab, et noorus on ainus asi mida on mõtet omada. Nooruselt tuleb võtta kõik, mis võtta annab. ,, Ent meie ei saa oma noorust kunagi tagasi. Rõõmutuige, mis lööb meis kahekümneselt, loidub. Meie liikmed muutuvad jõuetuks, meie meeled nürinevad. Me mandume võikaiks nukkudeks, keda kummitavad mälestused kirgedest, mille ees me liigselt hirmu tundsime, ja haruldased kiusatused, millele me ei julgenud anduda. Noorus! Noorus! Noorus!" 5. Sest Dorian on noor ja hingelt seikleja. Henryl on hea veenmisoskus ja kogemused. Henry ei tundunud ju paha, tal olid lihtsalt Basilist totaalselt erinevad vaated ja iseloom. Dorian oli Basiliga harjunud, Henry aga oli uus ja huvitav. 6. Dorian peab otsustama, kas põletada elu edasi või olla sama hea inimene nagu
kolmanda poja Samsiadad Viienda surma järel valitsenud lesk Sammuramatt kr.k. Semiramis), kes oli ilus ja andekas naine. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püsti- tamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose ( valitses 377.-352. A. e. Kr.) vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. See oli nii kaunis, et
Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise
Aeg on edasi läinud. Ma ei leia, et naised oleksid palju rõõmsameelsemad kui mehed, see oleneb ikka isiksusest. § 366 Keerukates olukordades pole hea mõte naistega nõu pidada, kuna nad peavad silmas lühimat teed eesmärgile jõudmiseks ja ka kõige lähemal asuvat lahendust, mis otse meie nina all asub, millest mehed kõrge kaarega üle vaatavad. Lisandub ka seegi fakt, et naised on märksa asjalikumad kui mehed, mistõttu naised ei näe asjade taga enamat kui seal on. Kui mehed on kirgedest üles köetud, kipuvad nad olemasolevat kergesti suuremaks tegema või sellele kujutluste põhjal midagi juurde lisama. [Vikerkaar 1996/6, lk 6] Üsna tihti keerulistel probleemidel ongi lihtsad vastused. Oleneb ka teemast, milles naisega nõu pidada. Inimene ei oskagi anda probleemidele häid vastuseid kui ta pole antud teemaga kursis. Mehi ja nisi huvitavad erinevad valdkonnad. § 366 Sellest tuleneb ka tõsiasi, et naised ilmutavad rohkem kaastunnet, rohkem inimarmastust, ning
4 ,,Tahan endast maha jätta jälje" ütleb Jennifer Lopez omanimelist, ahvatlevat ja tundelist parfüümi esitledes. 2.3. Jennifer Lopez Live Luxe parfüüm Tuntud näitlejanna Jennifer Lopez kuues parfüüm Live Luxe on ,,remix" eelmisele tootele Live. Ja on toodetud Prantsusmaal. Lõhn on inspireeritud Jennifer Lopezi kirgedest nagu tantsimine ja luksus. See on mitmetahuline lõhn, kus on pehmelt kokku segatud puuviljade ja lillede õrnad lõhnad. ,,Nautige hetke!" kutsub reklaam. Live Luxe lõhnakeerised on lõbusad, pöörased ja vibreerivad, äratades soovi pidutseda ja elada luksuslikult. Pirni, virsiku ning meloni mahlakad tipunoodid juhatavad teed eksootilisse lõhnasüdamesse, kus õitsevad roosad freesiad, maikellukesed ja kuslapuu.
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib
6-5 saj ekr. Indias Buddha- valgustatu Levik: Indiast 3. Saj ekr. 6saj-ks Ida_-Aasiasse, Jaapanisse. Kannatust põhjustab soov asjadest kinni hoida Tuleb õppida lahti laskma! Suur roll kloostritel Koolkonnad Mahajaana Hinajaana Bodhisattva on budismis olend, kes kaastunde tõttu on otsustanud mitte vaibuda nirvaanasse enne, kui on juhtinud sinna kõik kannatavad olendid, kes ekslevad sansaaras . Neli õilsat teed: 1. Elu ,mis pole vaba ihadest ja kirgedest 2. Kannatuste põhjuste tõde 3. Kannatuse lõppemise tõde 4. Kannatuse lakkamise õilsa tee tõde Küsimused ja vastused: Usk, tavadjakombed: Millalleiab asset Ramadan? Päikesetõusustpäikeseloojanguni September Mille jaoksvasakkäsi? räpasteülesannetejaoks Millegapuhastataksekättkuivett pole? liivaga Mille peal kummardatakse? Palvevaibalvõipuhtaspaigas Millal on polügaamia ‘’lubatud’’? Lubatakseorbudejarõhututepuhul,
kaine mõistuse säilitamine täpsust nõudvates, keerulistes ettevõtmistes." Juhiste leidmiseks pöördus Marcus stoitsismi poole. See oli neli sajandit enne tema sündi Kreekast alguse saanud filosoofia, mis kujutas endast enam religioosset kui süstemaatilist teooriat ning mille peamiseks eesmärgiks oli anda igapäevaelule tähendus ja juhised. Stoikud otsisid lohutust jumalikust ettenägelikkusest, ülistasid vooruslikkust ja mõistust, ihaldasid kirgedest vabanemist ja püüdsid ennast mitte vaevata küsimustega, mida nad ei suutnud lahendada. Marcus Aureliuse elu ja mõtted edastavad inimestele kolm õppetundi siin-ja-praegu-türannia eest põgenemiseks ning aitavad muuta raamatus toodud juhised nii konkreetseks ja kasulikuks kui võimalik. Esiseses õppetunnis on tähelepanu keskmes mittetöötamine, teises räägib mees terviklikust sisenemisest teemasse ning kolmas igavikulisusest.
tõesti abivajajatele. Ettevõtlus, raha teenimine ja rikastumine ei ole patt. Au sees on olla aktiivne ning hea ärivaistuga. Moslemit iseloomustab ausus, kõrge moraal, tagasihoidlikus ja abivalmidus. Rääkima peaks vaid siis, kui on midagi öelda. Tagarääkimine ja tühi jutt on patt. Usukombed islamis on tegevused, mida pidevalt korratakse, et kujundada harjumust elada kombeliselt. Nagu ka paast, mis tugevdab meelt hoidumaks keelatud kirgedest ja halbadest kavatsustest. Ka palverännak omab kõlblusega seotud eesmärki. Armuandide andmine vaestele õpetab inimesele halastust ja kaastunnet. Püha sõda on muhameedlaste ühine kohus. Islami traditsioon aga jagab selle neljaks, millest esimesed 3 on enesekasvatuseks. Viimane kategooria on sõda väljapoole, kuid ka siin on teatut normid. Keelatud on tappa naisi, lapsi, vanureid ja relvastamata vaimulikke nende usust sõltumata. 6 3
piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille' ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi. St kuigi ka R tegelased on kõrgest soost ja neile pole võõrad üllad ja ülevad tunded, on nad samas inimesed oma nõrkuste ja kirgedega. Otsustaval hetkel ei suuda nad endas leida piisavalt tahet ega mõistust,et oma sageli egoistlikest kirgedest üle olla. *R asetab oma tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega *R loobub oma tegelaste nõrkuste idealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude *võrreldes Corneille'-ga: muutub tegelaste hingeelu kujutamine peenemaks ja tundlikumaks, tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. *üks kuulsamaid tragöödiaid ,,Phaidra" lähtub ainestikus Seneca samanimelisest tragöödiast
Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Artemise tempel · Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oli Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. · Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis
Emotsioon avaldub: 1. kehalised muutused, näoilme; 2. tunne, subjektiivne läbielamine. Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon) Emotsioonikäsitluse ajaloost: Antiikfilosoofid Aristoteles ja Epikuros on oma traktaatides puudutanud emotsioonide teemat ja eristanud tunnetusprotsessidega seotud kirgede neli põhiliiki, milleks on rõõm, kurbus, ihaldus, hirm. 1649. aastal üritas R. Descartes traktaadis "Hinge kirgedest" leida kire füsioloogilist alust ning taandada tunnete mitmekesisus kuuele primaarsele kirele, milleks temal olid rõõm, kurbus, imestus, soov, armastus, vihkamine. Spinoza on oma traktaadis "Eetika" pühendanud emotsioonide käsitlemisele rohkesti tähelepanu ja püüdnud tuua välja seoseid eri liiki afektide vahel ning neid omavahel süsteemi viia. Keskseteks afektideks peab ta armastust ja vihkamist. Spinoza väidab, et afekti saab edukalt ületada ainult vastuafekti abil. Ch
1. kokkuvõte I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde. Raamatu viimast, neljandat, peatükki lugedes tekkis tunne nagu ikstuksid loengusaalis ning kuulaksid loengut mustalste ja nende keele kohta. See oli küll huvitav, kuid jäi minu jaoks kuidagi raamatu tegevistikust välja ning tundus samaaegselt vajalikult ning ebavajaliku lisana. Raamatu peamine sõnum on see, et armastusel on suurepärane võime inimesel pea segi ajada.
muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Oma teoses ,,Dekameron" pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos ,,Jumalik komöödia" järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus ka naiste koolitamine Lorenzo Valla Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane
8 ja võimsus; voorus oleneb ainult pingutusest, millega inimene oma olemasolu säilitada püüab. Neile naturalistlikele alustele rajab Spinoza oma vabaduseõpetuse. Ta eristab tahtevabaduse küsimust ja küsimust, kas vabadus on inimesele saavutatav. Spinoza lükkab tagasi idealistliku õpetuse tahtevabadusest. Inimloomusele paratamatult omaseks üldiseks jooneks kuulutab ta inimese sõltumise kirgedest ehk afektidest. Ent loobudes idealistlikust kujutlusest, nagu ei sõltuks inimese tahe motiividest, ei eita Spinoza selle põhjal inimese vabaduse võimalikkust. Vabadus on paratamatuse tunnetamine, s.t. täpne ja selge kujutlus sellest, mis on paratamatu. See dialektiline idee on materialistliku filosoofia suur saavutus. Spinoza õpetusest järeldus, et eri inimeste jaoks on olemas erisugused vabadusastmed. Spinoza piirab vabaduse ainult paratamatuse tunnetamisega ja paratamatusega
lihtsalt teada ja uskuda, et tegelikult ei ole nendel ühiskonnareeglitel mitte mingisugust ratsionaalset alust. Künism - koeralikkus Antisthenes (ca 445-365 e. Kr.), esiküünik; kaotas täielikult usu filosoofiasse. Ühiskond, mis paneb peaasjalikult rõhku materiaalsetele väärtustele, staatusele ja töötegemisele, on ebaloomulik ja moondunud eluvorm ning et sellist elu peaks vältima. „tagasi loodusesse”-tüüpi filosoofia, mis tähendas elu, mis on vaba tahtmistest ja kirgedest ning ühiskonna piirangutest ja konventsioonidest. Epikuros ca 341-270 e. Kr. ja stoa filosoofia Juhindudes Demokritose atomistlikust teooriast postuleeris vaba tahte olemasolu. Aatomid ei teki ega hävi kunagi, nad üksnes paigutuvad ümber. Seega aatomid, millest inimene koosneb saavad osaks uuest konfiguratsioonist pärast seda kui inimene sureb. Kaasa ei lähe siiski ükski omadus, mistõttu inimene
toetaja. Prohvet on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilutuslikule uuele korrale. Selle uue korra määratlejana on prohvet ametlike võimudega vastuolus. EHK: preestrid kalduvad kaitsma traditsioonilisi väärtusi ja võivad tegelikult olla prohvetliku liikumise pärijad. Prohvetid lõhuvad sotsiaalset korda ja on rahurikkujatena ise haavatavad nii oma prohvetluse pooldajate kui vastaste kirgedest. 6 13. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur Uskumuste süsteem arusaamiste kogum elu põhiväärtustest ja elu mõttest Religioon uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas Avalik funktsioon nt armulaud, vihmatants, nõiajaht. Uskumuste ja rituaalide väljendatud, kavatsuslik osa
muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. Oma teoses „Dekameron“ pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos „Jumalik komöödia“ järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni – Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus – ka naiste koolitamine Lorenzo Valla – Ajalooalllikate kriitika rajaja
Nende Euroopa suurte romantikute seas, kes pühendasid rahvaste vabadusele lisaks loomingule jäägitult ka elu, paistis Byroni ja Mickiewiczi kõrval eriti silma ungari laulik Sndor Petfi (1823-1849), kes suri märtrisurma, langedes 26 aastaselt lahingus, võitluses Ungari vabaduse eest. Vaevalt on ükski teine saksa luuletaja eesti luulele ja kultuurile sellist mõju avaldanud kui Heinrich Heine. Luuletemaatika armastus Kaunitar Tast õhkub veetlust imepärast, ta kirgedest on kõrgemal ja oma kauniduse särast vist pole üldse aimu tal. Ta kadetsejaist mööda läheb ta rahusse ei puutu nad. Seltskonna tunnustatud tähed ta kõrval tuhmiks muutuvad. Mis ongi ees kas kallimaga sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled teda nähes aga sa nagu segaduses tardud, kõik äkki vakatab su sees ja kummardad täis vaga hardust siis ilu pühaduse ees. Luuletus on pühendatud ühele kaunile naisele, kelleks on krahvinna J. M
Pärast 6-aastast püüdlust sai temast Valgustatu ehk Buddha. Eitas rituaalide täitmise kui ka äärmusliku askeesi tähtsust taassündidest pääsemisel. Rõhutas himudest vabanemist ja õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused kannatusi põhjustavad himud kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks. II. HIINA Geogr olud : tsivilisatsioon kujunes Huang He ja Jangtse alam-ning keskjooksu aladel. 3. RIIKLUS JA ÜHISKOND Alates V a.t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi
kaelakee, tütart päästa püüdes hukkub ka kuningas Kreon. Et veelgi Iasoni karistada, tapab Medeia pärast raskeid hingeheitlusi oma pojad kirg, viha, solvumine on suuremad kui armastus poegade vastu. Medeia lendab koos poegade laipadega minema vanaisa Heliose saadetud tiivuliste lohede veetaval vankril, jättes maha meeltheitva Iasoni. Tõlgendus: Siselahkhelide kujutamine, arutlused perekonnast, abielust, kirgedest. Traditsiooniliselt oleks Medeia püüdnud mehe armastust tagasi võita, kuid Euripidese kangelanna pole rahul, et naiselt nõutakse perekonnas hoopis rohkem (ka truudust) kui mehelt. Iasoni on Euripides kujutanud igapäevasena, üldsegi mitte tõelise kangelasena, vaid pigem negatiivsetes värvides. "PHAIDRA" Müüt: Theseuse poega Hippolytosesse on armunud tema võõrasema Phaidra. Et noormees
Õnnetu oled kui otsused on valed. Inimese õnnetus tuleneb sellest, et ta ei oska teha õigeid otsuseid. Orjenteerib oma käitumise meelelistele tajudele, ei lase end juhtida emotsioonidel. Aktiivsed emotsioonid ja passiivsed emotsioonid/käitumine inimesel. Kui inimene on oma käitumise ainus põhjus on tegemist aktiivsete emotsioonidega, kui väliste jõudude poolt on passiivne. Kui oled kirgedest haaratud ole üle võetud väliste jõudude poolt. Kui inimene tapab end on ta üle võetu millegi välise poolt. ,,Vabadus on tunnetatud paratamatus". Inimene peab aru saama oma allumisest põhjuse ja tagajärje seadustele. Olla vaba tähendab käituda oma mõistuse järgi, mis tähendab käituda iseenese huvides. Saada mitteinimlikuks, minetada inimlikkus. Küberneetika. Põhja alused aastast 1948 Wieneri. Igal süsteemil omadus liikuda korrastamatuse, kaose suunas, entroopia suunas
suures osas riikluse kandjate orientatsiooniga. Nii Ludwig II kui ka tema valitsus pidasid eksimatuse dogmat riigile ohtlikuks. Kõige meelsamini oleks kuningas vallandanud iseennast, jätnud maha oma maa, kus tal valitseda ja juhtida ei lastud, ning otsinud uue, Baierist võimalikult kaugel. LOOBUMINE JA VÄLJAPÄÄS Ludwigi nägu oli muutunud plassiks, kirgedest märgistatuks, see oli pundunud nagu käsn, mis oli imenud endasse ülearu palju ja liiga erinevat. Ta silmad olid muutunud häguseks, pilk tardunuks. Pärast seda, kui ta oli hamba hamba järel kaotanud, oli ta suu sisse langenud; kunsthambad ei tulnud tema puhul kõne allagi. Ta oli muutunud tüsedaks, ta sõi palju ja kugistas kiiresti, ta jõi aina rohkem. Tema käed olid hakanud värisema, tema kõnnak muutunud närviliseks.
Siin minnakse vastuollu ühiskonna tavaga ja mässumeelseks. Lugu lõpeb sellega, et Julie otsustab kuulata isa sõna ja mitte vastu astuda. Autor viitab sõnakuulelikkusele ja justkui loobub oma algsest teemaarendusest. Kutsub inimest üles arvestama kõigi osapoolte huvidega. Rousseau ise luges õnnestunumaks romaani viimaseid osi. Siit tekib mingi alge realistlikule romaanile. See on ka raamat kirest (18. sajandi prantsuse kirjanduses räägitakse palju kirgedest). Rousseau leiab, et ümberkasvatamine on võimalik, aga seljuhul tuleb kired alla suruda ja suhtuda oma olemisse maailmas mõistusega. Samas on esindatud ka teine seisukoht looduse vastu ei või astuda (hilisvalgustuse üks juhtivaid seisukohti). Kasvatada saab konkreetsest karakterist lähtuvalt, muidu pole võimalik ümber kasvada, loomulikkust ei tohi alla suruda. Puudused kasvatuses tulenevad sellest, et kasvatus pole suutnud järgida oma tõelist
annaabi.ee 
