4-7 aastastele TÖÖLEHT RAVIMTAIMED 1. ÜHENDA: (PILT, NIMETUS, KIRJELDUS) JÕHVIKAS PÕLETIKU VASTASED, VÄGA HEA JUUA SIIS, KUI OLED KÜLMETUNUD, NÕRGALT KÕHTU LAHTISTAV TOIME KIBUVITSAMARJAD HEA PÕLETIKUVASTANE TAIM, PARANDAB HAAVU, VALUVAIGISTAVA JA RAHUSTAVA TOIMEGA SAIALILL KASUTATAKSE PALAVIKU ALANDAMISEKS, HAIGE KOSUTAMISEKS JA ENESETUNDE
koguste manustamisel tekivad neerukivid. Need inimesed peavad vähendama vitamiin C tarbimist. Eriti suurte vitamiin C koguste tarvitamisel on täheldatud mõningaid seedimishäireid (iiveldus, alakõhu krambid, kõhulahtisus). Tervetel inimestel suurte vitamiini C koguste manustamisel eelpoolnimetatud nähtusid täheldatud ei ole. Allikad Vitamiini C esineb enamuses värskete puu ja juurviljades. Põhilisteks allikateks on must sõstrad, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikas, petersell, till, magus pipar, valge peakapsas, aedmaasikad, apelsinimahl.
selleks vajalike sidekudede ja kollageeni teke nõuab pidevalt C- vitamiini. Kollageeni sisaldavad eriti rohkesti nahk, juuksed, küüned, liigesed, kõhred ja luud ning järelikult sõltub nende seisukord otseselt askorbiinhappe küllaldasest saamisest. C- vitamiin neutraliseerib toiduainetes leiduvaid nitraate ja nitriteid ning ennetab sellega seedetraktis tekkida võivaid vähkkasvajaid. C-vitamiini parimateks allikateks on tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed. Rohkesti sisaldavad seda tähtsat ühendit ka kõik rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomat, lillkapsas, suvine ja sügisene kartul, paprika ning enamik marju- puuvilju. Cvitamiin aitab ära hoida viirushaiguseid ja külmetust, on vajalik sidekoe arenguks ja haavade paranemiseks. Kerge Cvitamiini puudus ilmeneb väsimusena (näiteks paljudele tuttav kevadväsimus tuleb just sellest), lihas ja liigesevaludena ning stressitaluvuse nõrgenemisena.
haigestumist, suurpunalibleaneemiat, huulte pragunemist C askorbiinhape mustsõstra- ja põhjustab skorbuuti ja luu-urbnemust põhjustab neerukivide teket, kibuvitsamarjad, hapukirsid, kõhulahtisust, rauasalvestustõbe lehtkapsas, paprika, mädarõigas, petersell H biotiin sojauba, tomat, pärm põhjustab rasuvoolulist ekseemi
Mida see tähendab A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks
Hormonaalse aktiivsuse regulatsioon Vere punaliblede moodustamine Närvsüsteemi talitlus Allikad: Norm.doos: pärm, kaerahelbed, sealiha, m: 1,3-1,5 mg spinat, tomat, neerud, piim n: 0,9-1,1mg oad, maks, juust, kartul, mais C vitamiin Funktsioonid: Haavade parandamine Antioksüdant Sidekoe normaalne areng Mediaatorite süntees Ravimite biotransformatsioon Allikad: Norm.doos: tsitrused, kibuvitsamarjad, pähklid, m: 60-70mg paprika, kapsas, jõhvikas n: 55-75mg Defitsiit: Hahvatu igemed, haavade aeglane paranemine, siniste laikude teke kehal, kerge aneemia, kiirenenud hingamine, skorbuut Tokselisus: seedekulgla funktseoneerimise häired, väsimus, iiveldus, kuumalained Vitamiinide praktikaline kasutamine 1. Vitamiinpreparaatide kasutamine on alati õigustatud profülkatilisest või ravi
pangaamhape seesamiseemned, nõrgenemist ja pruun täisterariis, südamelihase töövõime õllepärm langust lihasaadused, põhjustab lihaskoe karnitiin õllepärm, kala, rasvumist, krampe, piim düstroofiat mustsõstra- ja kibuvitsamarjad, hapukirsid, põhjustab neerukivide põhjustab skorbuuti ja C askorbiinhape lehtkapsas, teket, kõhulahtisust, luu-urbnemust paprika, rauasalvestustõbe mädarõigas,
neid taimi saab ka apteegist osta. Enne, kui haarad tableti enda rahustamiseks, kasuta ära looduse abi. Parimateks rahustavateks ja und soodustavateks taimedeks on: harilik nurmenukk, liht-naistepuna, harilik pune, ahtalehine põdrakanep, kanarbik, harilik palderjan, veiste- südamerohi, humal, piparmünt, meliss, saialill, aedtill, teekummel, kõrvenõges, aedmonarda, mailane, viltlehine angervaks, harilik naistenõges, liivatee, verev viirpuu, kibuvitsamarjad jt. Valmistamise õpetus: Tee 1 sl kuiva või 2 sl värsket peenestatud ürti vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata kuni 30 minutit, kurna. Joo 2 klaasi õhtupoolikul stressi, neuroosi ja unetuse korral, teine enne bmagamaminekut koos meega pikema aja vältel. Üks parimaid abimehi on kindlasti naistepuna, mida Eestimaal kõikjal kasvab ja kuivatatult igas apteegis müügil. Naistepuna on juba vanast ajast peetud depressioonivastaseks ravimiks. 16. Sajandil kirjutas Sveitsi
Kaunviljad, sojaoa(idu)d (värsked, keedetud, külmutatud) 35-170 Kompotid, puuviljakonservid 55-140 Kohupiim, kodujuust, (koore)jogurt, viili 40-140 Vein, sampanja 70-135 Astelpajumarjad, granaatõun 120 Lambapiim 110 Küüslauk, tomatipasta, ketsup, kibuvitsamarjad 100 Puuviljad 20-100 Pärm 80 Köögiviljakonservid 20-80 Kartul, viinamarjad, tofu 75 Täispiim, hapupiim R2,5% 70 Metsa- ja aiamarjad 30-75 Kitsepiim 60 Täismahlad 40-60
Vastupidavus alade harrastajatel on pidevalt hapniku vaja. Kui sportlase toidus pole piisavalt rauda võib tekkida aneemia ehk rauavaegus. Millistel vitamiinidel on meie kehas roll antioksüdantidena? Mida see tähendab? Meie organismis toimivad antioksüdantidena vitamiinid. Tokoferool (E-vit.) E-vit sisaldavad täisteratooted, või, muna, porgand, kapsas. Retinool (A-vit.) Sisaldavad munarebu, või, maks, kala, piimatooted. Askorbiinhape (C-vit.) sisaldavad kibuvitsamarjad, mustsõstar, punane pipar. Antioksüdandid seovad ning muudavad kahjutuks mitmesuguste välismõjude, haiguste ja koekahjustuste puhul organismis vabanevad kahjulikud vabad hapnikuradikaalid, olles seega tähtsad organismi kaitsefunktsioonis. Mõelge järele ja vastake kogu seni õpitu põhjal, aga enese toitumisjarjumusi silmas pidades pikalt: Mida sööksite, kui teile antaks ühest päevast alates iga päev just toidu jaoks
veenilaiendite korral. Piparmündilehed, männikasvud (seguna 1 peotäis) valatakse üle keeva veega ja tehakse inhalatsiooni astma, bronhiidi, nohu ja urgeste põletike puhul. Aitab ka migreeni ja peavalu korral. Piparmündi- ja kõrvenõgeselehed. Võetakse seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval kui organismi ja verd puhastavat ning üldtugevdavat vahendit. Piparmündilehed, kibuvitsamarjad. Võetakse seguna võrdselt 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta ja lastakse 15 minutit tõmmata, jahutatakse ja juuakse 1 klaas päevas organismi kurnatuse puhul raskete haiguste järel. Pohlalehed Pohlamarjad ja -lehed on väärtuslikud ravimid. Pohlalehti tuleb talveks koguda pärast lume minekut, siis on toimeaineid kõige rohkem ja lehed ei lähe mustaks. Pohlalehti võtta 1 dessertlusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit
Lusikaga pooliku greibi seest söömisel jäävad seinad tihtipeale alles ning saadav kiudainete kogus on 8 ainult 2 grammi. Greibimahl kiudaineid ei sisalda. Kiudaineid peab saama vähemalt 12 grammi 1000 kcal energia kohta, mis teeb keskmiselt 20 kuni 35 grammi päevas. Kiudainete sisaldus 100 grammis toiduaines: Kiu Toiduaine da., g Kuivatatud kibuvitsamarjad 43 Nisukliid, köömned 38 Täisterahommikuhelbed 30 Kookoshelbed 24 Kuivatatud uba 22 Kõrvitsaseemned 21 Kaerakliid 17 Passioon 16 Näkileib, kuivik, kuivatatud 15 aprikoos Nisuidud, müsli, rukkijahu, 14 rukkihelbed Kuivatatud õun 12
Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus. B6-vitamiin - veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üleerutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. Pantoteenhape - köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juuste, habeme, vuntside hallinemine. B12-vitamiin - maks, neerud, räimed. (0,002-0,004). C-vitamiin - kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas, spinat, till. (60-75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired - iiveldus. Kehaline koormus: · Käige rohkem jalgsi. Astuge paar peatust varem bussist maha. Kasutage lifti asemel treppi. · Kui sõidate tööle autoga, leidke võimalus külastada spordisaali vähemalt 3 korda nädalas.
piimaproduktid, päevalilleõli, herned, pähklid, spinat, rapsiõli, hapukirsid, täispiim, !Köögiviljad, nisuiduõli, linnaseleib, täisteraviljatoot pähklid petersell, tomat porgand (a- päevalilleseem rapsiõli, ed kibuvitsamarjad karotiin) ned jogurt, munakollane Vitamiin B1 B2 B3, PP B5 B6 B12 B15 B10, B11, (täht-ja tiamiin riboflaviin niatsiin, pantoteenhap Püridoksiin, kobalamiinid Pangaamha-pe Bc,
Et A-vitamiini puudus kasvuealiste laste toidus pidurdab kasvu, nimetatakse seda ka kasvuvitamiiniks. A-vitamiini puudus põhjustab kanapimedust ning teisi silmahaigusi, nõrgendab üldist vastupanuvõimet haiguste, eriti hingamiselundite suhtes. A-vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, piimas, võis, munakollases. Karotiini sisaldavad rohelised, kollakaspunased ja kollased köögiviljad, nagu spinat, kapsas, porgand, tomat, magus punane pipar, kukeseened, liivapuravikud, kibuvitsamarjad, ploomid jt. D-vitamiin on samuti rasvas lahustuv vitamiin. Ta mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. D- vitamiini soodustab vajalikul hulgal kaltsiumi ja fosfori kogunemist luustikku ja hammastesse. D-vitamiin tekib ka inimese nahas ultraviolettkiirte toimel. Inimese nahas leidub vähesel määral ergosterooli, mis ultraviolettkiirte toimel muutub aktiivseks vitamiiniks. D-vitamiini puudusel ei toimu luustiku ja hammaste areng normaalselt, kehakasv on häiritud,
eriti rohkelt aga lihas, kalas, munades, kaunviljades ja teie lapsel). teraviljasaadustes (nt täisteraleib, mis on kiudaineterikas ja soodustab ka seedimist). C-vitamiin tugevdab eriti · Lehmapiima (kui lapsel ei ole laktoosi talumatust ja immuunsüsteemi. Seda sisaldavad rohkesti puu- ja piimatooted pole vastu-näidustatud) võiks asendada juurviljad, kapsas, kartul, kibuvitsamarjad, mustsõstrad hapupiima-toodetega, mis on kergemini seeditavad. ja maasikad. · Kohvi tarbimist võiks piirata 2 tassini päevas, Koostaja: Tiivi Pihla · Kuna imetamise ajal kaotab organism rinnapiimaga soovitavalt ennelõunat ning pärast, mitte vahetult enne suhteliselt palju kaltsiumi, peaks seda toiduga tagasi lapse toitmist. Kofeiin võib ka lapsele ergutavalt mõjuda saama
suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne · Enamiku inimeste jaoks oleks ööpäevas sobiv kogus 320-350g Süsivesinike sisaldus 100 juures: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Mesi, pulgakomm 81 Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80 Kuivatatud datllid, riis 78 Müsli, hommikuhelbed, pop corn 77 Suhkruga kakaopulner 75 Näkileib, kuivik 72 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Kama 68 Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67
hävitava toimega, sisaldavad rohkesti eeterlikku õli ning on seetõttu hingamisteid puhastava toimega Ravimteed kurguvalule Kassinaeri õied sisaldavad limaaineid ja aitavad väljutada röga ning teevad kurgu pehmemaks. Neid on kasutatud ka külmetuse tees, sest tihti on külmetuse üheks tunnuseks just valus kurk. Iisop on ka soojendava toimega, palavikku alandav, higistama ajav ning toob hääle tagasi. See on meie enda pere lemmiktee külmetuse korral Ravimteed kurguvalule Kibuvitsamarjad sisaldavad karoteene, mis muudavad limaskestad tugevamaks. Lisaks teele tasub toorestest kibuvitsamarjadest teha siirupit. Taimetark lisab sellise siirupi sisse veel nelki, mis on kurgumandlipõletiku korral hea, või ka ingverit, mis on soojendav ja vereringet parandav. Siirupit võiks teha ka kadakamarjadest. Ravimteed kurguvalule Teekummel on üks tuntumaid ravimtaimi maailmas. Taime on lihtne kasvatada, tal on väga mitmekesine ravitoime ja kasutamine on suhteliselt ohutu
ensüümide aktiveerimise teel. C-vitamiin on redutseerivate omadustega tugev hape ning tema keemiline valem on C6H8O6. Tema välisteks omadusteks on valge või kollakas värvus, lõhnatu, hapukas maitse ja hea lahustuvus vees. Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini. 1.2 C-vitamiini leidumine C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades, eriti marjades. Põhilisteks allikateks on kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, kiivi, tsitruselised, maasikad, mustikas, ananass, punane sõstar, kaalikas, astelpaju, karusmari, paprika, petersell, till ja erinevad kapsad(keedetult). 2. C-vitamiini aladoseerimine ja üledoseerimine 2.1 C-vitamiini defitsiit Defitsiit tekib, kui inimene ei toitu tervislikult ja normaalselt (ei tarbi tooteid, mis sisaldavad C- vitaiini). Tekib ta kergesti ka alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide manustamisel.
Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus. 8. B6-vitamiin---veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üle erutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. 9. Pantoteenhape---köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juust, habeme, vuntside hallinemine 10. B12-vitamiin---maks, neerud, räimed. (0,002-0,004). 11. C-vitamiin---kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas, spinat, till. (60-75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired--iiveldu s, gaasid. · Vitamiinide paremaks omandamiseks. 1. süüa erinevaid toiduaineid 2. iga päev täisteratooteid. 3. pidevalt puuvilu, juurvilju. 4. liha, kala ja munad. 5. vältida vitamiinikadusid toiduvalmistamisel
Foolhappe puudusel tekib verevaegus (aneemia) ja seiskub kasv -- seepärast on foolhape eriti vajalik noortele. Foolhapet on rohkem sellistes värsketes viljades nagu maasikad ja sõstrad. Kombinatsioonis teiste vitamiinidega on tal soodne toime organismi kasvamisele ning ainevahetusele. Vitamiin A eelvitamiini karoteeni on rohkem köögiviljades, kuid ka kollastes puuviljades nagu aprikoosid, virsikud, pihlaka- ja kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, eriti rohkesti aga astelpajuõlis. A-vitamiin hoiab silmade tervist ning säilitab naha elastsust ja toonust. A-vitamiini puudusel tekib silmade kuivus, kanapimedus, naha karedus ja kuivus ning kasvu pidurdumine. Mahl sisaldab ka vajalikke mineraalaineid nagu kaalium, kaltsium, fosfor, magneesium, raud, koobalt ja jood. Kaalium soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja
mosaiikdermatoos. A-vitamiini defitsiit võib tekitada ka kasvuhäireid, platsenta arenguhäireid, ovogeneesi ning spermatogeneesi arenguhäireid. A-VITAMIINI ALLIKAD NING PÄEVASED KOGUSED Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Rõhutagem, et taimsetest saadustest saab inimorganism ainult A-vitamiini eelühendeid ehk karotenoide. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, tomat, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis . Põhilist A-vitamiini eelühendit beeta-karoteeni leidub kõige rohkem porgandis. Lisaks leidub A-vitamiini veel kalamaksas ja kalaõlis. Soovituslik päevane A-vitamiini tarbimiskogus on umbes 700-900 mikrogrammi. Raseduse ajal võib tarbida A-vitamiini ka üle 1000 mikrogrammi. Täiskasvanu võib manustada A-vitamiini kuni 1,5mg (päevane kogus).
K= = 5,18 mg 1905 0,62 Järeldus Kapsantiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, kristalliline punane lipiidide lahustuv toiduvärv. Kapsantiin saadakse paprika ,,Capsicum" ekstraheerimisel. Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment. Suure lükopeenisisaldusega puu- ja juurviljade seas on hiina kibekurk, tomatid, arbuus, roosa greip, roosa guajaav, papaia, astelpaju, godzi marjad ja kibuvitsamarjad. Katse arvutus näitab, et lükopeeni sisaldus paprikas on 2,86mg% , mis tähendab, et 100 g paprika ekstraktis on 2,86 mg lükopeeni; kepsantiini sisaldus paprikas on 5,18 mg%, mis tähendab, et 100 g paprika ekstraktis on 5,18 mg kapsantiini. Kapsantiini on rohkem paprikas ja kirjanduse järgi leidsin, et paprikas kapsantiini sisaldus varieerub 2,19 - 3,49 mg/100g ja lükopeeni 1,49 mg/100g , mis on vähem, kui näitab katse tulemus. Kirjanduse andmed erinevad
lehtkapsas), kaalikas jm. E-vitamiin: täisterad ja tooted nendest, nisuidandid, kõik seemned, koorevõi, pähklid, mandlid, sojaoad, oliivid, lehtsalat, porgand, tomat, rafineerimata taimeõlid (külmpressitud õlid). Karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiin): porgand, kõrvitsalised jt kollast, oranzi ja punast värvi sisaldavad köögi- ning puuviljad, spargelkapsas, roheline hernes, tomat, aeduba, astelpaju- ja kibuvitsamarjad. Flavonoidid (tegutsevad vitamiinidena): kõik köögi- ja puuviljad ning marjad, punane vein, sokolaad, roheline tee. Antioksüdantidena tegutsevad ka fenoolid, mitmed antioksüdantsed ensüümid, mineraalainetest seleen, koensüüm Q10 jt. (3) Kahjuks ei ole eriti levinud vitamiinide tarvitamine noorte seas, sest minu uurimusest selgus, et ainult 10% õpilastest tarvitab mingit vitamiini. See on väga madal tulemus, sest
Taimsest toidust oli eelistatud nisu- ja kaerateri, kartulit, umbrohuseemneid. Kahes maos leidunud kuuseokkad olid sinna sattunud tõenäoliselt putukat haarates. Suvel (16. juuni31. august; 10 magu) suureneb loomse toidu osa veelgi, seda oli igas maos. Taimset toitu sisaldasid veidi üle poolte magudest. Kõige enam oli söödud põrniklasi, kärsaklasi, jooksiklasi, kiletiivalisi ja tirtslasi. Menüüd rikastasid konnad, sisalikud ja hiired. Teraviljadele andsid lisamaitset kibuvitsamarjad, sõstrad ja umbrohuseemned. Sügisel (1. septembrist 30. novembrini; 10 magu) väheneb loomsete osiste osakaal tunduvalt. Valdavaks saab teravili, põhiliselt nisu. On söödud ka pihlaka- ja leedrimarju ning mitmesuguseid puuvilju, samuti inimtoidu jäätmeid. Talvelgi (1. detsembrist 31. märtsini; 26 magu) on kalade, lindude ja pisiimetajate (hiired, karihiired) jäänuseid rohkesti. Üheteistkümnes maos leidunud suuremad luu- ja lihatükid näitavad raibetel või solgiaukudel toitumist
vesilahustuv luude normaalseks talitluseks. Sidekoe normaalse arengu ja haavade taimsetes materjalides. paranemise tagab C-vitamiin läbi koensüümse rolli, olles näiteks Kahvatud igemed mustsõstar proliini hüdroksülaasi ja lüsiini aminooksüdaasi koensüümiks ning Valusad liigesed kibuvitsamarjad viimaste tagabki kollageeni normaalse sünteesi. Haavade ja luumurdude aeglane paranemine paprika Askorbiinhape on vajalik ka mitmetes hüdroksüülimisprotsessides, Sinised laigud lehtkapsas nagu näiteks mediaatorite nagu serotoniin, adrenaliin, noradrenaliin Tõsise defitsiidi puhul skorbuut, tursed, katkised mädarõigas kuid ka karnitiini ja mitmete steroidide sünteesis
Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl.(7) 5 K vitamin Soodustab vere hüübimist, suurendab veresoonte vastupidavust, mõjub valuvaigistavalt, tugevdab lihaseid. Vitamiin K vaegus võib tekkida alkoholismi ja väga pikaaegse antibiootikumravi korral. Teda toodavad peensooles olevad bakterid, seetõttu ei etenda toit olulist osa vitamiini hulga reguleerimisel.
Kiudaineid peab saama vähemalt 12 grammi 1000 kcal energia kohta, mis teeb keskmiselt 20 kuni 35 grammi päevas. Kiudainete sisaldus 100 grammis toiduaines: Kiuda. Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Toiduaine ,g Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Kuivatatud kibuvitsamarjad 43 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Nisukliid, köömned 38 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8
Kiudaineid peab saama vähemalt 12 grammi 1000 kcal energia kohta, mis teeb keskmiselt 20 kuni 35 grammi päevas. Kiudainete sisaldus 100 grammis toiduaines: Kiuda. Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Toiduaine ,g Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Kuivatatud kibuvitsamarjad 43 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Nisukliid, köömned 38 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8
Kiudaineid peab saama vähemalt 12 grammi 1000 kcal energia kohta, mis teeb keskmiselt 20 kuni 35 grammi päevas. Kiudainete sisaldus 100 grammis toiduaines: Kiuda. Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Toiduaine ,g Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Kuivatatud kibuvitsamarjad 43 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Nisukliid, köömned 38 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8
Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Allikad Päevane vajadus • K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. • Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. • Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. Biofunktsioonid • Osaleb verehüübimisel • Osaleb luukoe moodustamisel, parandab liigeste tööd. • Neerude ja platsenta valkudes • Glükoosi ainevahetuse protsessis vajalik Vaegus Liig vere hüübimise higistamine, vahel palavik aeglustumine sinakad laigud kehal, kestvad verejooksud ninast Verevalumid E-vitamiin • Nimetused ja bioaktiivsed vormid
Kuid ka emotsioonid ei jää puutumata liigse pahuruse või erutuvuse, kõikuva enesetunde taga võib olla ka Cvitamiini puudus. Arvatakse, et ka vähiohtu aitab Cvitamiin vähendada. Cvitamiini nappus kipub kimbutama eriti kevadeti. Siis võivad hädast päästa lõunamaa viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Kuid head on ka kibuvits, paprika, aed ja puuviljad jm. Mida punasem vili, seda enam on temas C vitamiini! CVITAMIINI RIKKAD ON : · värsked kibuvitsamarjad, · punane paprika, 12 · mustsõstrad, · petersell, · mädarõigas, · kiivi, · jõhvikad, · till, · tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), · valge peakapsas, · melon, · tomat, · kartul, · kaalikas, · aedmaasikad. PÄEVAKOGUS: Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50
C-VITAMIINI TOIMET TSITRUSVILJALISED, KIBUVITS, TEELEHED, MUSTSSTAR, SALAT, KAALIKAS, KAPSAS, KARTUL JT. PUU-NING KGIVILJAD CASKORBIINHAPE OSALEB OKSDATS-REPUKTSIOONIOONI PROTSESSIDES, AKTIVISEERIB PROTEOLTILISI FERMENTE JA MAKSA ESTERAASI, OSALEB DESOKSIRIBONUKLEIINHAPPE SNTEESIS, SUUR IMMUNOLOOGILINE THTSUS TAIMSED TOIDUAINED (KAPSAS, SALAT, SPINAT, PETERSELL, TILLIPEALSED, SIBULAPEALSED, HAPUOBLIKAS, MALTS, NGES, KIBUVITSAMARJAD, METSAMAASIKAD, VABARNAD, KARUSMARJAD, SSTRAD, TSITRUSVILJALISED, KAALIKAD, NAERID, PORGANDID, SIBUL, KARTUL JNE. SKORBUUT, NRKUS, TVIME LANGUS, TUJUTUS, VSIMUS, VASTUPANUVIME VHENEMINE NAKKUSTELE, VEREVALUMID NAHA ALL, LIIGESTES JNE.DKALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSALIDES, VIS, PIIMAS, MUNADES, PRMIS, TEKIB ORGANISMIS ULTRAVIOLETTKIIRTE TOIMEL. LUUSTIKU DEFORMATSIOONIDETOKOFEROOL
Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl.(7) 12 Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid Rasvlahustuvad: Nimetus Vitamiini allikad A retinool maks, või, porgand D kaltsiferool kalarasv, munakollane, või, pärm
B8 Inosiit (müoinosiit) Neerud, süda, kartul, mais B10 Foolhape Maks, oad, rohelised taimeosas, neerud, liha B11 Folatsiin B12 Kobalamiinid Verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 Oroothape Loomsed produktid B15 Pangaamhape Loomsetes, taimsetes produktides (eriti seemnetes) BT Karnitiin Lihasaadused, pärm C Asborbiinhape Mustsõstrad, kibuvitsamarjad, jõhvikad, kapsas, paprika, pähklid, tsitruselised H Biotiin Maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu, sooled N Lipoehape Pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin Kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape Maks, piim, munad, pärm P Bioflavonoidid Värsksed puu- ja juurviljad Rasv-lahustuvad vitamiinid Retinool (vitamiin A) Retinool (I)
Organism kasutab C-vitamiini kollageeni moodustamisel. Selle piisav kogus tahab terve naha, luud, kõhred ja hambad. C-vitamiin osaleb ka kilpnäärme- ja suguhormoonide sünteesis ning soodustab rasvade omastamist [3, lk 47]. C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga [1, lk 73]. Allikateks on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl [LISA2]. Kui C-vitamiini on vähe, siis langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Võib tekkida ka aneemia ja skorbuut. 5.3. H-vitamiin Enne vitamiini H sisulist avastamist tõestati, et selle ühendi omastamist blokeerib toores munavalge
Et kätte saada kogu 6 grammi, tuleb süüa greibist ära ka segmentide seinad (nagu siis, kui me sööme apelsini). Lusikaga pooliku greibi seest söömisel jäävad seinad tihtipeale alles ning saadav kiudainete kogus on ainult 2 grammi. Greibimahl kiudaineid ei sisalda. Kiudaineid peab saama vähemalt 12 grammi 1000 kcal energia kohta, mis teeb keskmiselt 20 kuni 35 grammi päevas. Kiudainete sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine Kiuda., g Kuivatatud kibuvitsamarjad 43 Nisukliid, köömned 38 Täisterahommikuhelbed 30 Kookoshelbed 24 Kuivatatud uba 22 Kõrvitsaseemned 21 Kaerakliid 17 Passioon 16 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8
Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl. Vitamiin D. Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel
näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. ( http://www.toitumine.ee/k-vitamiin/ ) 9 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, mille ülesanded on: olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks; asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks;
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Raseduse ajal on oluline ka vitamiin C, mis aitab haiguste ja väsimuse vastu ja ainevahetushäirete puhul. See vitamiin tagab hammaste ja luustiku vastupidavuse, tugevdab immuunsüsteemi. Vitamiin C allikad: apelsinid, sidrunid, mandariinid, kibuvits, paprika, värsked kibuvitsamarjad ja astelpaju, punane paprika, mustsõstrad, kiivi, valge peakapsas, spargelkapsas ehk brokoli, lillkapsas, kaalikas. - Omega 3 (kui süüakse iga päev rasvast kala, siis ei pea aastaringselt tarbima). Võib ka, sel päeval jätta tarbimata, kui menüüs on mõni rasvane kala ( n. õhtusöögiks ahjulõhe NB! Ka imetamise ajal on omega 3 ning D vitamiin väga olulised. Omega 3 saab veel lisaks: kreeka pähklitest, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned.
arenguks,limaskestade normaalseks arenguks (siit tuleneb tema oluline kaitse infektsioonide vastu), antioksüdantseks regulatsiooniks, organismi viljastusvõime tagamiseks. Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. arimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Norm päevan annus 700-900 mcg. Homeöostaas - stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks. Näiteks: insuliin: toodetakse kõhunäärmes, vastutab glükoosi sisalduse reguleerimise eest veres 9. Metabolism ehk ainevahetus on termin, mida kasutatakse kõigi keemiliste
Folatsiin, foolhape, B10,B11 stimuleerib maos soolhappe tekkimist, koensüümina ensüümides; maksas, spinatis, sojaubades jne. Kobalamiin, B12 ainult loomses, võib organismis salvestuda pikemaks ajaks säilitades oma toime, kasvufaktor, kaitseb nahahaiguste eest; veisemaksas, kanamaksas, seamaksas jne. Askorbiinhape, C üldtugevdav, parandab haavu, soodustab rasva omastamist ja vereloomet jne; kibuvitsamarjad, mustsõstar, petersell jne. Makroelementide vajadus ja nende omastamist mõjutavad tegurid . Nad on organismis koondunud peamiselt kindlatesse kudedessa; põhiliseks organismi plastiliseks materjaliks, täidavad teatud üldfunktsioone. Kaltsium luude, hammaste koostiselement, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüsteemi funktsioneerimist, vere hüübimist, südame tööd jne. Vajadus sõltub east
isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus. 8. B6-vitamiin - veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üleerutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. 9. Pantoteenhape - köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juuste, habeme, vuntside hallinemine. 10. B12-vitamiin - maks, neerud, räimed. (0,002-0,004). 11. C-vitamiin - kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas, spinat, till. (60- 75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired - iiveldus. Söö hästi, siis tunned end hästi Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis
askorbaadiks. Normaalse ja tervisliku toitumise korral ei teki. Defitsiit tekib aga kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide tarbimisel. Mõõduka defitsiidi tunnused: · sinised laigud kehal; · kerge aneemia; · kahvatud igemed; · valusad liigesed; · haavade aeglane paranemine. · C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades. Põhilisteks allikateks on mustad sõstrad, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikas, magus pipar, petersell, till, valge peakapsas, aedmaasikad, apelsinimahl. Vitamiin D Allikad · päikesevalgus · vitaminiseeritud piimatooted · kalamaksaõli · kala - tursk, lest, sardiin, heeringas, lõhe · munad · või · piim · maks Seda on vaja:
· Avitaminoos skorbuut: lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised, põletikulised igemed, hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad, kergesti murduvad luud, kõhulahtisus, osteoporoos, tugev aneemia · Nõrk sidekude tingitud Hyp/Hyl tekke puudulikkusest ja protropokollageeni heeliksi ebastabiliseerumises anormaalne kollageen Allikad: · Mustsõstramarjad, kibuvitsamarjad, paprika, lehtkapsas, hapukirsid, mädarõigas, petersell jt Kasutamine: · Vit B1, B2, B3, B6, B10, B11, bioflavonoidid, E, Ca, Mg · Alkoholism, artriit, beriberi, gripp, kestev sügav oksüdatiivme stress, seljavalud, hammaste ja igemete haigused, ekseem, psoriaas, akne, lihaste düstroofia, tuberkuloos, bronhiit, reuma, stenokardia, tsüstiline fibroos, diabeet, ateroskleroos, kollatõbi, osteoporoos, prostatiit
Kuid ka emotsioonid ei jää puutumata - liigse pahuruse või erutuvuse, kõikuva enesetunde taga võib olla ka vitamiin C puudus. Arvatakse, et vitamiin C aitab vähendada ka vähiohtu. Vitamiin C nappus kipub kimbutama eriti kevadeti. Siis võivad hädast päästa lõunamaa viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Kuid head on ka kibuvits, paprika, aed- ja puuviljad jm. Mida punasem vili, seda enam on temas vitamiin C! Vitamiin C rikkad on: - värsked kibuvitsamarjad, - punane paprika, - mustsõstrad, - petersell, - mädarõigas, - kiivi, - jõhvikad, - till, - tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), - valge peakapsas, - melon, - tomat, - kartul, - kaalikas, - aedmaasikad. Päevase vajaliku koguse võib kätte saada: umbes klaasist apelsinimahlast, 60 g mustsõstardest, 125 g maasikatest, murakatest või lillkapsast, ca 200 g kaalika või
Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl. 12 1.4. Suhkur Tänapäeval seostatakse suhkrut eelkõige hambakaariesega. Suus elunevad bakterid kääritavad suhkrud happeks, mis kahjustab hamba emaili. Hammaste regulaarne puhastamine fluori sisaldava hambapastaga aitab vähendada suhkru kahjulikku mõju. Eriti kahjulik on
Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl. 1.4 Suhkur Tänapäeval seostatakse suhkrut eelkõige hambakaariesega. Suus elunevad bakterid kääritavad suhkrud happeks, mis kahjustab hamba emaili. Hammaste regulaarne puhastamine fluori sisaldava hambapastaga aitab vähendada suhkru kahjulikku mõju. Eriti kahjulik on magusa näksimine söögikordade vaheaegadel. Tahked
pane köögiviljad keema keevasse vette kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi väldi toidu mitmekordset soojendamist tähis nimi parimad allikad A retinool kala-, veise ja seamaks, või, muna, juustud β-karoteeni** allikad: peamiselt oranžid ja kollased, aga ka mõned rohelised puu marjad (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, p hurmaa), maguskartul D kaltsiferool kalad, muna (kollane), maks, rikastatud piim ja piimatooted E tokoferool õlid (nt päevalille, rapsi), seemned, pähklid, mandlid, leib, avokaado, paprika, m K füllokinoon taimset päritolu toidud (eriti rohelised köögiviljad) Vesilahustuvad vitamiinid
igemed. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K- vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. 9. Toitumise põhinõuded ja normid. Taimetoitlusega seotud probleemid. PRINTIMATA ARVUTIS OLEMAS 1. Toiduga saadav energiahulk peab katma ööpäevase energiakulu. Põhiainevahetus korrutada kehalise aktiivsuse konfitsendiga. 2. Toit peab olema tasakaalustatud toiduga peab saama kõike vajalikke toitaineid – valke (10-15), lipiide (25-30), süsivesikuid (55-60), vett, vitamiine ja mineraalaineid (igaühel
annaabi.ee 
