Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Voolu toime (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Voolu toime #1 Voolu toime #2 Voolu toime #3 Voolu toime #4 Voolu toime #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kenerk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6.4 Faasinurk ja faasinihe 74 6.5 Vektordiagramm 75 6.6 Siinussuuruste liitmine 77 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 78 6.8 Aktiivtakistusega vooluring 80 6.9 Induktiivtakistusega vooluring 82 6.10 Mahtuvusega vooluring 85 6.11 Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 87 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis 91 6.13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants 92 6

Mehhatroonika
thumbnail
8
docx

Füüsika ja elektrotehnika alused, eksamiküsimused

Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. 2. Elektromotoorjõud- on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. U, V 1V ­ pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. emj allikad: aku, generaator, foto- ja termoelement Mõõdetakse voltmeetriga 3

Füüsika ja elektrotehnika
thumbnail
8
docx

Kaitsevõtted elektriöögi eest

Rikkevoolu olemus. Isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, seetõttu tekib elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme

Elektriohutus ja seadusandlus
thumbnail
140
pptx

Elektriaparaadid

püsimagnet, elektromagnet või voolujuhi lähedal paikneva teise voolujuhi vool. Elektrodünaamilised jõud tekkivad ka vooluga juhtme ja ferromagnetilise materjali vahel. Elektriaparaadi üldteooria Kahe juhtme vahel tekkivad elektrodünaamilised jõud. Elektriaparaadi üldteooria Elektrodünaamilised jõud vahelduvvoolu korral Elektriaparaatide kontaktid Elektriaparaatide kontaktid Elektriliseks kontaktiks nimetatakse kahe või enama voolujuhi ühendamise konstruktiivset sõlme voolu juhtimiseks ühest voolujuhist teise. Elektrilise kontakti olemasolu nimetatakse kontakteerumiseks. Elektriaparaatide kontaktid Omavahelise liikumise järgi liigitatakse kontaktid: Jäigad kontaktid - üksteise suhtes liikumatud, näiteks lattide poltühendus, juhtmete ühendus aparaadi klemmidega. Kommutveerivad kontaktid - liikuvad kontaktid, mis töökäigus sulguvad või avanevad. Liugkontaktid - üks kontakt liigub teise suhtes, kuid elektriline ühendus ei katke.

Energia ja keskkond
thumbnail
29
pdf

Elektrivarustus ja elektripaigaldised EKSAMIKÜSIMUSED

Tuleb kuidagi I leida ainult alguses. 3. Mis on kontuurvoolude meetod alalisvooluahela lahendamisel? Tooge vabalt valitud näide, joonistage vähemalt kahe kontuuriga skeem, lisage sobivad arvväärtused ja näidake arvutuskäik? Selle meetodi puhul võetakse otsitavateks suurusteks kontuurvoolud, st tegelikke voolusid vooluringi harudes, mis on ühised kahele või enamale kontuurile, vaadeldakse kui vastavate kontuurvoolude algebralisi summasid (iga kontuuri jaoks tuleb postuleerida voolu ümberkäigu suund). Sel viisil on Kirchoffi I seadus automaatselt täidetud. Nüüd saame vooluringi kõikide sõltumatute kontuuride jaoks kirja panna Kirchoffi II seaduse. 4. Millised on Kirchhoffi voolu ja pingeseadus (ehk esimene ja teine seadus)? Kuidas neid rakendada? Tooge näide alalisvooluahela kohta? Milline on Ohm’i seadus alalisvooluahelas? Esitage arvutusnäide? Esimene Kirchhoffi seadus - Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude

Elektrivarustus ja elektripaigaldised
thumbnail
25
pdf

Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

lõbuaias) a1882 ­ Elektritooli konstrueerimine a1882 ­ Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 ­ Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs ­ tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused ­ sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid ­ tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine ­ hingamislihaste krambi tõttu

Füüsika
thumbnail
25
pdf

Riski- ja ohutusõpetus

lõbuaias) a1882 ­ Elektritooli konstrueerimine a1882 ­ Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 ­ Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs ­ tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused ­ sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid ­ tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine ­ hingamislihaste krambi tõttu

Elektroenergeetika
thumbnail
15
pdf

elektrotehnika-eksami-küs imused

Muutuva suuruse väärtust mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja tähistatakse väikese tähega: vool – i, pinge – u. Lühimat ajavahemiku, mille möödumisel vahelduva suuruse muutumine hakkab korduma nim. perioodiks ja tähistatakse T. Poole perioodi vältel kulgeb vool ühes suunas, teise poole vältel teises suunas. Perioodi pöördväärtust, s.o. perioodide arvu sekundis, nim. vahelduvvoolu sageduseks. mõõtühikuks: Hz Keskväärtus Ik saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Siinuselise voolu kesk- ja maksimaalväärtuste vahel kehtib seos Samasugune seos saadakse ka pingele. Siinuselise voolu keskväärtus terve perioodi kohta võrdub nulliga. Keskväärtustega arvutatakse vahelduvvoolu alaldamise korral.

Elektrotehnika ja elektroonika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun