Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kliima rekordid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tartu Katoliku Kool

Liisa Kivimaa
9.klass
2009

Eesti tavaline kliima

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Eesti asub läänemere rannikul. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Tänu golfi hoovusele on meil talved soojemad ja suved külmemad. Mere lähedus mõjutab samuti kevade ja sügise saabumist. Atlandi ookeani tõttu on meil veel tugevad tuuled, palju sademeid ja suuri temperatuurikõikumisi, eriti sügisel ja talvel. Tervikuna on Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal.


Eesti kliima rekordid


Tavaliselt -

  • Jaanuarikuu kesmine õhu temperatuur on –4 °C
  • Veebruarikuu keskmine õhutemperatuur on –5 °C
  • Juulikuu keskmine õhutemperatuur on 18 °C
  • Juulist septemberini keskmine õhutemperatuur on 15...18°C

Rekordid -
  • Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on mõõdetud 1992 Võrus milleks on 35,6 °C

  • Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 Jõgeval mõõdetud –43,5 °C

  • Madalaim aasta keskmine on registreeritud aastal 1942 milleks oli 1,6 °C

  • Kõrgeim aasta keskmine on mõõdetud Vilsandis, kus 1975, 1989 kui ka 2000.

aastal saadi selleks 8,3 °C

  • Kuu kõrgeim keskmine õhutemperatuur saadi kätte 2001. aasta juulis Võrus ja see oli 21,6 ºC
  • Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris Narvas, kui selleks leiti
18,0 ºC
  • Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm 1990. aastal Nääri külas
  • Kuus 351 mm 1987. Aastal Haanjas
  • Ööpäevas 148 mm 1972. aastal Metskülas
  • Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min
  • Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki.
  • Kõige kuivem aasta oli 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm
  • Kõige rohkem päikesepaistet on mõõdetud 1997. aastal Vilsandil, kui selle kestuseks aastas saadi 2338 tundi. (Vilsandit võibgi pidada kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis)
  • Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal Kuusikul, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi
  • Ruhnu saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s
  • Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s
  • Kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s
  • Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 0,97 meetrit märtsi teise dekaadi keskmisena Pagari külas

Maailma vaates on Eesti rekordid küll väga-väga väiksed.
Näiteks
  • Antarktises 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter – 89,20 C
  • Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 C.
  • Liibüas mõõdeti 58º C sooja.

Niimoodi annaks veel kaua edasi lugeda kliima rekordeid üle maailma, kuid mulle siiski meeldib Eesti kliima, sest minu arust on siin parajalt sooja ja parajalt külma. Nii lumi, kui päike on vajalikud.
Eesti kliima rekordid #1 Eesti kliima rekordid #2 Eesti kliima rekordid #3 Eesti kliima rekordid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa Kivimaa Õppematerjali autor
Referaat Eesti kliima kohta. Mis on olnud Eestis kõige kõrgem temeratuur jammilline kõige madalam ja palju muud kasuliku infot. sisaldab tiitel lehte ja sisu.

Sarnased õppematerjalid

Eesti Kliima
5
doc

Eesti Kliima

Eesti Kliima REFERAAT Tartu Katoliku Kool 9. klass TARTU 2009 ISELOOMUSTUS Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht ­ ümbritsevad Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast.Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiritletava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötmeline kliima, mis on tugevalt mõjutatud Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist. Eestist on päikesest natuke kaugemal kui

Geograafia
Eesti loodus ning kliima
1
docx

Eesti loodus ning kliima

Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus

Loodusõpetus
Loovtöö ilmavaatlus
13
doc

Loovtöö ilmavaatlus

Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest.

Loodusteadus
Eesti
2
docx

Eesti

Eesti Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22

Kirjandus
Kus ma tahaksin elada
5
rtf

Kus ma tahaksin elada?

Referaat , Kus ma tahaksin elada ? Selles referaadis , kirjutan ma sellest , miks tahan elada Parasvöötmes , täpsemalt Eestis . Mulle muidugi meeldiks elada ka mujal näitkes mõnel soojal maal , aga ikkagi kõige rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550­880 mm

Geograafia
EESTI
7
docx

EESTI

......................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike

Geograafia
Eesti kliima
2
doc

Eesti kliima

Eesti kliima Eesti asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas. Asend parasvöötme põhjapoolseimas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekuvööndis tingib Eestis muutliku ja järskude temperatuurikõikumistega niiske tuulise kliima. Seda põhjustab Atlandi ookeani Põhja-Atlandi hoovus, mille põhjaosas tekkivad aktiivsed madalrõhkonnad kannavad tugevate läänetuultega siia niiskeid sooja õhumasse, mis pehmendavad kliimast.. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4-6º C. Madalaim keskmine temperatuur on kõrgustikel, kõige soojem saarte läänerannikul. Kõige soojemad kuud aastas on mai-juuli, külmim aga veebruar. Teadaolevalt kõrgeim temperatuur 35,6º C mõõdeti 11. augustil 1992 Võrus, madalaim ­ 43,5º C 17

Geograafia
Kliimarekordid
5
doc

Kliimarekordid

Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (2)

vinnipunn profiilipilt
Silver-Johannes Ilumäe: Väga kasulik, aitäh !
22:04 30-10-2012
Keivin profiilipilt
Keivin K: väga hea
12:02 25-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun