Põlevkivi (0)

Sissejuhatus
Esimesed teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe J.A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jõhvi läheduses leidub kivimeid, mida võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud.
Ajalugu
140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem juba Venemaa võimude ülesandel süstemaatiliselt. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kaevandamine algas 1916 a. tingituna esimese maailmasõja aegsest kütusekriisist. Esimesed katsed põlevkivist õli toota tehti 1916. aastal, mil Järve küla lähedale rajati esimene katsekarjäär ja 22 vagunit põlevkivi saadeti Petrogradi tööstuslikuks katsetamiseks. Esimesena 1919. aastal, alustas tegevust Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel, 1922. aastal aktsiaselts "Kiviõli". Teise maailmasõjani tegelesid Eestis põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega nii riiklikul kui ka erakapitalil põhinevad ettevõtted. 1940. aastaks oli neid kokku 6 ja kaevandamise maht ulatus 1,8 miljoni tonnini aastas. Pärast teise maailmasõja lõppu asus NSVL forsseerima põlevkivitööstust Eestis. 1945. a. asutati ainult põlevkivi kaevandamisega tegelev suurettevõte Eesti Põlevkivi, mis ehitas järgnevatel aastakümnetel rea uusi, eelnevaist märksa suuremaid kaevandusi ja karjääre ning 1965.aastaks ühendas ka kõik vanemad kaevandused. Põlevkivist sai põhiliselt energeetiline kütus elektrijaamadele. 1980.a. kaevandati üle 31 miljoni tonni põlevkivi. Aatomienergia areng 1980. aastatel ja Vene energiaturu äralangemine 1990. aastatel viisid järk-järgulisele kaevandamise mahu vähenemisele ligi 3 korda.
Mis on põlevkivi
Maavarade kaevandamisega kaasnevad paratamatult muutused keskkonnas - maapõues tekivad tühikud, alandatakse põhjaveetaset, jõgedesse pumbatakse kaevandusvett, kaevanduste lähedal kerkivad aherainemäed, karjäärialadel tekib uus maastik . Kõige sellega tuleb leppida, kui me tahame kasutada elektrienergiat, mis on toodetud meie omal maal.
Eesti Põlevkivi ettevõtetes püütakse põlevkivi tootmisel igati leevendada keskkonnale tekitatavat kahju. Täna valitakse allmaakaevandamisel tervikute suurus selline, et ei kaasneks maapinna langatusi, karjäärides istutatakse kaevandatud aladele uus mets, paljudesse küladesse on rajatud ühisveevarustus. Keskkonnaseire käigus kontrollitakse regulaarselt heitvee koostist ja mõõdetakse põhjaveetaset. Mitmed aherainepuistangud on kujundatud suusamägedeks, Kukruse "mäele" on rajatud vaateplats. Mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud on võimaldanud "põlevkivivaldadel" renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandade teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid, mis kõik on kasuks omavalitsuste infrastruktuuri arendamisel. Ka teadustööde tegemisel on õla alla pannud Eesti Põlevkivi - toetatud on vee-, metsa- ja põllumaa uuringuid ning linnuvaatlusi.
Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist.
Pealmaakaevandamine
Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:

• odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega
  
• võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus
  
• minimaalsed põlevkivikaod
  
• ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes.
  

Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 meetri sügavuselt.
Kaevandusväli
Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks.
Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus. Kaevandamine toimub pärisuunaliselt šahtiõue poolt välja piiride suunas. Kaevandatud alasse jäävate vajalike strekkide püsivus tagatakse kaitsetervikutega.
Ettevalmistustööd
Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse töörinde loomiseks, tuulutamiseks, inimeste liikumiseks, veoseadmete ja vajalike kommunikatsioonide paigutamiseks. Põlevkivikaevanduses seisnevad ettevalmistustööd peamiselt põlevkivikihindisse pea- ja paneelstrekkide (konveier-, rööbas-, tuulutusstrekk) ning kogumis- ja külgstrekkide läbindamises. Läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Läbindamise ajal või järel soonitakse streki põhja küljele asetatud soonuriga drenaažisoon, tuulutusstrekki rajatakse aga veekõrvalduskraav. Strekkide eelneva läbindamisega tagatakse massiivi mitmeaastane kuivendamine enne koristustööde alustamist. Läbindustöödelt saadav põlevkivitoodang moodustab umbes 13% kaevanduse kogutoodangust, kuid on reeglina kallim koristusete toodangust. Lõhkeaukude käsitsi puurimine on asendumas puurvankrite kasutamisega. Lõhkamiseks kasutatakse emulsioonlõhkeaine 38 mm läbimõõduga padruneid. Vahetuse kestel tehakse üks või mitu läbindustsüklit, edasinihe lõhkamisel on ligi 2 m. Niššide rajamine kaeveõõne külgedele on vajalik seadmete paigutamise seisukohalt ja ristuvate kaeveõõnte läbindamise alustamisel kasutatakse nišše suudmetena.
Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutusšurfide kaudu maapinnale. Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata.
Raudtee transport
97% kogu põlevkivi toodangust transporditakse tarbijateni raudteetranspordiga, ülejäänu veavad tarbijad ära autodega. Eesti Põlevkivi tähtsaim infrastruktuuriettevõte on AS Põlevkivi Raudtee teedevõrgu pikkusega üle 200 km, oma veduri- ja vagunipargiga ning remondibaasidega. Oma teedevõrgu ja veduritega tagab Põlevkivi Raudtee ka paljude ümbruskonna suurettevõtetele raudteeühenduse Eesti Raudtee liiniga . Põlevkivi Raudtee teedevõrk jaguneb käesoleval ajal läänest itta kolmeks piirkonnaks , mis on omavahel ühendatud Eesti Raudtee Tapa -Narva raudteeliini kaudu. Seetõttu toimub põlevkivi vedu kombineeritult Eesti raudteega.
Eesti põlevkivi ehk Kukersiit