50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merili M
Õppematerjali autor
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutami
Erosiooni ja deflatsiooni tõkestajana ning õhu puhastajana on metsad olulised ka keskkonnakaitseliselt. (Wikipedia, Mets, 2015). Metsamajanduse üks suurimatest probleemidest on metsaraie. Ulatuslik metsaraie muudab piirkonna kliimat, kus metsareie toimub ja soodustab selle kõrbestumist. Teatud määral on metsaraie vajalik, kuna puud haigestuvad aga sellega ei tohiks liiale, minna, kuna mets pakub elukeskkonda paljudele loomadele. 4. Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kätte toimetamisega. Energiaressursside kasutamisega seotud poliitilised probleemid: Kõige suuremaks probleemiks võib osutada see, et mõni riik tarnib energiat oma naaberriiki ja naaberriik muutub sellest tarnimisest sõltuvaks. Seda võib ära kasutada tarnijariik, kui ta tahab, et naaberriik tema nõudmistega kaasa läheks, kui nad ei lähe kaasa, siis saab
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem on isereguleeruv j
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse t
vigastada puid ja põõsaid; häirida kohalike elanike kodurahu; kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil; kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike; kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud; saastada loodust. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid on: välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud; põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus;
2.6. Keskkonnakaitse etapp 1972 Toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Eesti looduskaitse tase tõuseb, tunnustatakse rahvusvahelisi põhimõtteid, ühinetakse tähtsamate lk konventsioonidega. Olmub palju uusi ühiskondlike lk organisatsioone. Looduskaitsjad moodustavad mitmeid uusi suuri kaitsealasid. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed 3.1 Rahvastikuprobleemid · 10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit, praeguste andmete kohaselt 7miljardit. · Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Hiinas on ülemäärase kasvu vähendamiseks mõeldud välja ühelapsepoliitika. · Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde- Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamis
Eesti keskkonnaseisund Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid