Kas Eesti Vabariik on jätkusuutlik? - Ühiskonna arutlus (0)

ARUTLUS
Kas Eesti Vabariik on jätkusuutlik?
Mis on jätkusuutlikkus või jätkusuutlik areng? See on niisugune arengutase, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil, milleks on Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ning heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Ükskõik millise sihtasutuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele.
Teatud ajaperioodil võib olla mõne eesmärgi poole liikumine rohkem võimendatud, näiteks 1990. aastatel domineeris Eesti ühiskonnas heaolu- ja majanduskasvu temaatika . Ajutiselt kõrvale jäänud eesmärkidele tuleb aga järgmisel ajaperioodil suuremat tähelepanu panna. On tähtis, et süsteem säilitaks oma tervislikkuse vaatamata sellele, et eesmärgid tunduvad olevat omavahel mõnigas vastuolus, tuues näiteks, kiire heaolu suurenemine ei pruugi olla parim kaitse eesti kultuuriruumile.
Mõnikümmend aastat tagasi peeti jätkusuutlikust arengust rääkides silmas enamjaolt ühiskonna ja looduse kooskõla. Ökoloogiline tasakaal pole oma tähtsust kaotanud tänapäevalgi, kuigi selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enese jätkusuutlikkuse üle. Enam ei vaielda , kas valida majanduskasv või keskkonnahoid , selle asemel üritatakse neid kahte kokku kombineerida. Arutelu keskpunkti on tõusnud inimene koos oma arengu- ja elukeskkonnaga.
Jätkusuutlik valitsemine on suurelt seotud võimu kasutamisega. Võimu all mõeldakse võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võimulolijad ei saa valitsetavate arvamust siiski täielikult ignoreerida, sest terrori abil on tänapäevamaailmas üha keerulisem võimul püsida. Siit järeldades peab võim korraldama valitsemist sedamoodi, et rahvas võimu tunnustaks ning võimuga kaasatulevaid reegleid ja seadusi jälgiks. Teistmoodi öeldes peab võim olema õiguspärane. Rahvas peab võimu seaduspäraseks siis, kui võimulolijad tunnustavad samu väärtusi, mida rahvas.
Populaarse arvamise kohaselt on majanduse areng ja selle ehitatud heaolukasv kõige effektiivsem siis, kui riik ei sekku turumajandusse. Taolisi ideid edendasid juba 19. sajandi poliitökonomistid. Majandusse mittesekkuva riigi edulisuse näitena tuuakse ka Kagu- Aasia riikide 20. sajandi teise poole majandusedu. Tõepoolest, liigne bürokraatia takistab ettevõttlust ning vähendab välisinvesteeringuid. Mõningad vabaturumajandust toetavad organisatsioonid, nagu näiteks Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond rõhutavad, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem , vaid investeering .
Minu kokkuvõtlik arvamus on see, et tõepoolest on Eesti Vabariik jätkusuutlik, sest meil on kõik vajalik nö enam-vähem olemas, et olla selline riik. Elu läheb siin Eestis ikka järjest paremaks, mitte halvemaks. Heaolu saab halvemaks minna ainult väga väärade poliitiliste otsuste või siis mõne kriisi või sõja puhul.