" Katapult " Kätrin Türin & Carolina Tali Häädemeeste Keskkool 2012 Sisukord * Katapult & tema ajalugu *Katapultide kasutus * Katapuldi ehitamine * Elastsusjõud & Hooke seadus * Erinevad katapuldid * Pildid Katapult & tema ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Katapult Katapult ehk heitemasin oli antiik- ja keskajal kasutatud piiramismasin, millega purustati kindlustusrajatisi ja heideti piiratavate kahjustamiseks kive, mädanevaid laibaosi, aga ka anumatesse suletud tuld, mesilassülemeid, mürgiseid madusid ja lülijalgseid. Et katapult oleks võimsam ehitati see suuremaks ja määrati statiivile (aparaadi vm kolmene jalaosa). Katapuldi leiutajat pole veel määratud, kuid ajaloolane Diodorus Siculus kirjeldas ajalooliselt kreeklaste katapulti 399. eKr. Originaal katapulte on kaks - üks on kahekordne noole heitja ja teine kivide heitja. Aastal 1779 kasutati viimast korda sõjas keskaegset katapulti. Kõige tuntumat roomlaste katapulti nimetati onageriks. See sõna tähendab metseeslit ja vihjab katapuldi võimsale ,,kabjahoobile" laskmise ajal. Aastal 69, kui roomlased
hiljem. Selle väljailmumisel tõrjus ta teised ründerelvad võrdlemisi kiiresti välja. Kõige efektiivsem on kasutada kaevukoogu põhimõtet: ühte kangi otsa pandi moon ja teise otsa ballast, mida toetas keskelt liigend. Samuti kuuluvad siia alla oma tehnoloogilise sarnasuse tõttu ka nn. tõmbemasinad, kus raskuse asemel on kinnitatud nöörid ja vajaminev arv mehi lihtsalt tõmbab järsult nööridest. 5. Erinevaid jõuallikaid kasutava nn katapuldi ajaloolise tõepära küsimus? Erinevaid jõuallikaid, nagu on Eesti seni kõige enam kasutatud heitemasina joonisel, kasutava katapuldi ajalooline olemasolu ja tõepära on ülimalt kaheldav. Seda tänu paljudele tehnilistele puudustele: 1. kuna on mitu jõuallikat, peaks masinal olema väga tugev vints (et pingutada köite keerdpinget ja vibukaari) 2. raam ja põrketoendiks olev pruss, mille külge
kruvipumba. Tema peamiseks teeneks ühiskonnale oli uue teadus mehhaanika rajamine, mis tõusis ülitähtsaks teguriks materiaalse tootmise arendamisel uusajal. Umbes samal ajal Aleksandrias sündis uus omanäoline tehnikaharu-pneumentika. Seda hakkas uurima Ktesibios(-3.saj.). Tema silmapaistvamaks leiutiseks on ka tuletõrjeprits. Ktesibiost huvitas ka sõjatehnika, tema antud on heitemasinate halkotoni ja aerontoni idée. Esimeses toimus vibu paigutamine pronksvedru abil, teises pani katapuldi hoovad liikuma sururõhk. Jõumasinate teke antiikajal oli vägagi tähtsateks leiutiteks. Vertikaalne veetõsteratas niisutuse tarbeks võeti kasutusele -600. a paiku. Käitati algul inimjõu abil, hiljem -200 a. hakkas seda ringi ajama härg. Loom käis ümber vertikaalse võlli, hammasülekanne pani pöörelema tõsteratta rõhutelje. See oli esimene kord, kus hammasülekannet kasutati jõu edastamiseks.Vesiratta leiutamine oli isegi pöördelisem. Selle tegid -1.saj. algul Rooma
Ka seekord tekkisid kõrvetusjäljed väikeste leekidega. Et puit põlema läheks, peab ta jõudma süttimistemperatuurini, mis on 300 °C lähedal. Kui saade jaanuaris 2006 eetrisse läks, väideti, et müüt on murtud/kukkus läbi, kuna süttimiseks oli vaja pikemat aega ja ideaalseid ilmastikutingimusi. ,,Müüdimurdjad" tõid välja ka selle, et tavarelvastusega, näiteks põlevate noolte või poltidega ründamine katapuldi abiga oleks olnud palju kergem viis lähemaid laevu põlema süüdata. Kokkuvõtteks tuli välja, et peeglite tõenäolisem efekt seisnes laevameeskonna pimestamises või tähelepanu kõrvale juhtimises. Teised leiutised ja avastused Kuigi Archimedes ei leiutanud kangi, andis ta oma töös olevale printsiibile selgituse. Pappuse järgi pani Archimedese töö kangide kallal teda nentima: ,,Andke mulle koht, mille peal seista, ja ma liigutan Maakera.".
teekonna järel. Trossid on ühendatud teki alla jäävate ülivõimsate hüdrauliliste amortisaatoritega. Rohelised (ja mitte ainult rohelised...) mehikesed Lennukikandja ühes servas kõrgub komandotorn, mille ülemisel, seitsmendal korrusel paikneb tehnika viimase sõna kohaselt sisustatud koordineerimiskeskus. Tekil tegutsevaid meeskonnaliikmeid eristatakse vesti värvuse järgi: ohvitserid, lendurid ja mehhaanikud on kõik tibukollased, kütusetarnijad kojameheoranzid, katapuldi ja pidurdussüsteemide mehed marslaserohelised, traktoristid taevassinised, lennukite fikseerijadvastuvõtjad sokolaadpruunid ja turvajad erepunased. See on siis tehnika viimane sõna lennukikandjate osas. Kas see ka viimaseks jääb, on muidugi enam kui küsitav, sest (ja paraku) terves maailmas kehtib seniajani toosama tarkus: si vis pacem...
kinnitatud ka väike ling, kuhu kivi asetati. Katapulte kasutati kuni 15. sajandini, mil algas suurtükkide võidukäik. Sõltuvalt masina suurusest heideti sellega kuni 25 kg kive max kuni 150 meetri kaugusele. Puuduvad otsesed allikad väitmaks, et Eesti aladel oleks muistse vabadusvõitluse käigus väändejõul töötavaid katapulte kasutatud, kuna põhjamaine kliima ei soosivat köite kasutamist. Varbola linnusele rajasid Varbola Vahvad Vennad katapuldi augustis 2003. Ilmavõstlused kiviheitmises 11. augustil 2001 toimusid Varbola linnuses rahvusvahelise puusümpoosiumi Varbola Puu raames I ilmavõistlused kiviheitmises. Eesti ainulaadne võistlus viidi läbi 13. sajandi mudelite eeskujul rajatud Varbola kiviheitemasinal. Võistluses osalesid Muinas-Eesti Võitlusselts Reas (Rävala), Rotelevik hird (Ridala) ja Varbola Vahvad Vennad (Harjumaa). Viskevoorude vahel
· idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu; · juhtivaks keeleks sai kreeka keel; · pealinn alguses Babülon; · oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria, millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion (muusade tempel). Teadlased: · Eukelides matemaatik, tema raamat ,,Elemendid" kasutati õppevahendina kuni 19 saj. · Archimedes tegeles matemaatikaga, füüsikaga, täiustas sõjatehnikat, leiutas kiviheitemasina ehk katapuldi. Archimedes kruvi hakati kasutama kaevanduses vee välja kaevamisega. ,,Heureka!" · Ptolemaios astronoom, geograaf. Koostas 1. maailmakaardi. See ei ole väga täpne, praegu alles. Väitis, et Päike ja Kuu tiirlevad ümber Maa. · Aristarchos heliotsentriline maailmapilt: Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese. Teater kaotas senise tähtsuse, kuna põhiteema linnriikide poliitika lahkamine kadus
Millised olid Rooma taktika eelised? Roomlaste lahingukord nägi ette süstemaatiliste torgete rakendamist, vastupidiselt barbarite harjumusele metsikult relvaga ringi vehkida. Vastastele läheneti kindlal sammul kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega ning seejärel tormati vastastele karjudes peale. Rooma sõjavägi oli palju suurem Kreeka omast. rooma sõjaväes kasutati hulgaliselt tehnikat katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad. 3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused? lääneprovints-nõrgem arengutase, suuremad linnad tekkisid Rooma riigi ajal, peamine keel:ladina,suurem romaniseerumine,Vahemerest eemal väikesed linnad ja põllumaj.,orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud
Millised olid Rooma taktika eelised? Roomlaste lahingukord nägi ette süstemaatiliste torgete rakendamist, vastupidiselt barbarite harjumusele metsikult relvaga ringi vehkida. Vastastele läheneti kindlal sammul kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega ning seejärel tormati vastastele karjudes peale. Rooma sõjavägi oli palju suurem Kreeka omast. rooma sõjaväes kasutati hulgaliselt tehnikat katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad. 3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused? lääneprovints-nõrgem arengutase, suuremad linnad tekkisid Rooma riigi ajal, peamine keel:ladina,suurem romaniseerumine,Vahemerest eemal väikesed linnad ja põllumaj.,orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud
1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi osati suruõhku kasutada oma huvides. Esimene kindlalt teadaolev suruõhu töövahendina kasutuselevõtja oli kreeklane KTESIBIOS. Enam kui 2000 aastat tagasi ehitas ta suruõhuga töötava katapuldi. Esimesed raamatud, kus suruõhku käsitletakse kui energiakandjat, on pärit 1. aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses alles 50
1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi osati suruõhku kasutada oma huvides. Esimene kindlalt teadaolev suruõhu töövahendina kasutuselevõtja oli kreeklane KTESIBIOS. Enam kui 2000 aastat tagasi ehitas ta suruõhuga töötava katapuldi. Esimesed raamatud, kus suruõhku käsitletakse kui energiakandjat, on pärit 1. aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses alles 50
annaabi.ee 
