materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk-Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne.
ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk- Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne. [1] [2]
ette anda nii käsitsi kui ka automatiseeritult. TIG-keevitus kasutatakse eelkõige väga kõrgetele nõudmistele vastavate õmbluste saamiseks - näiteks torutöödel, toiduainetööstuses, surveseadmetes ja energia-sektoris. Samuti kasutatakse laialt tig-keevitust ka juureõmbluste keevitamisel enne õmbluse pealmiste kihtide keevitust, mis võib toimuda mõne muu keevitusviisiga. TIG-keevitusseadmed,põhinevad eranditult kõik invertertehnoloogial, mis teevad nad väikesteks ja kergeteks. Kõikide tig-seadmetega saab keevitada ka elektroodiga (MMA). Seadmed jagunevad alalisvooluseadmeteks (DC) ja alalis/vahelduvvooluseadmeteks (AC/DC). Neist viimastega saab tig-meetodil keevitada ka alumiiniumisulameid, sest see on ainuke materjaligrupp, mis vajab tig-keevitusel vahelduvvoolu (AC). Plasmakeevitus. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: · Keevitamine plasmajoaga. · Keevitamine plasmakaarega.
Ta on ligi 5 korda terasest tugevam. Kevlar on kollaka värvusega ning raskesti lõigatav. Kevlar töötati välja Ameerika ettevõttes Dupoint 1965. aastal. 1970-ndate alguses alustati aga selle kaubanduslikku tootmist. Kasutudalad Algupäraselt töötati seda materjali välja autokummide tugevdamiseks, kuid sellel otsatarbel kasutatakse seda ka praegu. Lisaks sellele kasutatakse kevlarit tugevdava kiudainena kombineeritud materjalides, mis muutuvad kevlari kasutamise tulemusena kergeteks ja vastupidavateks. Samuti kasutatakse seda materjali sokkide tootmisel, mis muudab sokid vastupidavamaks ja tugevamaks. Kevlarit kasutatakse vask ja kiud-optiliste kaablite tugevdamiseks(niit kogu kaabli pikkuses, mis takistab kaabli rebenemise ja välja venimise), akkustiliste kõlarite difuusorites ja proteeside tootmisel. Kasutamine kuulindlates vestides Kevlari mehhaanilisd omadused võimaldavad selle kasutamist kuulikindlate vestide valmistamisel
benso(a)püreeni, sest on leitud, et see ühend on kantserogeen, seda leidub paljudes toiduainetes ja see on lihtsalt analüüsitav. II. Kasutusalad PAH-e kasutatakse värvide, plastiku valmistamisel, orgaanilistes pooljuhtides, insektsiidi ja fungitsiidina, lõhkeainete valmistamisel. III. Üldised omadused PAH-id jaotatakse nendes sisalduvate aromaatsete tsüklite arvu järgi kaheks rühmaks: kuni nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks antratseen) ning rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e “rasketeks” (näiteks benso(a)püreen). “Rasked” PAH-id on enamasti stabiilsemad kui “kerged” PAH-id. PAH-id erinevad füüsikalis-keemiliste omaduste poolest ja mõjuvad elusorganismidele mitut moodi. Reeglina PAH-ide keemilised ja füüsikalised omadused sõltuvad tugevasti molekulmassist: molekulmassi
komplektis oleva varuvintraua vastu. Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) või pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). Lahinguline (praktiline) laskekiirus on 100300, tehniline (maksimaalne) 5003000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800 1500 meetrit. Kuulipilduja tööpõhimõtet on rakendatud ka püstolkuulipildujas. 2.3.Liigitamine: Kuulipildujaid liigitatakse: · kergeteks automaadipadrunil, · keskmisteks vintpüssipadrunil, · rasketeks (suurekaliibrilisteks) tavaliselt kaliibriga 12,7 või 14,5 mm, statiivil või lafetil 2.4.Kasutamine: .Kuulipildujat teenindab tavaliselt kas üksiksõdur, kuulipildujalahingupaar või kuulipildujagrupp. Kuulipilduja kuulub tavaliselt iga jalaväejao relvastusse. 5 2.5.Ajalugu:
töötamiseks. Selleks, et vältida õnnetuse kordumist, oleks vajalik väljaõppe andmine, täiendavate ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine. Lisaküsimused 1. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetused liigitatakse kergeteks, rasketeks ja surmaga lõppevateks. 2. Aastal 2012 registreeriti 4148 tööõnnetust, millest 14 lõppes töötaja surmaga. 3. Tööandja huvides tegutsemise ajaks loetakse aega, mil töötaja: · teeb tööd mis ei tulene töötaja tavapärase töö iseloomust või töö üldisest käigust ja mille tegemiseks ei ole tööandja luba (ka vaikimisi nõusolekut), kui see tegevus on suunatud tööandjale kasuliku tulemuse saavutamiseks, sealhulgas:
KÕVADUS-metallid on erineva kõvadusega. Kõige kõvem on kroom, millega võib lõigata isegi klaasi. Ka volfram ja mangaan on kõvad metallid. Leelismetallid K ja Na on nii pehmed, et neid saab lõigata noaga. TIHEDUS enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle (Li,Na,K). Tiheduse järgi jaotatakse metallid kergeteks ja rasketeks. SULAMISTEMPERATUUR-väga erinevad. Tavatingimustes on tahked. ERAND: Hg-vedelik. KEEMILISED OMADUSED Seotud väliskihi elektronide loovutamisega. *mida kergemini aatom elektrone loovutab, seda aktiivsem ta on. *metallid on keemilistes reaktsioonides redutseerijad, mis ise oksüdeeruvad.
Tabelis: Plaatina füüsikalised omadused ning levimus protsentides. [4] Plaatinametallid 4 Plaatinametallid on plaatinale keemilistelt omadustelt sarnased metallid. Need on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kergeteks plaatinametallideks loetakse Ruteeniumi (Ru), roodiumi (Rh) ja pallaadiumi (Pd). Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega. [5] Tavaliselt puudub metallidel igasugune lõhn. Osmium on selle väite puhul erandiks. Osmiumil on nõrk kloori ja küüslaugu lõhn
Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus, veehoidvus ning kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust.
kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab
Ahmatova luulepildid mõjuvad nagu novellid, neis on psühholoogilist pinget, detaile, dialoogi. Samas on selline luule ka külm ja vaoshoitud. Ahmatova luule pälvis suurt tähelepanu ja isegi hiljem ärritas see Stalinit. Tema värsside sisust väljarebitud sõnu kasutati koguni süüdistuses luuletaja vastu siis polnud enam tähtsust, mida nad tegelikult tähendasid. Laul viimasest kohtumisest Ah kui armetult külmetas rind, aga sammud jäid kergeteks. Taskust tõmbasin pahema kinda ja paremasse see läks. Trepiastmeid näis vähemalt tosin, kuid ma teadsin neid on vaid kolm! "Sure minuga!" sügisesosin vahtrais vannutas. "Heitlik, julm, reetlik, muutlik on sattunud mulle saatus neetud ta viimne kui loos!" Ma vaatasin: "Kallis, ka mulle, ka mulle! Jah, sureme koos!" Viimne kohtumine see oli. Majas aknad pimedad kõik. Üksi magamistoas põles tuli tuhmkollane ükskõikne laik. 1911 Tõlkis Doris Kareva Kokkuvõtteks:
ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes).
Materjali absoluutne tihedus peab olema suurem, kui selle materjali tihedus pooridega, mis minul ka kajastus. Kui absoluutne tihedus on tunduvalt suurem keha tihedusest pooridega, siis on keha poorne ning veeskaalumiseks tuleb poorid katta. Nagu tuli välja, silikaattellisel ja keraamilisel tellisel on poorsus suur ning absoluutne tihedus ja tihedus, kus on sisse arvestatud poorid, on ka suurema vahega. 7. Kordamisküsimused 7.1 Ehitusmaterjalid jaotatakse tiheduse järgi rasketeks ja kergeteks materjalideks. Tihedus iseloomustab materjali kõige paremini. Materjali tugevus, soojusjuhtivus, poorsus, konstruktsiooni mass on oluliselt seotud materjali tihedusega. Poorsus iseloomustab materjali, kas vettpidavaks või vettivaks. Suure poorsusega materjali pääseb vedelik läbi pooride sisse, seega on materjal vettiv. Absoluutne tihedus annab ülevaate molekulide paiknemise tihedusest. 7.2 Tihedusest sõltub materjali mass ja enamasti poorsus
inimtegevust nende karjatamisel 5) Metsamajandus, sealhulgas lageraie, harvendusraie, valikuline raie 6) Mootorsaani ja Husky safarid ning teekonnad, mille puhvrer on 4m ja 400m 7) Matka- ja suusarajad, mille puhvriks on 4m 8) Ajaloolised paigad 9) Paisjärved Nimetatud maakasutuse kategooriad on jagatud vastavalt nende poolt osutatavale mõjule ÖTdele rasketeks (2,3,5,9) ning kergeteks (1, 4, 6, 7, 8). Mõju erinevatele maakasutusvormidele hinnati kahel viisil. Esiteks hinnati iga maakasutuse katergooriat iga ÖT kategooriaga, kasutades selleks viieastmelist skaalat -2st( kõrgelt negatiivne mõju, näiteks protsessi vähendav toime) kuni +2ni (kõrgelt positiivne, näiteks protsessi esilekutsuv toime). Teiseks loodi maakasutuse interaktiivsete mõjude maatriks, kasutades sama skaalat. Lisaks hinnati mõju erinevatele ÖTdele ja muudele maakasutuse kategooriatele.
Tsintsilja peaks saama iga päev vähemalt 15-20 min supelda liivas (spetsiaalliiv!). Optimaalne ruumi temperatuur on tõuloomadele 17,7 C ja noorloomadele 15 C ning õhu niiskusesisaldus 40%. (chinchilla.ee) Küülik. Küülikud jaotatakse bioloogiliste iseärasuste järgi karusnaha- ja villaküülikuteks, karvkatte iseloomu järgi normaal-, lühi- ja pikakarvalisteks küülikuteks ning kehamassi järgi rasketeks, keskmisteks ja kergeteks küülikuteks. Küülik sööb peamiselt haljassööta, juurvilja, kartulit, silo, heina, teravilja, segajõusööta ja mineraalsööta, vähesel määral ka toidujäätmeid ja loomset sööta. Küülik poegib 2-3 korda aastas, intensiivsel pidamisel saadakse aastas 7-10 pesakonda. Tegevusvõimalused Karusloomakasvatusega tegelemine annab talunikule piisavalt täiendavat sissetulekut. Soodsa turuseisu korral on võimalik ühe aasta tuluga saada tasa kõik tehtud kulutused ja koguda
Harilik betoon meenutab struktuurilt konglomeraati või bretsat, kus täitematerjali terad on ümbritsetud sideainetaignaga ja selle kivistumisel tugevasti kokku liitunud. Peene täitematerjali tühikud on täidetud kivistunud sideainega, jämetäitematerjali tühikud aga mördiga. [1, p. 205] Mahumassi järgi liigitatakse betoonid [1, p. 206]: Ülirasketeks, mahumassiga üle 2500 kg/m3 Rasketeks, mahumassiga 1800-2500 kg/m3 Kergeteks, mahumassiga 500-1800 kg/m3 Ülikergeteks, mahumassiga alla 500 kg/m3 Ülirasket betooni, mis valmistatakse eriti raske täitematerjaliga, kasutatakse suhteliselt vähe- enamasti kaitseks kahjuliku kiirguse vastu aatomielektrijaamades, reaktorites, kosmodroomidel jne [1, p. 206] 3 Raskebetooni valmistatakse eeskätt tsementsideainel harilike täitematerjalidega ja kasutatakse
koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes).
Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks ( üle 1500 kg/m³ ) ja kergeteks ( alla 1500 kg/m³ ). kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värseket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mördi tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutatavust). Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi ( cm - tes) Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist:
10. Liikurteehöövel (greider): otstarve, kirjeldage konstruktsiooni, tunnusparameetreid, kirjeldage kuidas on võimalik liigutada ruumis tema põhilist tööorganit. Otstarve: profileerimistööd, kuid ka teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatel, platside ja väljakute planeerimiseks Parameetrid: võimsus, hõlmaa suurus, hõlma süvistus, mass, lõikenurk, külgnihe, sillad, kiirus Kontstruktsioon: Liigitatakse kergeteks, keskmisteks, rasketeks ja eriti rasketeks. Kergetel ja keskmistel autogreideritel on rattavalem enamasti 1x2x3 mis tagab hea tasandamisomaduse, püsiva haardejõu ning küllaldase püsivuse. Raskete rattavalem on 1x3x3 ja 3x3x3, sellisel masinal on head veoomadused, läbivus ja manööverdusvõime. Vedavaid rattaid käitab tavaliselt masina peajõumasin, enamasti sisepõlemismootor. Jõuülekanne koosneb mitmeastmelisest käigukastist, jaotuskastist ja mitmest reduktorist
Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. 9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes).
Toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd näiteks laudade katmine, nõude pesemine, ruumide koristamine jne. Käsitööesemete valmistamine või abistamine nende müümisel näiteks suveniirid. Ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine. Kontoritöö (ka töö kuvariga) Puhastus- või koristustööd Haljastustööd 7-12 aasaste puhul loetakse kergeteks töödeks eelkõige osalemist etendusasutuse töös loomingulise töötajana või töö modellina.5 . 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg TLS 3. jagu sätestab töötaja töö- ja puhkeaja. Üldiselt on ette nähtud täistööaja puhul, et töötaja töötab 40 tundi nädalas ning eeldatakse, et seda tehakse 8 tundi päevas. Seda juhul kui töötaja 4 RT I, 17.12.2015, 84. § 7 5 RT I 2009, 31, 195 6
segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv
2. õpetaja esitab küsimuse ühele või mitmele õpilasele ja laseb vastata. 3. õpilane vastab küsimusele. 4. õpetaja reageerib õpilase vastusele. Kasutatakse enamasti õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Küsimuste raskusaste on subjektiivne mõiste ja määratud sellega, kuidas suudavad õpilased neile vastata. Olenemata vaimsetest toimingutest, mida küsimusele vastamine nõuab, peetakse kergeteks neid küsimusi, millele enamik õpilasi vastab ilma vaevata, ja rasketeks neid, millele enamik ei suuda korrektselt vastata. Kui pikendada küsimustele vastamiseks antavat aega, toob see kaasa sisukamad ja põhjendatumad vastused. Ka suureneb pikema mõtlemisaja korral vastata soovijate arv. Sel on mõtet vaid siis, kui õpilased kasutavad aega vastuse leidmiseks (töine klass). Faktiküsimuste esitamisel ei paranda vastuste ooteaja suurendamine õpitulemusi
lõhkeained nagu trotüül ja dünamiit. Püssirohi ei ole siiski kasutusel üksnes tulirelvades. Uue aasta saabudes lennutatakse ka raketid õhku just püssirohtu kasutades. Suurtükk Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne relv kaliibriga 20 mm ja enam. Tänapäeva suurtükid jagunevad kahuriteks ja haubitsateks. Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult: kergeteks - 20...125 mm keskmisteks - 127...155 mm rasketeks - 175... mm Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, liikursuurtükke ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke. Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögita suurtükke (recoilless gun, recoilless rifle).
Reisi kestus arvutatakse valemist: tr = tm + ts. Pärast reisi kestuse määramist arvutatakse reisiks vajalikud kütuse-, vee- ja õlivarud: qt = tm (1+tt)(qk+ qv+q). 56 Kui on teada reisiks vajalikud kütuse-, vee- ja õlivarud, saab arvutada laeva puhaskandevõime antud reisiks p = - qt Kui reisivarud on teada, saab asuda järgmist ülesannet kandevõime ja mahutavuse täielikku ärakasutamist. Laeva kasutamise seisukohast jaotatakse lastid rasketeks ja kergeteks. Rasketeks nimetatakse laste, mille stoovimistegur on suurem laeva erimahutavusest. Kergeteks loetakse lastid, mille stoovimistegur on suurem laeva erimahutavusest. Kui laev lastida ainult raske lastiga, kasutatakse täielikult ära kandevõime, osa mahutavusest jääb kasutamata. Laeva lastimisel ainult kerge lastiga kasutatakse täielikult ära mahutavus, osa kandevõimest jääb aga kasutamata. Laeva kandevõime ja mahutavuse
· katteplaatideks (250...350kg/m3), kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; · jäikadeks plaatideks (400...1100kg/m3), mis jagunevad veel pooljäikadeks, jäikadeks ja ülijäikadeks ja kasutatakse vaheseinte, põrandate, uste, sisseehitatud mööbli jne tegemisel. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt pressimise survest, jagatakse puitlaastplaadid: · kergeteks (tihedus kuni 450 kg/m3), kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; · poolrasketeks (450...750 kg/m3), kasutatakse vaheseinte ehitamiseks; · rasketeks (750...1100 kg/m3), kasutatakse põrandate tegemisel. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Vineeri paksus 4-30mm.
väli. See sõltub ilmastikust. Ruumi õhu mugavus on määratud aero ioonide sisaldusega õhus. Aeroioonid on õhus + ja laengutega. Õhus on pidev aeroioonide tekkimine. Kui mingi välis hävitaja toimel mingi gaasi aatomist lüüakse välja 1 elektron siis selle tagajärel aatom muutub + iooniks. Need üksikud elektronid neelatakse teiste gaaide poolt. Selle tagajärel muutuvad ioonideks. Neid ioone nim kergeteks aeroioonideks. Nende kiirusvus küllalt kerge. Need kerged ioonid sadestuvad õhus olevatele vee, auru, tolm osakestele. Selle tagajärel tekivad rasked aeroioonid. Kerged aeroioonid on inimese enesetundele kasulikud. Tõstab teovõimet jne. Rasked aga mõjuvad halvasti. Järelikult kui õhk on must siis selles õhus on kergeid aeroioone vähe. Maa lähedases piirkonnas on + ja ioonide sisaldus erinev
greideritel on need hüdraulilised. Greiderid on haagis-või poolhaagismasinad. Autogreiderid on iseliikuvad masinad ehk teehöövlid. Hõlma suuruse järgi jaotatakse teehöövlid kahte rühma: • rasked höövlid – hõlma pikkusega 350 – 450cm • keskmised höövlid – hõlma pikkusega 250-300cm • On olemas ka kergeid höövleid, millede hõlmad on alla 250cm Iseliikuvad teehöövlid jagunevad: • Kergeteks (mootori võimsusega 30-40hj, hõlma pikkus 250-300cm) • Keskmisteks (50 – 60hj, hõlma pikkus 300-360 cm) • Rasketeks (60 – 140hj, hõlma pikkus 360-450 cm) Teehöövli hõlma kõrgus on keskmiselt 50-55cm. Autogreideri põhielemendid on: • mootor • kabiin • pearaam • tööraam • hõlm • hõlma pöördemehhanism • hõlma tõstesilindrid • hõlma küljele väljaviigu silinder
toodavad karedapinnalisel ER-l? Toodetakse flourestseerumisvõimeline antikeha, mis kinnitub otsitava valgu külge ja fluorestseerudes on see valgusmikroskoobis kohe näha. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks (ingl.k heavy chains), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L- ahelateks (ingl.k light chains). 54. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks UDP-GlcNAc seostub ER- membraanis dolihoolfosfaadi külge. Seal liidetakse sellele 5 mannoosijääki. Dolihool liigub membraani luumenipoolsele küljele flipaasi toimel. Liituvad veel 4 Man ja 3 Glc jääki. Oligosahhariid on valmis ja oligosahhariid-valk transferaas toimetab selle Asn külge. 55. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik.
Etnograafia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib erinevate rahvaste materiaalset kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Maade pildiline "avastamine" ja koju-kätte-toomine toimus siiskui kaamerad muutusid kaasaskantvateks ja kergeteks.. Maailma muutumine kommunikatiivsemaks kui kapitalismi paratamatu arenguseadus. Etnograafiliste ja "geograafiliste" piltide iseloom ja varjatud eesmärgid. Etnograafiline pildistamine kui inventuur ja vallutuseelne tegevus. 2. Pildiline dokument. Dokumendi môiste fotograafias. Dokument ja kunst Kui süveneda varasesse kriminoloogiasse või ajakirjanudusse, siis näeme, et nnäiteks esimese tegevusvaldkonas meentutab
a) sõreliiv e. l1- 0-5% savi, ülejäänu liiv b) sidusliiv e. l2 savi3-5%, ülejäänu liiv c) saviliiv e. sl savi 10-20% d) kerge liivsavi e. ls1 savi 20-30% e) keskmine liivsavi e. ls2 savi 30-40% f) raske liivsavi e. ls3 savi 40-60% g) kergesavi e. s1 savi 50-60% h) keskmine savi e. s2 savi 65-80% i) raske savi e. s3 savi 80-100% Mulla harimise seisukohalt loetakse liivmuldi kergeteks , on põuakartlikud ja kergesti haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis.
disulfiidsidemete teke, multimeeride teke Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks (ingl.k heavy chains), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks (ingl.k light chains). Moodustub tsütosoolis. Antikeha tunneb ära võõrkeha antigeeni. Iga antikeha tipp sisaldab paratoopi (lukku), mis on spetsiifiline antigeeni epitoobile (võtmele). See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi abil saab antikeha märkida nakatunud rakku teistele immuunsüsteemi osadele ründamiseks või neutraliseerib ise. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks
6. Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks, kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks. Moodus tsütosoolis. Antikeha tunneb ära võõrkeha antigeeni. Iga antikeha tipp sisaldab paratoopi (lukku), mis on spetsiifiline antigeeni epitoobile (võtmele). See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi abil saab antikeha märkida nakatunud rakku teistele immuunsüsteemi osadele ründamiseks või neutraliseerib ise. 7. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks
Kolmandad arvavad, et alguses tuleks esitada mõned üksikud läbirääkimiste läbiviimise printsiibid: nt. teatada, missugune saab olema teie suhtumine ja kuidas te hakkate ära kuulama ja hindama kõiki alternatiive ja ettepanekuid. Lisaks sellele võib näidata igasuguseid eeliseid, mida oponent võib saada teiega tegemist tehes. Läbirääkimised tuleb muuta teisele poolele nii meeldivateks ja kergeteks kui võimalik - näidata võimalikult häid tagajärgi tehtud kokkulepetele ja samas lasta teisel poolel tunda, et nad on tublit tööd teinud. Oluline teha märkmeid. Oluline väärtustada ajakava ja sellest kinnipidamist. Paljud läbirääkimised organisatsioonide sees kestavad liiga kaua, kuna pole kindlaks määratud tähtaegu. Atmosfäär peaks olema teine-teist austav see soodustab produktiivsemate lahenduste vastuvõtmist. Oluline on oskus kuulata. Peab jälgima asjade
ühendatud vedusid saadetiste üheaegset terminalikäsitlust erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks 44. Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol? lennuvedu maanteevedu raudteevedu merevedu 45. Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks kergeteks kaupadeks 46. Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks rasketeks kaupadeks 47. Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? brutokaal netokaal arvestuslik kaal mahukaal 48. Mahukaalu tingimus maanteevedudel on 1m3 = 3 kg 40
põuaperioodide suhtes tundlikud. 50 Kasvupinnastes kasutamisel võivad osutuda liiga kergeteks. Liivsavi Kerge liivsavi 20 … 30 Omadused sarnased saviliivadele, kuid Keskmine liivsavi 30 … 40 on külmemad, niiskemad ja samas Raske liivsavi 40 … 50 toitainerikkamad. Küllaltki põuakindlad. Sobivad raskemaid muldi eelistavate
kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud. 9. Malmid TOOTMISE PÕHIMEETODID: Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts.rauamaakide liigid on magnetiit; hematiit;limoniit jne.Maakide rauasisaldus võib olla kuni 75%. Kõrgahju kütuseks kasut
Kolmandad arvavad, et alguses tuleks esitada mõned üksikud läbirääkimiste läbiviimise printsiibid: nt. teatada, missugune saab olema teie suhtumine ja kuidas te hakkate ära kuulama ja hindama kõiki alternatiive ja ettepanekuid. Lisaks sellele võib näidata igasuguseid eeliseid, mida oponent võib saada teiega tegemist tehes. Läbirääkimised tuleb muuta teisele poolele nii meeldivateks ja kergeteks kui võimalik - näidata võimalikult häid tagajärgi tehtud kokkulepetele ja samas lasta teisel poolel tunda, et nad on tublit tööd teinud. Oluline teha märkmeid. Oluline väärtustada ajakava ja sellest kinnipidamist. Paljud läbirääkimised organisatsioonide sees kestavad liiga kaua, kuna pole kindlaks määratud tähtaegu. Atmosfäär peaks olema teine-teist austav see soodustab produktiivsemate lahenduste vastuvõtmist. Oluline on oskus kuulata
uut? Informatsiooni omandamise viis: meelekogemus on harukordselt kiire viis omandamaks relatsioonilist ja funktsionaalset informatsiooni, mida muidu tuleks koguda kokku sammhaaval eri allikatest. Kiire omandamise tõttu tundub, et omandatakse infot maailma seesmise loomuse kohta. 11. Teadvus(Chalmers, Otse teadvuseprobleemi kallale. Dennett, Tagurpidi teadvuseprobleemi kallale). Kerged probleemid ja raske probleem. David Chalmersi järgi jagunevad teadvusega seotud probleemid kergeteks ja raskeks. Näited kergetest probleemidest: kuidas töötleb aju keskkonnast pärinevat infot? kuidas toimub info integratsioon ajus? millised mehhanismid on aluseks siseseisunditest raporteerimisele? kuidas me pääseme ligi informatsioonile ning kuidas kasutame seda käitumise juhtimiseks? Need probleemid on kerged, kuna nad eeldavad teatud funktsiooni soorituse seletust. Selleks pole tarvis muud, kui selgitada välja mehhanism, mis antud funktsiooni täidab
Kaasaja mehhanismides ja masinates pidurdatakse kiirustelt kuni 100 m/s koormustega kuni 3,5 MPa. Pidurdamisel peab materjal lühikese aja jooksul hrdesl- mes muutma suure hulga mehaanilist energiat (70-80%) soojusenergiaks säilitades seejuures friktsioonomadused ja töövime järgmisteks korduvateks pidurdamisteks. Pidurdusprotsessi pikkus on kuni 30 s ja siduri lülitamisel 1 s. Sltuvalt tööpindadel tekkivast temperatuurist jaotatakse töötingimused kergeteks (maks. temp. 250°C, pmaks <0,8 MPA), keskmisteks (maks. temp. 600°C, pmaks<1,5 MPa) ja rasketeks (maks. temp. 1000°C). Friktsioonmaterjalidel peavad olema järgmised omadused: - stabiilne hrdetegur kogu pidurdamisprotsessi jooksul; - väike kulumine (0,01...0,1 µm ühe pidurduse kohta sõltuvalt tööreziimist); - piisav staatiline ja dünaamiline tugevus töötemperatuuril; - hea kuumuspüsivus ning soojusjuhtivus;
3. õpilane vastab küsimusele. 4. õpetaja reageerib õpilase vastusele. Küsitlus on valdavalt õpetajakeskne ja range suunitlusega. Kasutatakse enamasti õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Küsitlus võib olla nii õpitu kordamise ja kontrolli kui ka diskussiooni elemendiks. Küsimuste raskusaste on subjektiivne mõiste ja määratud sellega, kuidas suudavad õpilased neile vastata. Olenemata vaimsetest toimingutest, mida küsimusele vastamine nõuab, peetakse kergeteks neid küsimusi, millele enamik õpilasi vastab ilma vaevata, ja rasketeks neid, millele enamik ei suuda korrektselt vastata. Parimaid õpitulemusi annab selliste küsimuste esitamine, millele enamik õpilastest suudab õigesti või osaliselt õigesti vastata ja kus ka neil õpilastel, kel vastused ebaõnnestuvad, säilib soov õppimist jätkata. Madala õpimotivatsiooniga õpilastele peaksid küsimused olema
Õhkmörtide sideaineks on: lubi, 138 kips, savi jne. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks. Kui mördis on sideaineid kaks või rohkem, siis nimetatakse seda segamördiks. Mahumassi järgi jaotuvad mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, sest ta on soojapidav. 10.2. Mörtide üldomadused Värske mört on: plastiline, vetthoidev. Kivistunud mört on: tugev, kividega hästi nakkuv. Plastsus. Plastsus näitab, kui paigaldatav ja silutav on mört (st näitab mördi töödeldavust). Eriti oluline on plastsus krohvimörtide korral. Mördi plastsus oleneb: vee hulgast,
võtta. · Kolmandad arvavad, et alguses tuleks esitada mõned üksikud läbirääkimiste läbiviimise printsiibid: nt. teatada, missugune saab olema teie suhtumine ja kuidas te hakkate ära kuulama ja hindama kõiki alternatiive ja ettepanekuid. · Lisaks sellele võib näidata igasuguseid eeliseid, mida oponent võib saada teiega tegemist tehes. Läbirääkimised tuleb muuta teisele poolele nii meeldivateks ja kergeteks kui võimalik - näidata võimalikult häid tagajärgi tehtud kokkulepetele ja samas lasta teisel poolel tunda, et nad on tublit tööd teinud: · Oluline teha märkmeid. · Oluline väärtustada ajakava ja sellest kinnipidamist. Paljud läbirääkimised organisatsioonide sees kestavad liiga kaua, kuna pole kindlaks määratud tähtaegu. Atmosfäär peaks olema teine-teist austav see soodustab produktiivsemate lahenduste vastuvõtmist. Oluline on oskus kuulata
saadetiste üheaegset terminalikäsitlust erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks 44. Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol? lennuvedu maanteevedu raudteevedu merevedu 45. Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks kergeteks kaupadeks 46. Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks rasketeks kaupadeks 47. Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? brutokaal 84 netokaal arvestuslik kaal mahukaal 48. Mahukaalu tingimus maanteevedudel on
saadetiste üheaegset terminalikäsitlust erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks 43. Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol? lennuvedu maanteevedu raudteevedu merevedu 44. Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks kergeteks kaupadeks 45. Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks rasketeks kaupadeks 46. Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? brutokaal netokaal arvestuslik kaal mahukaal 47. Mahukaalu tingimus maanteevedudel on 107 1m3 = 3 kg
molekulmassist: molekulmassi suurenedes vähenevad PAH-ide veeslahustuvus, aururõhk ning PAH-ide vastupanuvõime redutseerumise ja oksüdeerumise suhtes, kuid suurenevad sulamistemperatuur, keemistemperatuur ning oktanooli ja vee jaotuskoefitsiendi suhe (ehk suureneb PAH-i lahustuvus rasvades). PAH-id jaotatakse nendes sisalduvate aromaatsete tsüklite arvu järgi kaheks rühmaks: kuni nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks benseen, flouranteen, antratseen) ning rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH- e “rasketeks” (näiteks benso(a)püreen). “Rasked” PAH-id on enamasti stabiilsemad kui “kerged” PAH-id. Elusorganismidele mürgiseks loetakse PAH-e, mille molekulmass jääb vahemikku 128,16 kuni 300, 36 g/mol, sest tänu oma madalale molekulmassile on nad keskkonnas liikuvamad kui suurema molekulmassiga PAH-id. Suurema molekulmassiga
annaabi.ee 
